KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-370 Haldusasi AS Skinest Rail kaebus Maksu- ja Tolliameti Põh

§ 12lg 3/.

2. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale esindajate Egon Talur’i ja Marti Hääl’e kaudu ning vastustajale. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu (

§ 12lg 3, § 471 lg-d 2 ja 3).

ASJAOLUD:

1. 11.02.2011 esitas AS Skinest Rail kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK) 02.11.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/10224-18 tühistamiseks ja tagasitäitmiseks kohustamiseks (tl 1-14).
2. 16.02.2011 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. Vastustajal tuli esitada kohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse saamisest seisukoht kaebuse tähtaegsuse küsimuses (tl 34).
3. Vastustaja on 01.03.2011 saadetud vastuses (tl 37-39) seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 10.01.2011 vaideotsus saadeti 10.01.2011 posti teel väljastusteatega AS Skinest Rail registrijärgsele aadressile Mõisa 4, Tallinn. 11.01.2011 on postiettevõte MTA 10.01.2011 vaideotsuse andnud üle A. P. (märgitud seoseks saajaga nõunik). 11.02.2011 esitas AS Skinest Rail Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 02.11.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/10224-18 tühistamiseks.
4. Kohus andis 21.03.2011 kohtunõudega kaebajale tähtaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja ületamise tinginud mõjuvate põhjuste esitamiseks (tl 48).
5. AS Skinest Rail on oma 30.03.2011 vastuses kohtunõudele (tl 55-59) seisukohal, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuna kaebaja seaduslikele ega volitatud esindajatele ei toimetatud vaideotsust kätte enne 12.01.
6. Kaebaja ei vaidle vastu, et AS Skinest Grupp turvajuht A. P. võttis AS Eesti Posti töötajalt vastu AS-le Skinest Rail adresseeritud postisaadetise 11.01.2011 ning andis selle vastuvõtmise kinnituseks allkirja. Käesoleval juhul tuleb eristada kättetoimetamist ning kättetoimetatuks lugemist. Kaebaja esindaja (nii volitatud kui seaduslik esindaja) sai vaideotsuse kätte ja ühtlasi mõistliku võimaluse sellega tutvumiseks 12.01.
7. Dokumendi üleandmise nn surrogaati ehk kättetoimetatuks lugemist (üleandmine äriühingu registrijärgsel aadressil ükskõik kellele) tegeliku kättetoimetamise asemel oleks põhjendatud kohaldada üksnes juhul, kui kaebust ei ole võimalik haldusakti adressaadile reaalselt kätte toimetada või see on ilmselgelt raskendatud haldusakti adressaadist tulenevatel põhjustel. Käesoleval juhul võttis kaebaja esindaja (nii seaduslik esindaja M. Piir kui posti vastuvõtmiseks ja registreerimiseks volitatud esindajana J. Vainula) vaideotsuse vastu 12.01.2011 ehk viivituseta ja esimesel võimalusel pärast seda, kui see oli AS Skinest Rail mõjusfääri laekunud. Samas alternatiivselt palub kaebaja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg järgnevatel põhjendustel. A. P. ei ole AS Skinest Rail töötaja, vaid ta töötab tegelikult AS Skinest Grupp turvajuhina. A. P. võttis kõnealuse postisaadetise (koos muude kirjadega) vastu tema enda seletuse kohaselt ainuüksi sel põhjusel, et postiljoni saabumise hetkel oli ta AS Skinest Rail kontori juures koridoris ainuke isik. A. P. tööülesandeks on AS Skinest Grupp ettevõtjate turvasüsteemide loomine ja haldus, millest tingitult ta