lg 1 ette, et piiratud teovõimega vanemal ei ole õigust oma last esindada ja et ta teostab lapse suhtes isikuhooldusõigust koos lapse seadusliku esindajaga. Kui esindusõigust ei ole lapse kummalgi vanemal, sh lapsel on üksnes piiratud teovõimega vanem, tuleb lapsele
lg 1 järgi määrata eestkostja, kellele kuulub
järgi nii lapse isiku- kui ka varahooldusõigus ning kes on
Viidatud sätetest tulenevalt leiab kolleegium, et üksnes vanema piiratud teovõime ei anna alust võtta vanemalt täielikult ära lapse suhtes isikuhooldusõigust. Pigem tuleb sellises olukorras kohaldada kohtul vanema ja lapse suhet toetavaid meetmeid, sh määrata lapsele eestkostja, kes last esindab ja kellega koos teostab piiratud teovõimega vanem lapse suhtes isikuhooldusõigust. Antud juhul J M lükkab tagasi mistahes abi ja juhendamise, ise ta aga oma psüühilise seisundi tõttu ei ole võimeline mõistma lapse vajadusi, ei ole võimeline hakkama saama lapse terviseprobleemidega, arenguga ja kooliprogrammi täitmisega. Selline ema suhtumine kahtlemata kahjustab lapse tervist, heaolu, arengut ja huve. J M käitumine on ettearvamatu - mistahes soovitused, juhendid ja abi lükkab ta tagasi. Toimiku 4
) § 123 lg 1 lahendab kohus lapsesse puutuva vaidluse lähtuvalt esmajoones lapse huvidest.
lg 2 sätestab, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Perekonnaseaduse § 124 lg 1 kohaselt on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.
lg 1 kohaselt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab lapse hooletussejätmine või vanemate suutmatus täita oma kohustusi ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid. Sama paragrahvi lõike 3 järgi võib kohus lapse heaolu ohustamise korral muuhulgas kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta.
lg 2 järgi võib kohus isikuhooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Avaldaja palub võtta alaealise D M emalt J M lapse isikuhooldus ja varahooldusõigused täielikult, kuna lapse kehalist, vaimset ja hingelist heaolu ohustab ema poolt hooldusõiguse mittetäitmine, ema terviseseisund ja käitumine, mis negatiivselt mõjutab lapse psüühikat ja arengut ning ei ole sobiv lapse kasvukeskkonnaks. Avaldaja on seisukohal, et J M ei soovi või ei ole võimeline lapsele tekkinud ohtu ära hoidma. Narva linna osutatud abinõud ei ole tulemusi andnud ja on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Kohtu poolt ära kuulatud D M seletuse kohaselt ta elab uues peres ning tema elus on palju muutunud. D M ütlusest nähtub, et ta tahtis elada emaga, kuid on nõus edasi elama uues peres. Suhted pereliikmetega on tal head. Põhjuseid miks ta elab uues peres ei ole talle teada. Kohus veendus, et D M ei ole võimeline avaldama oma tahet vanema hooldusõiguse piiramise menetluses, ta suhtub emotsioonideta võimalusse elada emaga või kellegi teisega koos. Kohtus ärakuulatud J M eestkostja Z K seletas, et laps näeb välja paremini kui varem. Samuti seletas, et J M ignoreerib eestkostjat ning suhelda ei soovi. Eestkostja sõnadest järeldub, et lapsel on parem elada ilma emata, kes ei tule toime lapse eest hoolitsemisega. Lapse esindaja arvamusel ei ole J M oma psüühilise seisundi tõttu suuteline täitma oma vanema kohustusi. Ta ei mõista oma tütre vajadusi, ei mõista milles seisneb lapse kasvatamine ja vanema kohustused. Ema käitumine kahjustab lapse tervist, heaolu, arengut ja huve. J M lükkab tagasi mistahes abi ja juhendamise, ei soovi teha koostööd endale määratud eestkostjaga ning ei ole põhjust eeldada, et J M on võimeline koos lapse eestkostjaga teostama lapse suhtes isikuhooldusõigust. Kohus seisukohal, et Narva linn on esitanud avalduse põhjendatult ja lapse huvides, sest J M ei suuda kasvatada oma last D M. Kohus leiab, et J M ei täitnud oma vanema kohustusi nõuetekohaselt ning tulenevalt oma tervislikust seisundist on ta kestvalt võimetu oma lapse eest hoolitsema. Kohus on veendunud, et J M ei suuda oma last arendada, õpetada lapsele eluks vajalikke oskusi, puhtust, korda, suhtlemist teiste lastega, tagada arstiabi jne. Ta ei mõsta milles seisneb lapse kasvatamine ja vanema kohustused. Samuti ei tule ta toime lapsele majanduslikult kindlustatud olukorra loomisega. Lähtudes eeskätt lapse huvidest, leiab kohus, et D M jätmine oma ema hooldamisele ohustab lapse heaolu ning võib kahjustada tema füüsilist ja vaimset tervist ning pärssida edaspidist arengut. J M lükkab tagasi mistahes abi ja juhendamise. Avaldaja poolt oli J M mitu korda pakutud sotsiaalnõustamine, psühholoogi abi, tugiisiku teenus. J M oma lubadusi ei täitnud, samas on ta keeldunud tugiisiku teenuse kasutamisest. Kohtul puudub alus kahelda J M eestkostja Z K sõnades, et J M ei soovi ka talle määratud eestkostjaga koostööd teha. Sellest tulenevalt kohus nõustub lapse esindaja arvamusega, et puudub alus eeldada, et J M on võimeline koos lapse eestkostjaga teostama lapse suhtes isikuhooldusõigust. 6
lg 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegudest, mis kahjustavad lapse suhet teda kasvatava isikuga või muul viisil raskendab lapse kasvatamist. Kohus piirab
Kohus leiab, et vaimse haigusega isiku lapsega suhtlemine võib mõjutada lapse psüühilist tervist kahjustavalt. Oma kontrollimatu käimisega võib ema traumeerida lapse psüühikat. Kohus leiab, et tuleb piirata J M lapsega suhtlemisõigust selliselt, et J M võib D M suhelda vaid lapse eestkostja nõusolekul ja juuresolekul. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda. Kuna kohtumäärustega on D M mõlemalt vanemalt täielikult ära võetud hooldusõigus lapse D M suhtes, siis ei ole alaealise lapse vanematel esindusõigust lapse suhtes ning lapsele tuleb määrata eestkostja.
lg 1 järgi kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgne valla- või linnavalitsus, kui eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.