← Eesti

3-10-1574/36

Obsah (10)§ 164§ 130§ 132§ 118§ 150§ 115§ 117§ 31§ 119§ 151

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 03.02.2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-1574 Haldusasi OÜ Z-END kaebus Ma

) § 151 lg 1 p 2 kohaselt võib kaebuse esitada muuhulgas vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Muul juhul esitatakse kaebus haldusakti peale. Kaebaja ei ole kaebuses selgitanud, kuidas vaideotsus rikub kaebaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-04-291 2 leidnud, et tõendite hindamisega mittenõustumine, ei ole asjaolu, mis annab õiguse vaideotsust iseseisvalt vaidlustada. Õiguslikud tagajärjed kaebuse esitaja jaoks tulenevad üksnes vaidlustatud maksuotsusest või intressinõudest. Ka Riigikohtu ulatusliku praktika (3-3-1-97-08, 3-3-1-40-10, 3-31-36-05) kohaselt kui vaideotsus ei riku kaebuse esitaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult, siis tuleb kaebus esitada haldusakti ehk käsoleval juhul intressinõude peale. Seega kaebaja on vaidlustanud mitte vaideotsust, vaid intressinõuet. Kaebaja taotlus vaideotsuse tühistamiseks tuleb seega jätta rahuldamata, kuna vaideotsus ei riku kaebaja õigusi. 29.04.2002 tegi maksuhaldur kaebajale korralduse nr 5-02/12042 1999. aasta sotsiaalmaksuvõla tasumiseks. Kuivõrd kaebaja sotsiaalmaksuvõlga ei tasunud, siis 11.06.2002 tegi maksuhaldur krediidiasutustele korralduse nr 5-05/17578 ja 29.08.2002 korralduse nr 5-04/22363 kaebaja pangakonto arestimiseks. Kehtiva

§ 164

lõike 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist tekkinud maksuvõlg nõutakse sisse käesolevas seaduses sätestatud korras. Riigikohtu lahendites nr 3-3-1-7-06, 3-3-1-30-07 ning nr 3-2-1-71-06 on Riigikohus selgesõnaliselt

§ 164

lõikele 1 tuginedes märkinud, et enne 01.07.2002 tekkinud maksuvõlad tuleb sisse nõuda

alusel ning selliste maksuvõlgade suhtes tuleb kohaldada uue

aegumise regulatsiooni. Ka Tallinna Ringkonnakohus on kohaldanud haldusasjades nr 3-04-264, 3-07-1234, 3-07-353 ja 3-06-2471 enne 01.07.2002 tekkinud maksuvõla suhtes

§ 164

lõikele 1 tuginedes 01.07.2002 jõustunud

-i aegumist käsitlevaid sätteid. Seega ulatusliku ja selgelt väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kuulub enne 01.07.2002 tekkinud maksuvõlgade suhtes kohaldamisele kehtiva

aegumise regulatsioon.

§ 130

lg 1 kohaselt kui maksukohustuslane ei ole maksuvõlga tasunud maksuhalduri poolt käesoleva seaduse § 129 alusel määratud tähtaja jooksul, siis alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist.

§ 132lg 1 kohaselt maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg on seitse aastat.

Aegumistähtaeg algab kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-11-06 leidnud, et aegumistähtaja jooksul tuleb üksnes alustada sundtäitmist. Vaidlus puudub selles, et MTA arestis kaebaja pangakonto 29.08.2002 ning kaebaja pangakonto on senini arestitud.

§ 132

lg 4 p 4 kohaselt aegumine katkeb maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral. Kuivõrd MTA alustas kaebaja sotsiaalmaksuvõla osas sissenõudmiseks täitemenetlust 29.08.2002, siis selle toiminguga katkes sotsiaalmaksuvõla aegumistähtaja kulgemine. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja tasus sotsiaalmaksuvõla 09.10.2009. Kuivõrd sotsiaalmaksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg oli kuni maksuvõla tasumiseni katkenud, siis on kaebaja ebaõigesti leidnud, et põhivõla sissenõudmine on aegunud. Eeltoodust tulenevalt on täiesti põhjendamatud kaebaja emotsionaalsed ja asjakohatud viited kontrolliosakonna endise juhataja Egon Veermäe väidetavatele üldkorraldustele ning väited, milles MTA tegevust võrreldakse kolmekümnendate aastate Saksamaa ja Itaalia meetoditega. Kaebaja tasus põhivõla 09.10.2009.