pidas end ka AS Skinest Rail nõustajaks (nõustades muu hulgas turvasüsteemide loomise ja halduse alal viimast, allumata seejuures AS Skinest Rail kontrollile ja juhtimisele). Võtnud postisaadetised vastu, pani AS Skinest Grupp turvaülem need AS Skinest Rail sekretäri lauale. Ilmselgelt ei osanud turvajuht, kes postitöötajale allkirja andis, hinnata allkirja andmise kuupäeva niivõrd olulist tähendust kolmandale isikule ehk kaebajale, mis oli ilmselt põhjuseks, et ta kedagi kirja vastuvõtmise kuupäevast eraldi ei teavitanud. Päeval, mil AS Eesti Post kirjakandja toimetas kõnealuse vaideotsuse kaebaja registrijärgsele aadressile, oli AS Skinest Rail sekretär alla 12-aastase lapse põetamise tõttu töökohustuste täitmiselt eemal (tl 61 pöördel) AS Skinest Rail sekretär K. K. on AS Skinest Rail töötaja, kes tavapäraselt vastutab kirjade postitöötajalt vastuvõtmise ning nende nõuetekohase registreerimise eest. Sekretäri ajutise töölt eemalviibimise ajal, 10.01.2011 – 14.01.2011 ning ka kõnealusel päeval, mil AS Eesti Post kirjakandja toimetas vaideotsuse AS Skinest Rail registrijärgsele aadressile, asendas sekretär K. K. AS Skinest Rail raamatupidaja J. V., kelle seletuse kohaselt oli ta postiljoni pärastlõunase külastuskäigu ajal võtnud sekretäri telefoni enda tuppa ning tegi oma igapäevast tööd. Selle põhjuseks nimetas ta asjaolu, et hommikupoolsel ajal käib rohkem külalisi, tulevad post, faksid ja meilid, mis on vaja registreerida ja laiali jagada ning õhtupoolsel ajal oli seda laadi tegemisi sedavõrd vähe, et ta pidas võimalikuks sekretäri töölaua tagant lahkuda oma tavapäraste tööülesannete täitmisele. Kaebaja hinnangul ei saa sekretäri tema haiguse ajal asendanud raamatupidajale ette heita, kui ta hindas postisaadetiste saabumist õhtusel ajal vähemtõenäoliseks. 12.01.2011 registreeris sekretäri asendanud raamatupidaja J. V. sissetulnud kirjad (sealhulgas vaideotsuse numbri all 897, tl 62 pöördel) ja kuna ümbrikke oli rohkem kui üks, ei osanud ta eeldada, et osa kirju võis olla laekunud eelneval päeval. 1 AS Skinest Rail on käesoleval juhul tegutsenud ettevõtjale kohase hoolsusega nii tähtaegade arvestamisel kui oma registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmise korraldamisel. MTA edastas kaebaja advokaadist esindajatele vaideotsuse 12.01.2011 (tl 63). Kuna postisaadetise teel olemise aeg ei tundunud ebamõistlikult pikk, ei tekkinud seaduslikel esindajatel ega advokaadist esindajatel kahtlust, et olude sunnil saadetise vastu võtnud teise grupiettevõtja (AS Skinest Grupp) turvaülem ja sekretäri asendanud raamatupidaja võisid vallata sellist informatsiooni, mis oluliselt võinuks mõjutada AS Skinest Rail kaebetähtaja kulgema hakkamist. Kaebaja on seisukohal, et on teinud mõistlikul viisil kõik endast oleneva, et selliseid riske maandada. Samuti on hoolsalt käitunud kaebaja juhatuse liikmed, olles parimal võimalikul viisil mõistlikkuse piires korraldanud sekretäri töövõimetuslehe alusel töölt eemalviibimise ajaks nii posti vastuvõtmise ja registreerimise kui ka muude sekretäri funktsioonide jaotamise äriühingu töötajate vahel ning ka nendel puudus täiendav võimalus iga kirja sissetuleku korral kontrollida selle vastuvõtmise ja registreerimise nõuetekohasust. Seda riski oleks teoreetiliselt saanud täiendavalt maandada veel sellega, et juhatuse