← Eesti

2-11-23614/13

Obsah (5)§ 96§ 97§ 99§ 100§ 101

Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 22.08.2011.a. Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-23614 Tsiviilasi R K, R K hagi

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p. 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidaamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 100kohaselt ülalpidamist antkase üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt sel juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja ei ole vaidlustanud elatise maksmise kohustust. Kostja vastusest võib eeldada, et tema eelarve on pingeline, samas on ta nõus olnud tasuma elatist vähemalt miinimumsuuruses. Asjaolu, kas osa sellest peaks saama kaetud tema enda poolt otseselt vajalike asjade ostmisega, on kohtu hinnangul poolte kokkuleppe küsimus. Otsustused, kas ja millises osas igakuisest elatisest kulutada riietele ja millise osa toidule, teeb vanem, kelle juures lapsed reaalselt elavad, mis omakorda ei takista kohustatud vanemal võimalustel ilmnemisel vajalikke ostusid teha täiendavalt. Kostja väited hageja elukaaslase ja nende eluviiside kohta ei ole asjassepuutuvad. Kui kostjal on kahtlus, et lapsed ei kasva kohases õhkkonnas, on tal võimalus algatada laste hooldusõiguse muutmise küsimus. Kuna hageja menetluse käigus vähendas elatise nõuet sisuliselt kehtiva miinimumsuuruseni ja kehtiva kohtupraktika kohaselt sellisel juhul hageja ei pea tõendama lapse vajadusi, siis tuleb elatise ulatuse kindlaksmääramisel kehtiva seaduse kohaselt arvestada üksnes kohustatud isiku võimalusi. Kostja pole usaldusväärselt tõendanud, et tal puuduvad laste ülalpidamiseks vajalikud vahendid, lisaks on ta hagile vastates ka tunnistanud 140 euro ulatuses maksevõimet. 2 TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hageja võimalikud menetluskulud jäävad kostja kanda. Hagejal on õigus 30 päeva jooksul käesoleva lahendi jõustumisest esitada kohtule avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kohtunik (allkiri) Marika Leimann Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 22. septembril 2011. a. Nooremreferent Lea Herne 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.