Obsah (9)

§ 111§ 655§ 113§ 637§ 114§ 116§ 158§ 161§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 06. mail 2011.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei k

§ 111alusel.

17.11.2008.a. kirjaga taganes kostja lepingust. Hageja kostja lepingust taganemisega ei nõustunud ja esitas vastuskirja 20.11.2008.a., milles nõudis tööde eest tasumist

§ 655lg 1 alusel ning lisaks leppetrahvi ja viivist.

Hageja kinnitas, et soovib töid lõpetada ja palub võlgnevuse likvideerida. Töövõtjat enam objektile ei lubatud. Lisaks sõlmisid 20.12.2007.a. pooled töövõtulepingu 07.07.34A, mille lisaks 2 olevat maksegraafikut kostja samuti korduvalt rikkus. Hageja esitas 25.11.2008.a. kostjale viivise nõude summas 473 794 krooni. Kuivõrd kostja ei ole hageja nõudeid rahuldanud, pöördus hageja kohtu poole. Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulud. Kostja vastuväited ja vastuhagi 3. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Pooled sõlmisid 13.03.2008.a. töövõtulepingu 07.08.007A, mille kohaselt oli hageja kohustuseks Tallinnas XXXrajatava hoone vundamendi ja betoonpõranda ehitamine. Kostja on seisukohal, et tal ei olnud hageja ees võlgnevust. Tehtud tööde eest maksti. Hageja ei olnud õigustatud esitama arveid kuna nende arvete alusel töid tehtud ei olnud. Tööde peatamise päeva seisuga ei olnud vundamendi ehituse tööd lõpetatud. Tööde peatamisele ei eelnenud hoiatust. Kostjal oli õigus lepingust taganeda. Oli ilmne et hageja lepingust tulenevat kohustust täita ei kavatse. Kostja oli tasunud rohkem, kui töid teostatud oli. Lisaks sõlmisid 20.12.2007.a. pooled töövõtulepingu 07.07.34A. Kostja on tasunud Suur-Sõjamäe tehtavate tööde eest ettemaksu 177 000 krooni. Kostja esitas 19.03.2010.a. vastuhagi. 25.10.2010.a. täpsustatud vastuhagi kohaselt taotleb kostja hagejalt 800 000 krooni väljamõistmist, mis koosneb 13.03.2008.a. töövõtulepingu 07.08.007A järgsest leppetrahvist summas 510 000 krooni ja töövõtulepingu alusel teostamata tööde eest alusetult saadu 194 600 krooni, 20.12.2007.a. sõlmitud töövõtulepingu 07.07.34A järgsest ettemaksust summas 177 000 krooni ning leppetrahvist 182 280 krooni. Kostja palub põhihagi rahuldamise korral tasaarvestada hageja nõuded kostja vastuhagi nõuetega kattuvas ulatuses. Kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde ja palus hagi jätta rahuldamata, rahuldada vastuhagi ning menetluskulud jätta hageja kanda. Alternatiivselt, juhul kui kohus siiski hagi rahuldab palub kostja vähendada kõrvalnõudeid

§ 113lg 8 ja § 162 lg 1 alusel mõistliku määrani.

Hageja vastuväited ja põhjendused vastuhagile

1. Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Hageja on seisukohal, et kostjal puudub õiguslik alus nõuete esitamiseks, kuna puuduvad materiaalsed ja formaalsed eeldused leppetrahvi nõudeõiguse tekkimiseks. Hageja ei ole rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja ei ole esitanud 2 leppetrahvi nõuet mõistliku aja jooksul. Tasutud ettemaks on tasaarvestatud. Hageja pole kostjalt alusetult 194 988 krooni saanud, seega puudub kostjal õigus nimetatud summa tagasinõudmiseks. Kohtu põhjendused
2. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, kostja seadusliku esindaja vande all antud seletuse, tunnistajate ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi ja vastuhagi osaliselt põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 13.03.2008.a. töövõtulepingu 07.08.007A ja 20.12.2007.a. töövõtulepingu 07.07.34A. Mõlemad lepingud olid hagi esitamise ajaks lõppenud. Pooled vaidlevad 13.03.2008.a. töövõtulepingu 07.08.007A lõpetamise põhjuste, sellest tulenevate nõuete, samuti 20.12.2007.a. töövõtulepingust 07.07.34A tulenevate nõuete üle. Kohus käsitleb esmalt 13.03.2008.a. sõlmitud töövõtulepingut ning annab seejärel hinnangu 20.12.2007.a. töövõtulepingust tulenevatele nõuetele.
3. Vastavalt võlaõigusseaduse (