liige oleks teinud Eesti Posti päringu selle kohta, millal kõnealune vaideotsus kaebaja registrijärgsele aadressile toimetati. Kirjeldatud asjaoludel ei saanud ka kaebaja advokaadist esindajatel tekkida mõistlikku kahtlust maksukorralduse seaduses (MKS) sätestatud dokumendi tegeliku kättetoimetamise asendamise (kättetoimetamiseks lugemise) rakendumise kohta. Sellele vaatamata tegid kaebaja advokaadist esindajad kaebajale ettepaneku esitada kaebus vähemalt üks päev enne kaebetähtaega (tl 65 pöördel). Kuna kaebaja esindajate poolseks kaebuse teksti ja faktiliste asjaolude kooskõlastamiseks kulus kaebaja juhatuse liikmetel muude töökohustuse kõrvalt üks tööpäev ning tagasiside kaebaja juhatuselt laekus alles kell 17:27, siis esitati kaebus kohtule järgmisel päeval pärast selle nõuetekohast vormistamist. Seda enam, et advokaadist esindajatel puudusid mis tahes kahtlused kaebaja seaduslike esindajate poolt dokumendi kohale toimetamise asjaoludest ebaõige ettekujutuse tekkimise ning sellest tuleneda võiva kaebetähtaja minetamise võimaluse kohta. Käesoleval juhul ei ole tegemist kaebetähtaja minetusega traditsioonilisel või tavapärasel viisil, kus on vääralt arvestatud tähtaja pikkust, ebaõigesti leitud tähtpäev või kuidagi hoidutud aja võitmiseks või muul põhjusel dokumentide vastuvõtmisest. Tegemist on kaebaja poolt alljärgnevate objektiivsete asjaolude: - AS Skinest Rail sekretäri töövõimetus; - vaideotsuse kättetoimetamine pärastlõunasel ajal (15:49); - AS Skinest Grupp turvajuhi viibimine AS Skinest Rail ruumide läheduses kirjakandja saabumise ajal ning tema teadmatus kirja vastuvõtmise õiguslikust tähendusest ja tagajärgede olulisusest; - sekretäri asendaja raamatupidaja J. V. teadmatus tungivast vajadusest kontrollida sisse tulnud kirjade täpne vastuvõtmise aeg ning tuvastada vastuvõtja isik; vaideotsuse edastamine maksuhalduri poolt kaebaja advokaadist esindajatele samal päeval, kui kaebaja seaduslikud esindajad selle reaalselt kätte said; ebasoodsa kokkulangemise tõttu tekkinud kaebaja eksimusega vaideotsuse kättesaamise aja suhtes, mida mõistlikult ei oleks kaebaja olnud võimeline paremini lahendama. Arvestades sekretäri asendamise vajalikkuse perioodi suhtelist lühidust (5 tööpäeva) ning põhimõttelise kvalifitseeritud tööjõu olemasolu ja kasutamise võimalust AS Skinest Rail ettevõttesiseselt, ei saaks pidada täiskohaga uue kvalifitseeritud sekretäri palkamist viieks tööpäevaks mõistlikuks ega võimalikuks. AS Skinest Rail ei olnud keelanud AS Skinest Grupp turvajuhil, kelle peamisteks ülesanneteks oli turvasüsteemide loomine ja haldus, AS Skinest Rail kontori läheduses viibida (kuigi käesoleval juhul olnuks sellele kaebajale soodsamad tagajärjed, kuna keegi poleks posti vastu võtnud ning kaebaja ei oleks sattunud eksimusse vaideotsuse vastuvõtmisega seotud 2 asjaoludega seoses) ning selline keeld oleks olnud ka ebamõistlik. AS Skinest Rail ei olnud volitanud A. P. AS Skinest Rail posti vastu võtma, kuid A. P. arvas, et see oleks mõistlik – kui postiljon kirjadega tuli, siis otsustas ta need vastu võtta mitte postiljoni tagasi saata. See on ka inimlikult temast täiesti arusaadav. Nii sekretäri ajutise töövõimetuse ajal kui muul ajal on AS Skinest Rail korraldanud posti vastuvõtmise oma registrijärgsel aadressil hoolsale ettevõtjale kohasel viisil. Käesolevas