§ 118

lõike 1 kohaselt intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta, arvates maksusumma täieliku tasumise päevast või isikule alusetult tagastatud summa täieliku tasumise või tasaarvestamise päevast. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-7-06 leidnud, et kui maksusumma on tasutud, siis peavad intressid olema lõplikult arvutatud ja seepärast on intressinõude esitamise aegumise 1-aastane tähtaeg piisav. Seega on selles ja analoogilistes asjades oluline, kas ja millal maksusumma, s.t põhivõlg, tasuti. Samas lahendis Riigikohus hiljem täiendavalt rõhutab, et

§ 118

lg 1 alusel saab intressi määrata ühe aasta jooksul arvates maksusumma tasumise või tasaarvestamise päevast. Riigikohus on lahendis nr 3-3-189-06 samuti leidnud, et intresside kui rahalise kõrvalkohustuse tuvastamiseks (intressinõude esitamiseks) näeb

§ 118ette üheaastase tähtaja.

Tallinna Ringkonnakohus on jõustunud haldusasjas nr 3-07-1234 märkinud, et enne põhivõla tasumist ei hakka intressi määramise õigus aeguma. Riigikohus maksumaksja kassatsiooni menetlusse mitte võttes on nõustunud Ringkonnakohtu poolse materiaalõiguse tõlgendusega. Riigikohus on lahendis nr 3-1-2-2-08 leidnud, et Riigikohus, jättes kassatsioonid menetlusse võtmata, annab sellega ka oma hinnangu, et kassatsioonid on alusetud - neist nähtuvalt ei ole menetluses aset leidnud menetlusõiguse normide rikkumisi või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis tingiks madalama astme kohtute antud 3 õiguslike hinnangute muutmist. Eeltoodust tuleneb, et intressisumma on määratud aegumistähtaja jooksul.

§ 150

lõike 1 kohaselt maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Riigikohus on lahendis nr III-3/1-16/95 leidnud, et maksumaksjal on kohustus maksuhalduri poolt määratud maksusumma vaidlustamisel tõendada, et maks määrati valesti. Nimetatud tõendamiskoormis kehtib ka intressinõude vaidlustamisel. Intressinõudes on selgelt märgitud, et intressi arvestati kaebaja poolt 09.10.2009 tasutud sotsiaalmaksu summalt. Intressinõudes on selgesõnaliselt märgitud viivitatud päevade arv. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-77-04 märkinud, et haldusakti põhjendused võivad olla esitatud ka adressaadi ja haldusorgani kirjavahetuses ja teistes isikule kättesaadavates dokumentides. Ka ringkonnakohtute ulatusliku praktika (2-3-25/2002, 3-06-2023, 3-07-1925, jne) kohaselt on loetud intressinõude põhjendamiskohustus täidetuks, kui intressisumma kujunemine nähtub intressinõudele lisatud kontokaardilt. MTA leiab, et intressinõue on motiveeritud ning õiguspärane, kuna intressinõudele lisatud kontokaardilt nähtub intressisumma kujunemine. Samuti nähtub intressinõudest selgelt, et intressi arvestati kaebaja poolt alles 09.10.2009 tasutud sotsiaalmaksu summalt. Riigikohus on lahendites nr 3-3-1-68-09 ja 3-3-1-60-08 leidnud, et intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt peab maksukohustuslane ise arvestama (

§ 115lg 1).

Seega peab ka kaebaja ise arvestama ja ka teadma, kui suur on tema intressikohustus. Kuivõrd intressinõude puhul ei ole tegemist kaalutlusotsusega, siis pole täiendavate põhjenduste lisamine vajalik. Kaebaja ei ole senini tõendanud, et intressisumma on valesti määratud. Riigikohus on lahendis nr III-3/1-16/95 leidnud, et maksumaksjal on kohustus maksuhalduri poolt määratud maksusumma vaidlustamisel tõendada, et maks määrati valesti. Kaebaja ei ole tõendanud, et intressi on ebaõigesti arvestatud. Kaebaja on kaebuses taotlenud intressinõude tühistamist. Seega on kaebuse esemeks intressinõue ja selle õiguspärasus, mitte aga kaebaja muud võimalikud maksuvõlad. Kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et maksuhaldur on 2002 kaebaja pangakonto arestinud. Seda tõendab ka kaebaja poolt esitatud SEB panga kontoväljavõte arestitud püsikorraldustest. Kaebaja poolt esitatud tõendist nähtub, et arestimised on sisestatud muuhulgas 12/06/2002 ja 04/06/2010. Kaebaja on täiesti põhjendamatult leidnud, et pangakonto arestimist ei saa käsitleda maksuhalduri täitetoiminguna.

