← Eesti

2-11-19994/34

Obsah (10)§ 139§ 171§ 172§ 179§ 116§ 127§ 134§ 135§ 143§ 176

2-11-19994 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 01. september 2011.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-19994 Tsiviilasi Narva linna avaldu

§ 139

lg 1 ette, et piiratud teovõimega vanemal ei ole õigust oma last esindada ja et ta teostab lapse suhtes isikuhooldusõigust koos lapse seadusliku esindajaga. Kui esindusõigust ei ole lapse kummalgi vanemal, sh lapsel on üksnes piiratud teovõimega vanem, tuleb lapsele

§ 171

lg 1 järgi määrata eestkostja, kellele kuulub

§ 172

järgi nii lapse isiku- kui ka varahooldusõigus ning kes on

§ 179lg 1 järgi lapse seaduslikuks esindajaks.

Viidatud sätetest tulenevalt leiab kolleegium, et üksnes vanema piiratud teovõime ei anna alust võtta vanemalt täielikult ära lapse suhtes isikuhooldusõigust. Pigem tuleb sellises olukorras kohaldada kohtul vanema ja lapse suhet toetavaid meetmeid, sh määrata lapsele eestkostja, kes last esindab ja kellega koos teostab piiratud teovõimega vanem lapse suhtes isikuhooldusõigust. Antud juhul J M lükkab tagasi mistahes abi ja juhendamise, ise ta aga oma psüühilise seisundi tõttu ei ole võimeline mõistma lapse vajadusi, ei ole võimeline hakkama saama lapse terviseprobleemidega, arenguga ja kooliprogrammi täitmisega. Selline ema suhtumine kahtlemata kahjustab lapse tervist, heaolu, arengut ja huve. J M käitumine on ettearvamatu - mistahes soovitused, juhendid ja abi lükkab ta tagasi. Toimiku 4

(7)2-11-19994 materjalidega, avaldaja esindaja, laste varjupaiga juhataja ja kasvatajate selgitustega on leidnud kinnitust asjaolu, et J M oma psüühilise tervise tõttu ei ole võimeline kasvatama oma tütart. J ei ole võimeline mõista, et laps peab käima arsti juures, koolis, erinevatel, last arendavatel üritustel. Kõikide isikute arvamusel, kellega lapse esindaja käesoleva asja raames on vestelnud, J M teeb ainult nii, nagu tema käesoleval ajal vajalikuks peab, kedagi kuulamata. Sellises olukorras ei ole võimalik säilitada perekonda, sest mingid toetavad abinõud tulemusi ei anna. J M ei ole nõus, et talle antaks korraldusi ja suunataks igapäevases elus ja lapse kasvatamise küsimustes. J M ei soovi teha koostööd endale määratud eestkostjaga. Sellistel asjaoludel ei ole põhjust eeldada, et J M on võimeline koos lapse eestkostjaga (kui selline määratakse) teostama lapse suhtes isikuhooldusõigust. Kuna J M keeldub mistahes abist, siis ei ole alust eeldada, et mistahes toetavate abinõude kohaldamine aitab vältida lapsele kahju tekitamist. Arvestades ülaltoodut lapse esindaja leiab, et J M isikuhooldusõiguse äravõtmine alaealise lapse D M suhtes on põhjendatud ja proportsionaalne abinõu, et kõrvaldada ohtu lapse heaolule. Asjast puudutatud isikute ärakuulamine 24.08.2011.a kohtus ärakuulatud D M selgitas, et ta elab teise emaga koos Kohtla-Järvel. Nime ei mäleta. Esimene ema on J. Tahab elada ka temaga. Ei tea mis juhtus, et ta elab uues peres. Tema elus on palju muutunud: uues sõbrad, uus koos. Uues peres elavad kaks venda ja 2 õde. Suhted on neil head. On nõus ka edasi elama uues peres. J M eestkostja Z K selgitas, et sõitis koos sotsiaalabiameti töötajaga Kohtla-Järve D järgi. Tahtis vaadata millistes tingimustes laps praegu elab. Kui nägi D enne, siis ta oli kõhn ja hirmunud. Täna laps talle meeldis. J M teda ignoreerib. Üks kord J M suhtles temaga, kuulas eestkostja ära, siis ütles, et ei vaja eestkostja teenust ja läks ära. Kohus kaalus võimalust ära kuulata ka J M, kuid loobus sellest. Eestkoste määramise menetluses tsiviilasjas nr 2-11-17144 kohtupsühhiaatrilises ekspertiisiaktist, et J M ei ole võimalik ära kuulata ei kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas. Seega kohus ei pidanud vajalikuks ära kuulata J M isiklikult. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära menetlusosalisi, leiab, et J M tuleb ära võtta D M isiku- ja varahooldusõigus. Rahvastikuregistri andmebaasi andmetel on D M vanemad J M ja R M. Viru Maakohtu 07.07.2011.a määrusega nr 2-11-17144 seati J M üle eestkoste kuni 07.07.2016.a ning määrati tema eestkostjaks Z K. Eestkostjale on antud esindusõigus eestkostetava suhtes kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. Viru Maakohtu 09.08.2011.a määrusega nr 2-10-45646 võeti R M ära lapse D M suhtes isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus. Määrus ei ole hetkel jõustunud. Tulenevalt perekonnaseaduse (