asjas puudub ka mis tahes alus asuda seisukohale, et kaebaja oleks käitunud posti vastuvõtmise korraldamisel kuidagi õigusvastaselt või hooletult, mis oleks tinginud kaebetähtaja minetuse. Kui vastustaja oleks esitanud vaideotsuse kohe selle tegemisel kaebaja advokaadist esindajatele (kes esitas vaide ning märkis vaidele ka enda kontaktandmed), ei oleks kaebaja ilmselt sellises objektiivsetest faktilistest asjaoludest tingitud ebasoodsas olukorras, mille tagajärjeks on vaidlus selle üle, millal on dokument kättetoimetatud ning millal võib lugeda dokumendi kättetoimetatuks. Menetlustähtaja ennistamise küsimuse lahendamisel on kindlasti asjakohane nii kaebaja kui avalike huvide kaalumine. Kaebaja huviks ja kitsamalt võttes eesmärgiks käesoleval juhul maksuotsuse vaidlustamisel on soov tasuda makse üksnes maksuseadusega ettenähtud suuruses ja korras ning tagada maksuseaduste ühetaoline kohaldamine. Kuna need nõuded ei olnud kaebaja hinnangul täidetud maksuotsuses, esitades kohtule taotluse maksu määramise õiguspärasuse kontrollimiseks. Kuna MKS järgi on ka maksuhalduri ülesandeks kontrollida ja jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras (MKS § 10 lg 2) ning maksuseaduste ühetaoline kohaldamine on maksuhalduri ülesandeks nii seadusest kui kohtupraktikast tulenevalt (MKS § 15, Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2009.a lahend asjas 3-08-364, p. 10), siis on maksuhalduri ja kaebaja huvid käesolevas asjas väga tõenäoliselt samasuunalised ning eesmärgid kattuvad. Seda mõistagi juhul, kui maksuhalduril on (või esineb laiem avalik) alternatiivne huvi, mis kaalub üle eelkirjeldatud kaebaja ja maksuhalduri kattuvad huvid. Kaebaja hinnangul võiks selleks huviks olla teoreetiliselt igasuguste tähtaegade poolt kaitstav õigusselgus ja õiguskindlus (et haldusakt on jõus ning seda ei saa vaidlustada). Kaebaja hinnangul võiks see argument olla kohane ja allutatud põhjalikumale analüüsile üksnes juhul, kui tõepoolest vastustajal tekkis alates tähtaja saabumisest 10.02.2011.a kell 24:00 kuni kaebuse kohtule esitamiseni 11.02.2011.a kell 16:05 põhjendatud veendumus selles, et maksuotsus on jõustunud ning vaidlus on lõppenud. Kaebajale ei ole teada, et vastustajal selline veendumus oleks tekkinud. Tegelikult tuleks eelkõige lugeda haldusakt kaebajale kättetoimetatuks selle kaebajale (tema seaduslikule või volitatud esindajale) tegelikust üleandmise hetkest (12.01.2011, mil see faktiliselt kaebaja mõjusfääri jõudis ning tekkis mõistlik võimalus sellega tutvuda) ja MKS §s 54 lg 6 teises lauses sätestatud kättetoimetamise asendus (kättetoimetatuks lugemine) peaks eelkõige kõne alla tulema olukorras, kus maksuhalduril ei ole asjaolusid arvestades tegelikult võimalik (või on ette näha, et ei ole võimalik) haldusakte esindusõiguslikele isikutele (seaduslik esindaja, advokaadist volitatud esindaja või posti vastu võtma volitatud sekretär) faktiliselt allkirja vastu üle anda.
8. 04.04.2011 kohtunõudega kohus küsis PMTK seisukohta kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse põhjendatuse osas (tl 66).
9. Vastustaja palub oma 11.04.2011 saadetud vastuses lugeda kaebus esitatuks tähtaega ületades ning jätta rahuldamata AS Skinest Rail taotlus tähtaja ennistamiseks kaebuse esitamisel. AS Skinest Rail on ületanud tühistamiskaebuse esitamiseks