) § 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seega on töövõtu leping oma olemuselt teenuste osutamise leping, mille iseloomulikuks tunnuseks on töövõtja kohustus töö tegemiseks. Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi - töövõtulepingu 07.08.007A kohaselt on 13.03.2008.a. hageja ja kostja sõlminud lepingu XXX, Tallinn vundamentide ja betoonpõrandate ehitamiseks (I köide t/l 15-19). Nimetatud lepingu p. 4.1 alusel oli tööde maksumuseks 5 100 000 krooni, millele lisandus käibemaks 18% (I köide t/l 20-22). Vastavalt lepingu p. 5.1 ja 5.2 tuli tööd teostada kahes etapis: vundamendid 17.03.2008.a.-14.05.2008.a. ja betoonpõrandad 01.07.2008.a.- 25.09.2008.a. (I köide t/l 24). Koos tööde teostamise ajagraafikuga lepiti lepingu p. 6.1 kokku, et maksed sooritab kostja vastavalt tööde finatseerimise graafikule (I köide t/l 23). Pooled muutsid 23.07.2008.a. eelpool nimetatud lepingut tööde maksumuse osas, mille kohaselt tööd kallinesid 256 718 krooni (ilma käibemaksuta) võrra (I köide t/l 25, 26). Kokkuleppega muudeti ka esialgset tööde teostamise ajagraafikut selliselt, et vundamenditööde teostamise ajaks sai 11.08.2008-11.10.2008.a. ja betoonpõrandad tuli ehitada 01.12.2008-28.02.2009.a. Pooled allkirjastsid ka uue finatseerimise graafiku (I köide t/l 27). Lepingu p. 11.2 kohaselt on järgmistel juhtudel tellijal õigus leping ennetähtaegselt lõpetada, sõltumata töövõtja süü esinemisest sealjuures ning nõuda töövõtjalt seeläbi tekitatud kahju hüvitamist ja lepingus sätestatud juhtudel lisaks leppetrahvi: 11.2.1 töövõtja ei asu õigeaegselt lepingut täitma või teeb tööd niivõrd aeglaselt, et selle lõpetamine tähtajaks on ilmselt võimatu, 11.2.2 töö tegemise ajal on ilmselt selge, et seda ei tehta nõuetekohaselt ning töövõtja ei ole tellija nõudmisel puudusi tähtaegselt heastanud. Lepingu p. 11.3 järgi on töövõtjal õigus leping ühepoolselt lõpetada, nõuda kõikide faktiliselt teostatud tööde eest tasumist ja leppetrahvi 10 % lepingu esialgsest summast, kui tellija hilineb mistahes kokkulepitud maksega rohkem kui 14 päeva. 7. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et leping lõpetati ajal, kui hageja oli lõpetamas tööde esimest etappi - vundamentide ehitamist. Hageja arvamuse kohaselt on kostja jätnud temale tasumata 1 563 562 krooni, millele lisandub leppetrahv lepingu lõpetamisel 563 998,80 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise summas 263 884 krooni. Lepingu nõutekohasel täitmisel tuli kostjal tasuda esimese etapi tööde eest 2 604 332 (2 481 332 + 123 000) krooni, millele lisandub käibemaks (I köide t/l 22, 25). Vaidlust ei ole selles, et kostja on hagejale tasunud 2 430 000 krooni koos käibemaksuga (II köide t/l 93). Kohtule esitatud töövõtulepingu nr. 07.08.007A 23.10.2008.a. Lisa 5 kohaselt lepiti kokku, et vundamendi teostamise aeg on 20.10.2008.a. – 14.11.2008.a. (I köide t/l 28-31). Kohtuistungil andis tunnistaja PPütlusi selle kohta, et hageja oli teostanud enne lepingu lõpetamist umbes 80 % töödest (III köide t/l 75). 3 Pooled ei vaidle asjaolu üle, et töödega alustamine viibis ehitusloa puudumise tõttu. Ehitusluba XXXtöödeks saadi 13.10.2008.a. (I köide t/l 32-33). Hageja on oma nõude kostja vastu esitanud