§ 130

lg 1 p 6 kohaselt maksuhalduril on õigus pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele

-ga või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras. Sissenõude pööramine varalistele õigustele hõlmab muuhulgas ka pangakonto arestimist. Seda kinnitab muuhulgas ka täitemenetluse seadustiku 7. peatüki pealkiri “sissenõude pööramine varalistele õigustele” ning samas peatükis asuv § 115, mis reguleerib sissenõude pööramist võlgniku kontole. Ka

13. peatüki süstemaatiline tõlgendamine täiendavalt kinnitab, et pangakonto arestimist tuleb käsitleda maksuhalduri täitetoiminguna. Kuivõrd pangakonto arestimist tuleb käsitleda maksuhalduri täitetoiminguna ning pangakonto arestimisega alustati täitemenetlust 2002, siis

§ 132

lg 4 p-st 4 tulenevalt selle toiminguga katkes sotsiaalmaksuvõla aegumistähtaja kulgemine. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-11-06 leidnud, et aegumistähtaja jooksul tuleb üksnes alustada sundtäitmist. Seega ei ole ka intressi arvestatud aegunud maksusummalt. Kuivõrd maksuhalduri intressinõue on õiguspärane ning see ei ole aegunud, siis palub vastustaja kaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega, vastustaja kirjaliku seletusega, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: 4 Maksukorralduse seaduse (

) § 105 lg 1 kohaselt maksukohustuslane on kohustatud maksusumma ja maksu kõrvalkohustustest tulenevad summad (§ 31) tasuma selleks määratud pangakontole. Maksuseaduses või tollieeskirjades ettenähtud juhtudel tasutakse maks maksuhaldurile sularahas või maksumärkide ostmise teel maksuseaduses või tollieeskirjades sätestatud tähtpäevaks või seadusega ettenähtud juhtudel maksuhalduri määratud tähtpäevaks. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui maksukohustuslane esitab maksudeklaratsiooni (§ 85) tähtaja jooksul ning tema rahalised kohustused on võimalik tasaarvestada tagastusnõudega (§ 33).

§ 115

lg 1 ütleb, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Lõike 3 kohaselt kui maksukohustuslane ei ole tasunud intressi vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule, esitab maksuhaldur intressinõude, milles näidatakse viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva. Intressinõudele kohaldatakse maksuotsuse (§ 95) kohta käivaid sätteid. Lõige 4 sätestab, et intressinõude võib esitada maksuotsuses, vastutusotsuses, tagastusnõude täitmise otsuses või hoiatuses üheaegselt maksusumma määramise või sissenõudmisega. Kui maksuvõlg nõutakse sisse sundtäitmise korras, arvestab intressi täitemenetlust läbiviiv maksuhaldur või kohtutäitur. Intressi tasumisel tagastusnõude tasaarvestamisega või täitemenetluse ajal ei rakendata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud intressinõude tasumise tähtaja nõuet ega § 119 lõikes 3 sätestatud alammäära ning tasumine toimub jooksvalt.

§ 117

lg 1 kohaselt on käesoleva seaduse §-des 115 ja 116 sätestatud intressi määr on 0,06 protsenti päevas. Riigikohtu lahendis asjas nr 3-3-1-68-09 märgitakse: ”/…/Maksukorralduse seaduse § 115 lg-s 1 on sätestatud maksukohustuslase kohustus arvestada ja tasuda ise tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi.

§ 31

lg 2 alusel tekib intressikohustus vahetult asjaolust, et maksusumma on tähtpäevaks tasumata. Selle kohustuse tekkimiseks pole vaja maksuhalduri haldusakti. Seega tekkis XXX intressikohustus juba siis, kui ta jättis maksusumma tähtpäevaks tasumata ainuüksi selle asjaolu esinemisest. Intressi ei tule arvestada ja tasuda, kui intressisumma on väiksem kui 50 krooni (

§ 119lg-d 3 ja 6 ning § 100 lg 1).

Maksuhaldur võib jätta intressi arvestamata ja sisse nõudmata ka siis, kui ta on kindlaks teinud, et määramise ja sissenõudmisega seotud kulud ületavad intressisumma või intressisumma sissenõudmine on maksukohustuslase maksevõimatuse tõttu lootusetu ning maksuhaldur ei pea pankrotiavalduse esitamist otstarbekaks (

§ 119lg 6 ja § 100 lg 2).

Intressikohustus lõpeb intressi tasumisega (

§ 31lg 3 p 1) või muudel samas sättes toodud alustel.

Kassaator ei ole intressi tasunud ega viidanud ka mõnele muule seadusega sätestatud alusele/…/”. Riigikohus on eelviidatud lahendis nr 3-3-1-68-09 ja lahendis asjas nr 3-3-1-60-08 leidnud, et intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt peab maksukohustuslane ise arvestama (

§ 115lg 1).