) § 123 lg 1 lahendab kohus lapsesse puutuva vaidluse lähtuvalt esmajoones lapse huvidest.

§ 116

lg 2 sätestab, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Perekonnaseaduse § 124 lg 1 kohaselt on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.

§ 127järgi hõlmab varahooldus õigust ja kohustust valitseda lapse 5

(7)2-11-19994 vara eest, muu hulgas last esindada.

§ 134

lg 1 kohaselt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab lapse hooletussejätmine või vanemate suutmatus täita oma kohustusi ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid. Sama paragrahvi lõike 3 järgi võib kohus lapse heaolu ohustamise korral muuhulgas kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta.

§ 135

lg 2 järgi võib kohus isikuhooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Avaldaja palub võtta alaealise D M emalt J M lapse isikuhooldus ja varahooldusõigused täielikult, kuna lapse kehalist, vaimset ja hingelist heaolu ohustab ema poolt hooldusõiguse mittetäitmine, ema terviseseisund ja käitumine, mis negatiivselt mõjutab lapse psüühikat ja arengut ning ei ole sobiv lapse kasvukeskkonnaks. Avaldaja on seisukohal, et J M ei soovi või ei ole võimeline lapsele tekkinud ohtu ära hoidma. Narva linna osutatud abinõud ei ole tulemusi andnud ja on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Kohtu poolt ära kuulatud D M seletuse kohaselt ta elab uues peres ning tema elus on palju muutunud. D M ütlusest nähtub, et ta tahtis elada emaga, kuid on nõus edasi elama uues peres. Suhted pereliikmetega on tal head. Põhjuseid miks ta elab uues peres ei ole talle teada. Kohus veendus, et D M ei ole võimeline avaldama oma tahet vanema hooldusõiguse piiramise menetluses, ta suhtub emotsioonideta võimalusse elada emaga või kellegi teisega koos. Kohtus ärakuulatud J M eestkostja Z K seletas, et laps näeb välja paremini kui varem. Samuti seletas, et J M ignoreerib eestkostjat ning suhelda ei soovi. Eestkostja sõnadest järeldub, et lapsel on parem elada ilma emata, kes ei tule toime lapse eest hoolitsemisega. Lapse esindaja arvamusel ei ole J M oma psüühilise seisundi tõttu suuteline täitma oma vanema kohustusi. Ta ei mõista oma tütre vajadusi, ei mõista milles seisneb lapse kasvatamine ja vanema kohustused. Ema käitumine kahjustab lapse tervist, heaolu, arengut ja huve. J M lükkab tagasi mistahes abi ja juhendamise, ei soovi teha koostööd endale määratud eestkostjaga ning ei ole põhjust eeldada, et J M on võimeline koos lapse eestkostjaga teostama lapse suhtes isikuhooldusõigust. Kohus seisukohal, et Narva linn on esitanud avalduse põhjendatult ja lapse huvides, sest J M ei suuda kasvatada oma last D M. Kohus leiab, et J M ei täitnud oma vanema kohustusi nõuetekohaselt ning tulenevalt oma tervislikust seisundist on ta kestvalt võimetu oma lapse eest hoolitsema. Kohus on veendunud, et J M ei suuda oma last arendada, õpetada lapsele eluks vajalikke oskusi, puhtust, korda, suhtlemist teiste lastega, tagada arstiabi jne. Ta ei mõsta milles seisneb lapse kasvatamine ja vanema kohustused. Samuti ei tule ta toime lapsele majanduslikult kindlustatud olukorra loomisega. Lähtudes eeskätt lapse huvidest, leiab kohus, et D M jätmine oma ema hooldamisele ohustab lapse heaolu ning võib kahjustada tema füüsilist ja vaimset tervist ning pärssida edaspidist arengut. J M lükkab tagasi mistahes abi ja juhendamise. Avaldaja poolt oli J M mitu korda pakutud sotsiaalnõustamine, psühholoogi abi, tugiisiku teenus. J M oma lubadusi ei täitnud, samas on ta keeldunud tugiisiku teenuse kasutamisest. Kohtul puudub alus kahelda J M eestkostja Z K sõnades, et J M ei soovi ka talle määratud eestkostjaga koostööd teha. Sellest tulenevalt kohus nõustub lapse esindaja arvamusega, et puudub alus eeldada, et J M on võimeline koos lapse eestkostjaga teostama lapse suhtes isikuhooldusõigust. 6