§ 655

lg 1 alusel.

§ 655lg 1 kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda.

Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada.

§ 655

lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. 8. Kohtule esitatud 14.11.2008.a. teatisest ilmneb, et hageja on vundamendi ehitustööd XXXehitusobjektil peatanud põhjendades seda 15.09.2008.a. arve nr. 50805 osalise tasumisega ning teatanud, et enne võlgnevuse likvideerimist hageja töödega edasi ei lähe (I köide t/l 34, 198). Kostja on nimetatud arvest 10.11.2008.a. tasunud 254 693,60 krooni (II köide t/l 93). 17.11.2008.a. esitas kostja hagejale teate töövõtulepingust taganemise kohta. Nimetatud teates on taganemise alusena väljatoodud hageja mahajäämus tööde teostamisel ning teostatud tööde kvaliteedi kaheldavus. Samuti on kostja teates välja toonud, et kostja on hagejale tasunud ettemaksuna enam, kui on teostatud töid (II köide t/l 90). Hageja esitas kostjapoolse lepingust taganemise teatele 20.11.2008.a. vastuse (I köided t/l 36-39), milles ei nõustu lepingust taganemisega. Hageja 17.12.2008.a. kirjas jõuab hageja arusaamisele, et leping on lõppenud ja taotleb tehtud tööde eest tasumist, leppetrahvi lepingu alusel ja tasumata arvetelt viiviseid (I köide t/l 40-41). 9.

§ 637

sätestab tellija poolse tasu maksmise kohustuse üldtingimused.

§ 637lg 3 alusel muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Sama sätte lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Lepingu täitmise kohta on pooled 02.09.2008.a. koostanud ühe üleandmise –vastuvõtmise akti nr. 1 (II köide t/l 89), mille alusel on sissenõutavaks muutunud hageja tasu nõue summas 205 489,92 krooni. Tasu nõude suuremas osas sissenõutavaks muutumist hageja asja kohtulikul arutamisel tõendanud ei ole. Lepingu p. 10 kohaselt on pooled ettenäinud tööde vastuvõtmise kostja poolt. Lepinguga ei ole pooled välistanud

§ 637lg 3 ja 4 kehtivust hageja tasu nõudele.

Lepingu p 5.5 annab hagejale õiguse taotleda kostja tasu maksmisega viivituse korral lepingu tähtaja pikendamist, mida koos eeltooduga tõlgendades võib asuda seisukohale, et kostja maksetega viivitus ei ole aluseks tööde peatamiseks. Kohus asub seisukohale, et töövõtulepingu täitmise peatamine tasu osalise maksmisega viivitamisel ilma

§ 114alusel täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatav.

