3-10-1179/12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-10-1179 Määruse kuupäev

1. november 2010 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi J. Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla otsuse V2 199 ja Tartu Vangla toimingu, millega J. Morozov vaatas läbi J. Kolesnikovi kaebuse J. Morozovi tegevuse peale õigusvastaseks tunnistamiseks ja kaebaja vaide E5 112 rahuldamiseks kohustamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev kirjalik menetlus Resolutsioon
2. Jätta Juri Kolesnikovi kaebus HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata.
3. Saata määruse koopia koos tõlkega vene keelde kaebuse esitajale .
4. Saata määruse koopia teadmiseks Tartu Vanglale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Edasikaebamise kord Asjaolud, senine menetluse käik ja menetlusosaliste seisukohad J. Kolesnikov on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohtul tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla otsus V2 199 ja Tartu Vangla toiming, millega J. Morozov vaatas läbi J. Kolesnikovi kaebuse J. Morozovi tegevuse peale ning kohustada rahuldama kaebaja vaie E5
5. 18.05.2010 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta. Kohus selgitas kaebajale, et tal on otstarbekam esitada taotlus tühistada Tartu Vangla 15.02.2010 otsus nr V2 199 selle asemel, et taotleda Tartu Vangla otsuse V2 199 õigusvastaseks tunnistamist ja vangla kohustamist rahuldama kaebaja vaie nr E5
6. Kohus palus kaebajalt ka selgitust selle kohta, mida ta peab silmas taotlusega tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toiming, millega J. Morozov vaatas läbi J. Kolesnikovi kaebuse J. Morozovi tegevuse peale. J. Kolesnikov ei olnud kaebusele lisanud ühtegi dokumenti, millest nähtuks, et ta on esitanud kaebuse J. Morozovi tegevuse peale ja J. Morozov oleks lahendanud kaebust enda tegevuse peale. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et Tartu Vangla otsuse V2 199 tegi peaspetsialistüksuse juht J. Morozov, aga selle peale esitatud vaideotsuse nr E5 112 on 26.04.2010 teinud Tartu Vangla direktor Kalev Ilves (vaide koostajana märgitud Anastassia Rjabova). 1 Kohus märkis, et juhul, kui kaebuse esitaja siiski soovib vaidlustada seda, et enne vaideotsuse tegemist teostas vaide tähtaegsuse ja nõuetekohasuse kontrolli J. Morozov, siis peab kaebaja selgitama, milliseid kaebaja õigusi sellega rikuti. 07.06.2010 esitas J. Kolesnikov kohtule kaebuse täpsustuse. Selles selgitas ta veelkord, miks juhtus nii, et tema isikuarvel puudus 15.02.2010 piisav summa elektri eest tasumiseks ja millised rikkumised on tema arvates toime pannud J. Morozov. Kaebaja palub aidata saavutada õiglust. Kuna kaebaja märkis, et ta ei saa aru, mida kohus temalt tahab, siis pidas kohus vajalikuks 28.06.2010 määrusega jätta kaebus veelkord käiguta. Kohus juhtis kaebaja tähelepanu sellele, kaebuse lahendamiseks peavad kohtule olema selged kaebuse eesmärk ja taotlused. Kohus tahab teada, kas kaebuse esitamise eesmärgiks on soov saavutada lihtsalt õiglus nagu kaebaja kaebuse täpsustuses märgib või on tal konkreetsed kaebuse taotlused. Kui kaebuse esitajal on konkreetsed kaebuse taotlused, tuleb need lühidalt ja selgelt (punkthaaval) märkida. Kui kaebuse esitaja jääb Tartu Vangla otsuse nr V2 199 ja J. Morozovi tegevuse õigusvastaseks tunnistamise nõude juurde, tuleb kohtule selgitada põhjendatud huvi selliste nõuete esitamiseks, samuti tuleb selgitada, miks ei taotle kaebaja Tartu Vangla 15.02.2010.a. otsuse nr V2 199 tühistamist kohtu poolt, vaid taotleb, et kohus kohustaks vanglat rahuldama tema vaie nr E5
7. 25.07.2010 esitas J. Kolesnikov kohtule uue kaebuse täpsustuse, milles ta teatab, et kohus mõistab tema probleemi olemust valesti. Kaebaja kirjutas vaide E5 112, et tühistataks Morozovi otsus V2