-s ettenähtud tähtaega ja tema taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamise kohta ei ole põhjendatud. Taotluses kirjeldatud asjaolud ei anna alust tähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseks. AS Skinest Rail registrisse kantud aadressiks on Mõisa 4, Tallinn. Kuna postiteenuse osutaja on kaebaja kohtueelses menetluses esitatud taotluse rahuldamata jätmise kohta tehtud otsuse 3 (MTA 10.01.2011 vaideotsus nr 6-1/66-3) kaebaja registrisse kantud aadressil üle andnud, loetakse otsus kätte toimetatuks 11.01.

1. Seega oli kaebuse halduskohtule esitamise viimane päev 10.02.2011 ning jõustus vaideotsus. Kaebaja on seisukohal, et antud juhul tuleb eristada kättetoimetamist ja kättetoimetatuks lugemist. Vastustaja pidas dokumendi toimetamist kaebaja registrijärgsele aadressile (ükskõik kellele) kaebajale kättetoimetatuks, kuigi kaebaja esindaja (nii seaduslik kui volitatud) said vaideotsuse kätte ja ühtlasi mõistliku võimaluse sellega tutvumiseks 12.01.
2. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohtadega. Haldusmenetluse seadus (HMS) ja MKS ei eristata tähtsaadetisena saadetud dokumendi puhul kirja kättetoimetamist ja kättetoimetatuks lugemist, vaid sätestavad ainult, millal saab lugeda dokument adressaadile kättetoimetatuks. HMS § 26 lg 3 sätestab, et dokument loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. MKS-s reguleerivad dokumentide kättetoimetamist §-d 52-
3. MKS § 54 lg 2 kohaselt saadetakse juriidilisele isikule dokument registrisse kantud aadressil. MKS § 54 lg 6 kohaselt loetakse tähtsaadetisena saadetud dokument juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Eeltoodust ei tulene, et postiteenuse osutaja peaks tähtsaadetisena saadetud dokumendi üle andma üksnes juriidilise isiku seaduslikule esindajale või volitatud isikule. Sättest tuleb üksnes nõue anda dokument üle registrisse kantud aadressil ja antud juhul on see nõue täidetud. MTA saatis vaideotsuse posti teel väljastusteatega AS Skinest Rail juriidilisele aadressile Mõisa 4, Tallinn. 11.01.2011 andis AS Eesti Post töötaja AS Skinest Rail juriidilisel aadressil üle postisaadetise, mille võttis vastu A. P. kirjutades seoseks saajaga nõunik ja dokumendi numbriks A
4. Postiseadusest ei tulene postitöötaja kohustust kontrollida postisaadetise vastuvõtjal adressaadi nimel postisaadetise vastuvõtmiseks volituse olemasolu juhul, kui postisaadetis toimetatakse kätte postisaadetisel märgitud aadressil. Sellise kohustuse olemasolu korral peaks postitöötaja olema võimeline ka pärast kättetoimetamist tõendama volituse olemasolu kontrollimist, mis omakorda tähendaks volitust sisaldava kirjaliku tõendi või selle koopia säilitamist. Kui selline kohustus postitöötajal oleks, peaks vastav kohustus olema postiseaduses ka sellisel viisil sätestatud. Sama seisukohta kinnitab ka Riigikohtu 10.märtsi.2011 määruse nr 3-3-1-100-10, p 18 „Kolleegiumi hinnangul tuleb käesoleva kaasuse asjaolusid arvestades vaideotsuse üleandmist kaebaja registrijärgsel aadressil pidada õiguspäraseks. Asja lahendamise seisukohalt ei oma lõppkokkuvõttes tähtsust ka küsimus, kas I. K. oli antud volitus kaebaja nimel dokumente vastu võtta või mitte. MKS § 54 lg 6 taolise volituse olemasolu kättetoimetamise eelduseks ei sea“. Kaebaja väidab, et postisaadetise vastuvõtnud A. P. ei ole AS Skinest Rail töötaja, vaid ta töötab tegelikult AS Skinest Grupp turvajuhina, ning ilmselgelt ei osanud turvajuht, kes postitöötajalt kirja vastu võttis hinnata allkirja andmise kuupäeva niivõrd olulist tähendust kaebajale. Äriregistri andmetel on AS Skinest Rail ja AS Skinest Grupp juriidiliseks aadressiks Mõisa 4, Tallinn, nii telefoninumber kui ka registripidajale esitatud fax-i number on mõlemal aktsiaseltsil samad. AS Skinest Grupp on AS Skinest Rail ainuaktsionär, seega ei ole postitöötaja poolt kiri antud üle „ükskõik kellele“ (kaebaja väide), vaid AS Skinest Rail juriidilisel aadressil viibinud töötajale. See, kuidas on kahe omavahel seotud aktsiaseltsi töökorraldus organiseeritud, ei oma antud juhul tähendust, sest ka Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest 4 isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte (Riigikohtu halduskolleegiumi
5. märtsi 2004 määrus asjas nr 3-3-1-10-04, p 14 ja
6. oktoobri 2009 määrus asjas nr 3-3-1-65-09, p 13). Tähtaja ennistamiseks peaks kaebajal olema olnud mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks ja tegemist peaks olema kaebajast sõltumatu, mitte temast oleneva põhjusega (Riigikohtu 13.10.2009 määrus nr 3-3-1-65-09, p 16). Käesoleva vaidluse asjaoludest selgub, et kaebetähtaja ületamine tulenes kaebajast endast tulenevatest asjaoludest (töökorralduse organiseerimine sekretäri haiguse ajal), mis aga ei anna alust möödalastud menetlustähtaja ennistamiseks. KOHTU SEISUKOHT:
7. Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad ning uurinud asjas kogutud kirjalikke materjale, on seisukohal, et AS Skinest Rail kaebus on esitatud kohtule tähtaja rikkumisega, kaebuse esitaja taotlus möödalastud tähtaja ennistamiseks ei kuulu rahuldamisele, mistõttu käesoleva haldusasja menetlus tuleb