Kohus ei nõustu hageja seisukohaga selles, et antud juhul tuli kostjal tasuda arvete eest vastavalt maksegraafikule ning oluline ei ole, kas tööd on teostatud. Kohus märgib, et kuivõrd pooled on 23.10.2008.a. muutnud tööde teostamise tähtaegu, siis ei ole sellest tulenevalt muudetud 23.07.2008.a. sõlmitud finantseerimise graafikut (I köide t/l 27, 28). Nimetatud asjaolu on tekitanud erimeelsusi poolte vahel, mis on tõendatud tunnistaja Kaido Hanikat’i ütlustega ning kostja seadusliku esindaja CMÄ’i vande all antud seletusega (III köide t/l 72-74, 81). Kohus on seisukohal, et antud juhul on hageja lepingust tuleneva töö tegemise kohustust rikkunud. Kuivõrd hageja on lepingut rikkunud, siis ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele

§ 655

lg 1 ning hageja nõue töötasu summas 99 929,83 eurot ( 1 563 562 krooni) väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. 10. Järgnevalt annab kohus hinnangu kostjapoolsele lepingust taganemisele. Vastavalt

§ 116

lg 1 võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole hageja lepingut oluliselt rikkunud ning seega oli kostjal kohustus anda hagejale täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks kooskõlas

§ 114

. Kostja selliselt käitunud ei ole, vaid on koheselt lepingu ühepoolselt lõpetanud 17.11.2008.a. (II köide t/l 90). Nimetatud asjaolu kohta andis kohtuistungil ütlusi ka tunnistaja Priit Jaagant (III köide t/l 78-80). Lepingu p. 7.3 järgi kui tellija hilineb mistahes kokkulepitud maksega rohkem kui 14 päeva, on töövõtjal õigus leping 4 ühepoolselt lõpetada, nõuda kõikide faktliselt teostatud tööde eest tasumist ja leppetrahvi 10 % lepingu esialgsest summast. Hageja ei nõua faktiliselt teostatud tööde eest tasumist. Samuti ei ole hageja seda asjaolu välja toonud ning tõendanud. Hageja nõuab leppetrahvi lepingust taganemise eest. Kohus on seisukohal, et hageja nõue selles osas on põhjendatud kooskõlas lepingu p. 7.1 ja

§ 158lg 1.

Kohus on seisukohal, et hageja märgitud leppetrahvi summa 563 998,80 krooni ei ole kooskõlas lepingu tingimustega, kuivõrd eelpool viidatud lepingu punkti kohaselt on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 10 % lepingu esialgsest summast. Lepingu p. 4.1 järgi on tööde maksumus 5 100 000 krooni. Seega on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 510 000 krooni.

1. Hageja on esitanud kostja vastu nõude sissenõutavaks muutunud (263 884 krooni ehk 16 865,26 eurot) ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate viiviste 0,1 % päevas väljamõistmiseks. Hageja taotleb viiviste väljamõistmist nelja arvete (50710, 50788, 50805 ja 50810) tasumisega viivitamise eest (I köide t/l 44). Kuivõrd esitatud arvete aluseks ei ole tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, siis ei ole tasu nõue muutunud sissenõutavaks ning seetõttu ei ole viiviste arvestamine põhjendatud. Seega hageja nõue tuleb jätta selles osas rahuldamata.
2. 25.05.2010.a. kohtule esitatud vastuhagi kohaselt nõuab kostja hagejalt leppetrahvi lepingu p. 7.2 alusel summas 510 000 krooni (32 594,94 eurot). Lepingu p. 7.2 järgi lepingu katkestamisel töövõtja süül, kohustub töövõtja tasuma tellijale leppetrahvi 10 % lepingu esialgsest summast. Kohus leiab, et kuivõrd lepingu lõpetas kostja

§ 114

sätteid rikkudes, siis ei ole põhjendatud kostja leppetrahvi nõue ning see jääb rahuldamata.