(7)2-11-19994 Kuna on põhjus eeldada, et mistahes kohtupoolne korraldus hooldusõiguse rakendamiseks ei anna tulemusi leiab kohus, et tuleb võtta J M hooldusõigus lapse D M suhtes. Lapsele tuleb anda võimalus areneda koos oma eakaaslastega, õppida lugema ja kirjutama, tagada lapsele vajalik arstiabi ja kindlustada laps turvaliseks arenguks vajaliku sotsiaalvõrgustikuga. Avaldaja palub piirata J M suhtlusõigus lapse D M. Esindaja arvamusel emaga suhtlemine mõjutab last halvasti, kuna J M soovib jätta lapse oma kontrolli alla. Mitmekordselt võttis ta laps omavoliliselt koolist ja Laste Varjupaigast ära. Narva linnal aga puuduvad võimalused igal ajal kontrollida lapse viibimist koolis ja muudes kohtades. Lapse esindaja arvamusest nähtuvalt Laste varjupaiga juhataja sõnade järgi ei tekita emaga suhtlemine lapsele füüsilist ohtu, kuid psühholoogi arvamusel ohustab see psühholoogilist arengut. Alaealise D M ärakuulamisest ei tulene, et ta ei soovi emaga suhelda ega karda teda, kuid lapse käitumisest ei avaldu ka emotsioone ema suhtes. Kohus leiab, et lapse huvides tuleb piirata J M lapsega suhtlemise õigust. J M eestkostemenetluses on tuvastatud, et J M haigus põhjustab tal psühhopaatiataolist ebaadekvaatne käitumist, tema mõtlemine on inertne, huvide ring on piiratud, haiguskriitika puudub. Ta ei ole võimeline oma igapäevaelu korraldama.

§ 143

lg 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegudest, mis kahjustavad lapse suhet teda kasvatava isikuga või muul viisil raskendab lapse kasvatamist. Kohus piirab

§ 143lg 2 alusel lapse ema suhtlusõigust lapsega.

Kohus leiab, et vaimse haigusega isiku lapsega suhtlemine võib mõjutada lapse psüühilist tervist kahjustavalt. Oma kontrollimatu käimisega võib ema traumeerida lapse psüühikat. Kohus leiab, et tuleb piirata J M lapsega suhtlemisõigust selliselt, et J M võib D M suhelda vaid lapse eestkostja nõusolekul ja juuresolekul. TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda. Kuna kohtumäärustega on D M mõlemalt vanemalt täielikult ära võetud hooldusõigus lapse D M suhtes, siis ei ole alaealise lapse vanematel esindusõigust lapse suhtes ning lapsele tuleb määrata eestkostja.

§ 176

lg 1 järgi kuni eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgne valla- või linnavalitsus, kui eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.