§ 12lg 3 alusel lõpetada.

Alljärgnevalt kohus põhjendab eelnimetatud seisukohta. 9. Vastavalt

§ 12

lg-le 3 kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Halduskohus rahuldab tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. HMS § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Et kaebaja on läbinud vaidemenetluse, siis kohaldub temale

§ 9lg-s 3 sätestatud tähtaeg.

Vastavalt MKS § 54 lg-le 2 juriidilisele isikule saadetakse dokument registrisse kantud aadressil. Eriseaduse, MKS, § 54 lg 6 kohaselt loetakse tähtsaadetisena saadetud dokument juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. HMS § 26 lg 3 sätestab, et dokument loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. Tulenevalt

§ 9

lg-st 3 kohtueelse menetluse läbimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. 10. Kuivõrd kaebusematerjalidest nähtub, et MTA 10.01.2011 vaideotsus nr 6-1/669-3 saadeti 10.01.2011 tähitud posti teel väljastusteatega AS Skinest Rail registrijärgsele aadressile Mõisa 4, Tallinn, 11.01.2011 on postiettevõte 10.01.2011 vaideotsuse andnud üle allkirja vastu AS Skinest Grupp turvajuhile A. P., siis oli vaideotsus kaebajale 11.01.2011 MKS § 54 lg 6 kohaselt kätte toimetatud (vaideotsus on sellega teatavaks tehtud). Järelikult

§ 9

lg 3 kohaselt oli 02.11.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/10224-18 vaidlustamiseks halduskohtule kaebuse esitamise viimaseks päevaks 10.02.2011. Kaebus on esitatud aga 11.02.2011, seega tähtaja rikkumisega. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et eristada tuleks kättetoimetamist ja kättetoimetatuks lugemist.

§ 9

lg-s 3 sätestatud regulatsiooni kohaselt hakkab halduskohtule kaebuse 5 esitamise tähtaeg kohtueelse korra läbimisel kulgema keelduva haldusakti adressaadile kättetoimetamisest (teatavaks tegemisest) arvates, seejuures näeb seadus ette erinevad kättetoimetamise viisid (lihtkirjaga, tähitult väljastusteatega jne). Seega omab vaidlustamistähtaegade kulgemise alguse arvestamisel tähtsust fakt, millal saab lugeda haldusakti adressaadile kättetoimetatuks. Antud juhul saadeti vaideotsus adressaadile posti teel väljastusteatega (tähtsaadetisena), selle edastamisega juriidilise isiku registrijärgsele aadressile. Eeltoodust tulenevalt omab vaidlustamistähtaja kulgemise alguse arvestamisel esmalt tähtsust, kas haldusakt toimetati kätte seaduses ettenähtud korras. Sellest omakorda sõltub, millal saab lugeda haldusakti adressaadile kättetoimetatuks. Käesoleval juhul toimetati vaideotsus kaebajale kätte MKS § 54 lg 6 kohaselt 11.01.2011. Sellest päevast alates hakkas kulgema ka

§ 9lg-s 3 sätestatud halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg.

Oma sisuliselt tähenduselt ja õiguslike tagajärgede poolest on samatähenduslikud „kättetoimetamine“ ja „teatavakstegemine“. Kohus on seega seisukohal, et kuna vaidlustamistähtaja kulgemise arvestamine on seadusega reguleeritud, siis puudub alus ja vajadus kättetoimetamise ja kättetoimetatuks lugemise eristamiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et antud juhul ei oma tähtsust, kas A. P. oli volitatud AS Skinest Rail posti vastu võtma või ei. AS Skinest Grupp on AS Skinest Rail ainuaktsionär, kusjuures mõlema äriühingu juriidiliseks aadressiks on Mõisa 4, Tallinn, ka telefoninumber ja fax-i number on mõlemal aktsiaseltsil samad. A. P. töötab AS Skinest Grupp turvajuhina. Seega ei saa nõustuda, et postitöötaja poolt kiri (vaideotsus) anti üle „ükskõik kellele“, vaid AS Skinest Rail juriidilisel aadressil viibinud töötajale, kes esines kaebaja esindajana, ei keeldunud saadetise vastuvõtmisest ega kutsunud enda asemel teist töötajat. Postiseadusest (§ 29 lg 1) ei tulene postitöötaja kohustust kontrollida postisaadetise vastuvõtjal adressaadi nimel postisaadetise vastuvõtmiseks volituse olemasolu juhul, kui postisaadetis toimetatakse kätte postisaadetisel märgitud aadressil. Seda seisukohta toetab ka vastustaja viide Riigikohtu 10.03.2011 määruse nr 3-3-1-100-10, p-le 18: „Kolleegiumi hinnangul tuleb käesoleva kaasuse asjaolusid arvestades vaideotsuse üleandmist kaebaja registrijärgsel aadressil pidada õiguspäraseks. Asja lahendamise seisukohalt ei oma lõppkokkuvõttes tähtsust ka küsimus, kas I. K. oli antud volitus kaebaja nimel dokumente vastu võtta või mitte. MKS § 54 lg 6 taolise volituse olemasolu kättetoimetamise eelduseks ei sea“. Oluline on, et kaebajal oli kohustus korraldada posti vastuvõtt oma juriidilisel aadressil ja talle adresseeritud vaideotsus anti postitöötaja poolt sel aadressil üle. 11.