1. Kostja on esitanud nõude alusetult saadu 194 600 krooni (12 437,21 eurot) tagastamiseks. Kohus asub seisukohale, et kostja nõue on tõendamata. Kohtule esitatud kostja arvestus enamsaadu nõudes ei ole piisav ega kohtu poolt kontrollitav (II köide t/l 163). Kostja ekspertiisi korraldamist kohtult ei taotlenud, kuigi kohus on vastavaid sätteid istungil kahel korral selgitanud (III köide 67-68). Seega jääb kostja nõue selles osas rahuldamata.
2. Järgmisena käsitleb kohus 20.12.2007.a. töövõtulepingust nr. 07.07.34A tulenevaid nõudeid ( I köide t/l 214-218). Kohtule esitatud dokumentaalsest tõendist nähtub, et hageja ja kostja on 20.12.2007.a. sõlminud töövõtulepingu 07.07.34A, mille kohaselt oli töövõtu objektiks Tallinnas Suur-Sõjamäe tee 35 rajatavad betoonpõrandad. Lepingu p. 4.1 kohaselt oli tööde maksumuseks 1 822 800 krooni, millele lisandus käibemaks 18%. Lepingu p. 5.1 kohaselt tuli tööd alustada
3. aasta teisel nädalal ja lõpetada 2008.a. kaheteistkümnendal nädalal. Tööde maksumuse aluseks oli hageja hinnapakkumine (I köide t/l 219). Koos lepingu sõlmimisega allkirjastati ka tööde finantseerimise graafik (I köide t/l 221). Lepingu kohaselt on pooled töövõtja tasu nõuet käsitlenud sarnaselt

§ 637

sätestatuga.

§ 637

sätestab tellija poolse tasu maksmise kohustuse üldtingimused.

§ 637lg 3 alusel muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

Sama sätte lg. 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Lepingu täitmise kohta on pooled koostanud kuus üleandmise-vastuvõtuakti 15.04.2008 akt nr 1, 29.04.2008.a. akt nr 2, 30.04.2008.a. akt nr 3, 30.06.2008.a. akt nr 4, 07.07.2008.a. akt nr 5 ja 28.08.2008.a. akt nr 6 (I köide t/l 222-227), mille alusel on sissenõutavaks muutunud hageja tasu nõue. Tööd tuli hagejal lepingu järgi teostada lepingu punkti 5.1 kohaselt 2.-st nädalast 2008.a. kuni 12.-nda nädalani 2008.a. Tegelikult teostas hageja lepingujärgsed tööd 14.-ndast nädalast kuni 21 nädalani 2008.a. Hageja ületas nii tööde teostamise tähtaega kui ka tööde kestvuseks ettenähtud aega. Hageja on formaalselt lepinguga kokkulepitud tööde tähtaega ja kestvuse aega oluliselt ületanud ja ei ole seda kohtule veenvalt põhjendanud. Tööde tähtaja ja kestvuse muutmise kohta puuduvad andmed. Tööd tuli lepingu p. 10 alusel kostjale üle anda ja seda on ka pooled teinud. Asja kohtulikul arutamisel ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pooled oleks lepingu täitmise käigus esitanud teineteise vastu pretensioone maksetega viivitamise või tööde tegemisega viivitamise kohta. Vaidlust ei ole selles, et kostja poolt tasutud ettemaksu summas 177 000 krooni ei kasutanud hageja tööde teostamiseks. Hageja ei ole kasutanud lepingu täitmise perioodil kordagi lepingu punktist 5.

