) § 150 lg 1 p-le 3 riigilõiv summas 8 500 krooni ehk 543,25 senti tagastamist hageja arveldusarvele nr 10002019656006 AS SEB Pank. Kohus rahuldas hageja riigilõivu tagastamise taotluse osaliselt ning määrast tagastada 18.05.2011.a määrusega hagejale tasutud riigilõivust 479,33 eurot. Osalise riigilõivu tagastamist põhjendas kohus sellega, et kuna käesoleval ajal on Harju Maakohtu menetluses hageja nõue kostja vastu 550 krooni ehk 35,15 euro nõudes ning hagihinnale summas 35,15 eurot vastab riigilõivumäär 63,91 eurot, siis võttes arvesse käesoleva tsiviilasja hinda ning lähtudes hageja poolt tasutud riigilõivu suurusest (543,24 eurot), on hagejal õigus
Kohus saatis kostja esindajale 18.05.2011.a kirja, milles palus kostjapoolset seisukohta hageja hagist loobumise osas. Kostja teatas 20.05.2011.a vastuses, et tal puuduvas vastuväited hagist loobumise kohta. Lisaks esitas kostja menetluskulude nimekirja ning leidis, et menetluskulud tuleb 99% ulatuses jätta hageja kanda ning 1% ulatuses kostja kanda, mistõttu tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 363,33 eurot. Hageja vaidles kostja menetluskuludele 30.05.2011.a vastuses vastu ning esitas omapoolse menetluskulude nimekirja. Samas palus kohtul jätta menetluskulud poolte enda kanda. Kostja jäi 27.06.2011.a seisukohtades eelnevalt öeldu juurde. Kohtumääruse põhjendused Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 punktiga 1 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt
lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Harju Maakohtu menetluses on OÜ T hagi MP võlgnevuse vastu. Kohus jättis 20.04.2011.a määrusega hageja nõuded 74 384 krooni ulatuses läbivaatamata
Hageja esitas 11.05.2011.a avalduse hagist loobumiseks, menetluse lõpetamiseks ja hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Seega loobus hageja hagist väljaspool kohtuistungit
lg 3 mõttes, mistõttu saatis kohus kostjale hagist loobumise avalduse andes vastamiseks tähtaja. Kostja esitas omapoolse seisukoha menetluse lõpetamise osas 20.05.2011.a, mille kohaselt tal vastuväited hagist loobumise kohta puudusid. Kostja palus kohtul määrata menetlust lõpetavas lahendis kindlaks kohtukulude jaotus hagist loobumist ja hagi läbivaatamata jätmist arvesse võttes ning palus jätta menetluskulud 99% ulatuses hageja kanda ning 1% ulatuses kostja kanda. Kostja palus kohtul hagejalt välja mõista kostja menetluskulud (kulud õigusabile) summas 363,33 eurot. Õigusabi kulutuste kohta esitas kostja arved. Hageja esitas 30.05.2011.a hageja menetluskulud summas 1 360,72 eurot (sisaldab käibemaksu). Samas taotles menetluskulude jätmist poolte enda kanda. Kohus selgitab, et kuigi kohus märgib lahendis menetluskulude jaotuse ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle, jättis kohus analoogia korras
lg 5 alusel menetluskulude jaotuse 20.04.2011.a läbivaatamata jätmise määruses märkimata, sest kohus jätkas menetlemist hageja 550 krooni suurust nõuet kostja vastu. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et kuivõrd nõuded hagi läbivaatamata jätmise osas (74 384 krooni) kui 550 krooni osas olid omavahel niivõrd seotud, olnuks hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse kindlakstegemisel keeruline vahet teha kuludel, mis olid seotud 74 384 krooni nõudega ning 550 krooni nõudega. Seega asub kohus seiskohale, et menetluskulude jaotus ning hüvitatavate menetluskulude suurus tuleb kindlaks määrata käesolevas lahendis, mis lõpetab täielikult tsiviilasja nr 2-10-34205 menetluse.
lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.
lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul hageja loobus hagist, sest kostja täitis nõude, mistõttu
Hageja märkis 30.05.2011.a vastuses, et hagejapoolsed menetluskulud on summas 1 360,72 eurot (sisaldab käibemaksu), samas taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt hageja esitanud ei ole. Seevastu kostja on taotlenud enda menetluskulude väljamõistmist hagejalt summas 367 eurot, mis moodustab 99% kostja menetluskuludest kokku. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda nii asja läbivaatamise kui ka asja lõpetamisel loobumisega osas ning põhjendab seda järgnevalt. Hageja esitas Harju Maakohtusse hagi 74 934 krooni nõudes. Nõudes aluseks oli hageja ja kostja vahel 05.08.2009.a sõlmitud leping, mille punkti 4.5 kohaselt lahendatakse vaidlused arbitraaži kohtus. Kuigi kohus võttis hagi menetlusse tuginedes seejuures hageja esitatud sõlmitud lepingu tõlkele, mis küll ei vastanud originaalile, oli siiski tegemist kehtivad lepinguga ning pooled ei olnud vaidlustanud kehtivat lepingut. Seega vastutasid pooled lepingu sisu osas ning lepingu sisu mitteteadmine ei vabastanud neid omapoolsest vastutusest, sest kuigi kohtumenetluse keel on eesti keel, kehtib lepinguvabadus ühtlasi sõlmitava lepingu keele suhtes. Seetõttu nii kostja kui ka hageja pidid hoolsate lepingupooltena punktis 4.5 sätestatud asjaolu teadma. Lepingu punktis 4.5 kehtestatud kokkuleppe tähelepanuta jätmine ning kostja poolt alles 16.03.2011.a esitatud taotluse hagi osaliseks läbivaatamata jätmiseks esitamise (asi võeti menetlusse 05.08.2011.a) asjaolu tingisid kohtu hinnangul poolte menetluskulude suuruse, mis hoolsate lepingupartneritena oleksid olnud olemata. Menetluskulude jaotuse ning hüvitatavate kulude kindlaksmääramisel ei pea kohus eeltoodule tuginedes põhjendatuks kostja väidet, et kuna kohtu keel on eesti keel ning kostja esindaja valdab eesti keelt, lähtus kostja esindaja vastuse koostamisel lepingu eestikeelsest tõlkest. Kohus rõhutab veelkord, et kostja esindaja võib vallata vaid eesti keelt ning hageja poolt mitteidentse tõlke esitamine ei vabanda viimast, sõlmis vaidlusaluse lepingu kostja mitte tema esindaja. Kokkuvõtvalt, võttes arvesse lepinguvabaduse printsiipi hoolsuskohustusest, tuleb jätta menetluskulude poolte enda kanda. ning lähtudes poolte Kohus leiab, et hageja hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud
Hageja on ühtlasi taotlenud kohtult poole riigilõivu tasumist. Hageja on tasunud hagiavalduselt (550 krooni nõudelt) riigilõivu 63,91 eurot.
lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kooskõlas
Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejale tuleb tagastada tasutud riigilõivust pool, so 31,96 eurot ning kanda see hageja poolt näidatud arveldusarvele - arveldusarvele nr 10002019656006 AS-s SEB Pank. Fred Fisker Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.