§ 12

lõike 3 kohaselt rahuldab halduskohus tähtaja ennistamise taotluse, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. Kohtul tuleb hinnata kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Tähtaja saab mõjuval põhjusel möödalastuks lugeda üldiselt juhul, kui kaebuse esitamiseks esinesid objektiivsed takistused või kui muudest põhjustest tulenevalt ei saanud tähtaja jooksul kaebuse esitamist mõistlikult eeldada. Kaebaja subjektiivne võimetus hinnata tähtaegselt oma õiguste kohtuliku kaitsmise võimalust ei ole reeglina käsitatav mõjuva põhjusena. Riigikohus on 19.01.2001 lahendis nr 3-3-1-59-00 märkinud, et mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks peab ära näitama tähtaja mööda lasknud protsessiosaline ning et kohus ei pea analüüsima tähtaja ennistamist otsustades asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine on küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Mõjuva põhjusega võib aga olla tegemist juhul, mil protsessitoimingu õigeaegne sooritamine on küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu inimese tervise. Antud juhul sellise olukorraga tegemist ei ole. Kohus leiab, et kaebuse esitaja väide, et kaebetähtaeg tuleks ennistada, kuna kaebaja seaduslikud ja lepingulised esindajad said mõistliku võimaluse vaideotsusega 6 tutvumiseks alles 12.01.2011, ei ole käsitletav mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamisel. Tegemist on ilmselgelt subjektiivse, kaebajast sõltuva asjaoluga.

1. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et kaebajale ei saa ette heita hooletust posti vastuvõtmise korraldamisel. Vastupidi, sekretäri haiguslehel viibimise ajaks oli kaebaja volitanud saabuvat posti vastu võtma ja registreerima raamatupidaja J. V.’t. Ajal, mil A. P. allkirja vastu saadud posti AS Skinest Rail sekretäri lauale pani, ei viibinud J. V. sekretäri laua taga, vaid oli võtnud sekretäri telefoni enda tuppa ning tegi oma igapäevast tööd, arvates et hommikupoolsel ajal käib rohkem külalisi, tulevad post, faksid ja meilid, mis on vaja registreerida ja laiali jagada ning arvas, et õhtupoolsel ajal oli seda laadi tegemisi sedavõrd vähe, et pidas võimalikuks sekretäri töölaua tagant lahkuda oma tavapäraste tööülesannete täitmisele. Kohus on seisukohal, et puudub alus raamatupidaja sellise käitumise õigustamiseks. Esiteks oli ta volitatud sekretäri haiguslehel viibimise ajal posti vastu võtma ja registreerima ning seda terve tööpäeva kestel, seega ei ole põhjendatud ja ei saa õigustatuks lugeda raamatupidaja subjektiivset hinnangut, et pärastlõunasel ajal on posti saabumine vähemtõenäoline. Teiseks, ei nähtu ühtegi põhjust, mis takistas J. V. olukorras, kus ta 11.01.2011 pärastlõunal viibis oma kabinetis ja tegi oma tööd, tulla tagasi sekretäri laua juurde ja kontrollida, kas tema äraoleku ajal on posti saabunud. Tegelikult just see oligi temale pandud töökohustus sekretäri haiguslehel viibimise ajal. Ei nähtu ühtegi objektiivset põhjust, mis takistas saabunud posti registreerida 11.01.2011, vaid alles 12.01.
2. Väide, et kirju oli mitu, ei vabastanud raamatupidajat temale pandud sekretäri kohustuste täitmisest samal tööpäeval saabunud post vastu võtta ja registreerida. Kohus on seisukohal, et eeltoodu kinnitab ilmselgelt, et tegemist on kaebajapoolse hooletusega ja tegematajätmisega posti vastuvõtmise korraldamisel. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte (riigikohtu halduskolleegiumi 3.märtsi 2004 määrus asjas nr 3-3-1-10-04, p 14 ja
3. oktoobri 2009 määrus asjas nr 3-3-1-65-09, p 13).
4. Kohus nõustub eelmärgitut arvestades vastustajaga selles, et antud juhul on kaebaja tähtaja möödalaskmist põhjendanud ilmselgelt subjektiivsete (kaebaja nimetab neid objektiivseteks) asjaoludega – AS Skinest Rail sekretäri töövõimetus; vaideotsuse kättetoimetamine pärastlõunasel ajal (15:49); AS Skinest Grupp turvajuhi viibimine AS Skinest Rail ruumide läheduses kirjakandja saabumise ajal ning tema teadmatus kirja vastuvõtmise õiguslikust tähendusest ja tagajärgede olulisusest; sekretäri asendaja raamatupidaja J. V. teadmatus tungivast vajadusest kontrollida sisse tulnud kirjade täpne vastuvõtmise aeg ning tuvastada vastuvõtja isik; vaideotsuse edastamine maksuhalduri poolt kaebaja advokaadist esindajatele samal päeval, kui kaebaja seaduslikud esindajad selle reaalselt kätte said. Kaebaja on ka ise tunnistanud, et antud juhul on tegemist ebasoodsa kokkulangemise tõttu tekkinud kaebaja eksimusega vaideotsuse kättesaamise aja suhtes. Riigikohus 01.10.2002 lahendis nr 3-3-1-57-02 asunud seisukohale, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus), kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Kui kaebaja eksimus tugineb ametiasutuse või kõrvalise isiku poolt antud väärale 7 informatsioonile, tuleb kaebetähtaja ennistamise otsustamisel hinnata, kas kaebajal oli küllaldane põhjus nõuannet usaldada. Ei ole tõendeid selle kohta, et antud juhul oleks toimunud kaebuse esitaja eksitamist väära informatsiooni läbi (seda ei ole kaebuse esitaja ka väitnud). Kaebajapoolset eksimust vaideotsuse kättetoimetamise aja arvestamise osas on tunnistanud kaebaja ise. Samuti oli vaideotsuse vaidlustamisviites teatavaks tehtud haldusakti edasikaebamise kord ning arvestades, et kaebajat esindasid advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius kaks advokaati – Egon Talur ja Marti Hääl, siis on selge, et kaebuse esitajale oli tagatud professionaalne õigusabi. Kohtule ei ole teada mingeid põhjuseid, mis isegi juhul, kui kaebaja esindajad said vaideotsusega reaalselt tutvuda 12.01.2011, takistas kaebuse esitamist enne, kui 11.02.2011, kell 16.
5. Toimikust (tl 65) nähtub, et kaebaja lepinguline esindaja E. Talur edastas kaebuse projekti 09.02.2011 kell 10:02 kaebaja seaduslikule esindajale M. Piir’ile. Viimane on E. Talurile 10.01.2011 kell 17:07 meili teel teatanud: „muuta küll midagi ei oska”. Eeltoodust nähtub, et lepinguline esindaja ei vajanud olulist täiendavat ajakulu nõuetekohase lõpliku kaebuse vormistamiseks ja seega oli võimalik kaebus kohtule edastada ka 10.01.2011 hiljemalt 23:
6. Asjaolu, et lepinguline esindaja oli arvamusel, et kaebuse esitamise viimane päev on reedel, 11.02.2011, on lepingulise esindaja subjektiivne eksimus, mida oli võimalik vältida, juhul, kui oleks kontrollitud, millal seaduses ettenähtud kaebuse esitamise tähtaeg kulgema hakkas, so millal vaideotsus kaebaja registrijärgsele aadressile kätte toimetati. Kuivõrd tähtaegadest kinnipidamine peab tagama õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja usaldusekaitse põhimõtete realiseerumise ka teiste menetlusosaliste suhtes, siis on lubamatu mittemõjuval põhjusel möödalastud tähtaja ennistamine, seega ei oleks antud juhul mingil juhul avalikes huvides mõjuva põhjuseta ületatud kaebetähtaja ennistamine.

§ 12

lg 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. 14.

§ 84

lg 4 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse menetluse lõpetamisel, kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamise eest 11.02.2011 riigilõivu 958,67 eurot (tl 33). Järelikult kaebajal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist riigilõivuseaduse §12 jj sätestatud korras, esitades selleks kohtule vastava avalduse. Hurma Kiviloo Kohtunik 8