1. tulenevat õigust 5 lepingu tähtaega pikendada. Samuti ei ole kostja teinud hagejale etteheiteid tööde lõpetamisega viivitamises. Lepingu p. 6.3 järgi on töövõtjal õigus mittetähtaegselt tasutud arvete eest nõuda viivist 0,5 % kalendripäevas tähtaegselt tasumata summalt (I köide t/l 215-218). Hageja on 25.11.2008.a. kostja vastu esitanud nõude arvete mittetähtaegse tasumise eest summas 650 794 krooni, millest 177 000 krooni on tasaarvestatud lepingujärgse ettemaksuga. Seega moodustab nõue summas 473 794 krooni ehk 30 280,96 eurot (I köide t/l 45). Kostja vastuväidete kohaselt on viivised ebamõistlikult suured ning taotlenud viiviste vähendamist mõistliku suuruseni. Kohus nõustub kostjaga selles, et lepingu p. 6.3 kokkulepitud viivise määr 0,5 % kalendripäevas on suur. Samuti on kostja taotlenud hagejalt vastuhagis tööde teostamisega viivitamise eest leppetrahvi summas 182 280 krooni väljamõistmist (II köide t/l 192). Hageja nimetatud summa vähendamist kohtult taotlenud ei ole. Kostja leppetrahvi nõuet hagejale enne vastuhagiga kohtusse pöördumist esitanud ei ole. Kohus arvestab viiviste väljamõistmisel ka asjaoluga, et pooled on lepingu täitmisel teinud koostööd lepingu eesmägi saavutamiseks ja tegelik lepingu täitmine erineb lepingusse kirjapandust, mistõttu viiviste nõuded maksete tasumisega viivitamisel (lepingu p 6.3) ja tööde teostamisega viivitamisel (lepingu p 10.3) tuleb hageja viivisnõuet vähendada summani 359 280 krooni ning tasaarveldada kostja leppetrahvi nõudega 182 280 krooni ning ettemaksu tagastamise nõudega 177 000 krooni (kokku summas 359 280 krooni).
2. Kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et hagejal on kostja vastu leppetrahvi nõue 10 % lepingu esialgsest summast, s.o. 510 000 krooni. Vastavalt

§ 158

lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 161

lg 1 võib kahjustatud lepingupool lepingu rikkumise korral nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Seega pole kahju olemasolu või puudumine leppetrahvi suuruse üle otsustamisel määrav, kuna leppetrahvi eesmärgiks on eelkõige kohustuse täitmisele sundimine.

§ 162

lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Seega võimaldab viidatud säte kohtul oma diskretsiooniõigust kasutades vähendada nõutav leppetrahvi summa mõistliku suuruseni võttes arvesse konkreetse juhtumi kõiki asjaolusid. Kohus otsustab leppetrahvi vähendamise lepingupoolte huve kaaludes. Pooled on leppetrahvi summas kokku leppinud enda äritegevusest tulenevalt ning nimetatud summa ei ole ebamõistlikult suur arvestades tehingu kogusummat. Kohus on seisukohal, et kokkulepitud leppetrahv 10 % kogusummast on tavapärane suurus. Kuivõrd kostja täiendavaid aluseid leppetrahvi vähendamiseks välja toonud ei ole, siis on kohus seisukohal, et antud juhul puuduvad alused leppetrahvi vähendamiseks. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks leppetrahv summas 32 594,94 eurot (510 000 krooni).

1. Hageja on palunud kohtule 13.01.2009.a. esitatud menetlusdokumendis kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised põhikohustuse ja leppetrahvi nõude kogusummas 2 127 560,80 krooni täies ulatuses täitmiseni 0,1 % täitmata kohustuselt päevas TsMS § 367 alusel. Kuivõrd kohus hageja nõuet 1 563 562 ei rahulda, tuleb lepingujärgne viivis 0,1 % täitmata kohustuselt päevas välja mõista üksnes leppetrahvi nõudelt 510 000 krooni (32 594,94 eurot) alates nõude kohtule esitamisest s.o. 13.01.2009.a. (I köide t/l 13-14). Kohus on seisukohal, et viidatud viivise määr on mõistlik ning samuti ei ole kostja selles osas vastuväiteid esitanud.
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
3. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 133 lg 2 järgi hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud 6 kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 166 256,87 eurot (2 601 354,80 krooni) ja vastuhagi hinnaks 51 129,32 eurot (800 000 krooni). Menetluskulude jaotamine
4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt (19,61 % ulatuses) ning vastuhagi osaliselt (33,77 % ulatuses), siis tuleb menetluskulud jätta 45% ulatuses kostja kanda ja 55 % ulatuses hageja kanda.
5. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ann Meriluht Kohtunik 7