Seega peab ka kaebaja ise arvestama ning sellest tulenevalt ka teadma, kui suur on tema intressikohustus.

§ 150

lg 1 kohaselt maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti, mis laieneb ka intressinõudele (Riigikohtu lahend asjas nr III-3/1-16/95, Tallinna Ringkonnakohtu lahend haldusasjas nr 3-07-1027).

§ 118

lg 1 alusel saab intressi määrata 1 aasta jooksul arvates maksusumma täieliku tasumise päevast või isikule alusetult tagastatud summa täieliku tasumise või tasaarvestamise päevast. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajale on arvestatud intress tähtaegselt ning toetab maksuhalduri poolt toodud põhjendusi. 29.04.2002 tegi maksuhaldur kaebajale korralduse nr 5-02/12042 1999. aasta sotsiaalmaksuvõla tasumiseks. Kuivõrd kaebaja sotsiaalmaksuvõlga ei tasunud, siis 11.06.2002 tegi maksuhaldur krediidiasutustele korralduse nr 5-05/17578 ja 29.08.2002 korralduse nr 5-04/22363 kaebaja 5 pangakonto arestimiseks. Kehtiva

§ 164

lõike 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist tekkinud maksuvõlg nõutakse sisse käesolevas seaduses sätestatud korras. Riigikohus on lahendites nr 3-3-1-7-06; 3-3-1-30-07 välja öelnud oma seisukoha

§ 164

lõikele 1 tuginedes, et enne 01.07.2002 tekkinud maksuvõlad tuleb sisse nõuda

alusel ning selliste maksuvõlgade suhtes tuleb kohaldada uue

aegumise regulatsiooni. Kohtupraktikast lähtudes kuulub enne 01.07.2002 tekkinud maksuvõlgade suhtes kohaldamisele kehtiva

aegumise regulatsioon.

§ 130

lg 1 kohaselt kui maksukohustuslane ei ole maksuvõlga tasunud maksuhalduri poolt käesoleva seaduse § 129 alusel määratud tähtaja jooksul, siis alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist.

§ 132lg 1 kohaselt maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg on 7 aastat.

Aegumistähtaeg algab kohustuse täitmise tähtpäeva saabumise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Riigikohus on lahendis asjas nr 3-3-1-11-06 leidnud, et aegumistähtaja jooksul tuleb üksnes alustada sundtäitmist. Vaidlus puudub selle üle, et MTA arestis kaebaja pangakonto 29.08.2002 ning kaebaja pangakonto on senini arestitud.

§ 132

lg 4 p 4 kohaselt aegumine katkeb maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral. Kuivõrd MTA alustas kaebaja sotsiaalmaksuvõla osas sissenõudmiseks täitemenetlust 29.08.2002, siis selle toiminguga katkes sotsiaalmaksuvõla aegumistähtaja kulgemine. Kaebaja tasus sotsiaalmaksuvõla 09.10.2009. Maksuhaldur leiab, et kuivõrd sotsiaalmaksuvõla sundtäitmise aegumistähtaeg oli kuni maksuvõla tasumiseni katkenud, siis ei ole põhivõla sissenõudmine aegunud, millega kohus ka nõustub. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-77-04 märkinud, et haldusakti põhjendused võivad olla esitatud ka adressaadi ja haldusorgani kirjavahetuses ja teistes isikule kättesaadavates dokumentides. Ka ringkonnakohtud on lugenud intressinõude põhjendamiskohustuse täidetuks, kui intressisumma kujunemine nähtub intressinõudele lisatud kontokaardilt (haldusasjad nr 2-3-25/2002; 3-06-2023; 307-1925 jne). Kohus leiab, et vaidlustatud intressinõue on maksuhalduri poolt piisavalt põhjendatud ning oma sisult üheselt arusaadav. Kohus ei nõustu kaebaja vastupidiste väidetega. Käesolevas asjas on kaebuse esitaja vaidlustanud ka vaideotsuse. Seoses sellega kohus peab vajalikuks märkida, et Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 87 lg 2 p 3 kohaselt saab vaideotsuse peale esitada kaebuse juhul, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult, mida kinnitab ka

§ 151lg 1 p 2.

Selliseid asjaolusid, mille alusel võiks kohus järeldada, et isiku õigusi on rikutud vaidemenetluse esemest sõltumatult, käesolevas asjas ei ole välja toodud. Seega kohus ei pea vajalikuks sellel pikemalt peatuda. Kohus leiab, et kaebuses toodud argumendid ei anna alust kaebuse esitaja nõuete rahuldamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Menetluskulud jäävad kaebuse esitaja enda kanda. Elle Kask Kohtunik 6 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.