8. Vangla seda ei teinud. J. Morozov hakkas arutama kaebust tema enda peale ja kaebuse esitaja kirjutas direktorile, et see on õigusvastane. Morozov ja Timmusk kutsusid kaebaja välja ja hakkasid talle survet avaldama ja viisid selleni, et kaebaja sai haigushoo ja talle kutsuti kambrisse arst, kes tegi süsti veeni jne. Sellest kirjutas kaebaja jälle vangla direktorile paludes kaitset Morozovi eest ja oma õiguste kaitseks. Direktor ja Rjabova ei tea sellest loost midagi, sest nemad ei tegelenud asjaga, asjaga tegeles tegelikult Morozov. Kaebaja on nördinud, et ta peab seda kõike jälle kohtule seletama. J. Kolesnikov palub võimaldada talle advokaat, tunnistada Morozovi otsus V2 199 õigusvastaseks, tunnistada õigusvastaseks ka J. Morozovi tegevus, et ta tegeles vaidega E5 112, andis aja puuduste kõrvaldamiseks ja pärast vaide puuduste kõrvaldamist kohtus kaebajaga ja avaldas survet. Kaebaja arvates rikkus ta kaebaja õigusi ja seadust ning J. Morozov peab selle eest vastutust kandma. J. Kolesnikovi väitel ei saa ta aru, miks kohus tahab, et ta taotleks V2 199 tühistamist, aga mitte E 5112 rahuldamist, sest E5 112 rahuldamine ongi ju V2 199 tühistamine ja Morozovi vastutusele võtmine. Kui see ei ole piisav, siis hakkab kaebaja taotlema tulevikus moraalse kahju hüvitamist (ehkki see ei olnud algselt tema eesmärk). Kohus jättis riigi õigusabi taotluse 27.09.2010 määrusega rahuldamata. Samal kuupäeval võttis kohus kaebuse menetlusse ja küsis Tartu Vanglalt vastuse kaebusele. Tartu Vangla vastas kaebusele 14.10.
9. Tartu Vangla on seisukohal, et Juri Kolesnikovi kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja selgitab kohtule veelkord kaebuse asjaolusid. 2 Kaebuse esitaja Juri Kolesnikov taotles 03.11.2009 Tartu Vanglalt luba veekeedukannu Severin (võimsusega 1000W) ja raadio Philips (võimsusega 2,5W) kambris kasutamiseks. Peaspetsialist-üksuse juht Janek Morozov andis vastava loa 05.11.2009 ja J.Kolesnikov sai raadio ning veekeedukannu 2009.detsembri algul kambrisse. Kaebuse esitaja ostis 17.11.2009 Tartu Vangla kauplusest teleri „Beko 15“ LCD L03W (võimsusega 22W) hinnaga 2500 krooni ja 2m antennikaabli hinnaga 45.50 kr. 16.11.2009 esitas ta taotluse teleri kambris kasutamiseks ja J.Morozov andis vastava loa 23.11.
10. Kaebuse esitaja sai teleri kambrisse 03.12.
11. 15.02.2010 tunnistas J.Morozov vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 31 lg 2 alusel kehtetuks kaebuse esitajale antud load kasutada kambris isiklikku telerit ja veekeedukannu põhjusel, et sama päeva, s.o 15.02.2010 seisuga puudus kaebaja vanglasisesel isikuarvel raha nimetatud elektriseadmete kasutamise kulude katteks (15.02.2010 kiri nr V2 199). Nimetatud otsuse peale esitas kaebuse esitaja 15.03.2010 Tartu Vangla direktorile vaide, mis registreeriti numbriga E5
12. Vaidega taotles kaebuse esitaja tunnistada J.Morozovi otsus nr V2 199 ebaseaduslikuks ja õigusvastaseks. Oma nõuet põhjendas kaebaja sellega, et 29.01.2010 oli tema arvel 19.25 kr, millest pidanuks jätkuma tasumiseks teleri eest veebruarikuus. Augustis-septembris 2008 võeti tema isikuarvelt maha 152 krooni ja 02.12.2009 kirjutas ta avalduse, et sellest rahast 130 kr arvestatakse elektri eest tasumiseks 2010.aastal. 30.12.2009 tagastati tema isikuarvele 49.98 kr, aga keegi ei seletanud, kust see raha tuli. Alles 17.02.2010 sai ta vastuse, kuid sinnamaani arvas, et 130 krooni läks teleri ja veekeedukannu elektrikulu katteks. Sellepärast leidis kaebaja, et teler ja veekeedukann võeti ära ebaseaduslikult. Kuna vaidemenetluses ei saa taotleda üksnes õigusvastasuse tuvastamist, andis J.Morozov 19.03.2010 kirjaga nr E5 112-1 „Otsuse tehnika kasutamise loa kehtetuks tunnistamise kohta vaidlustamine“ kaebajale 10-päevase tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks, selgitades kaebajale, et vaidega on võimalik taotleda kas haldusakti tühistamist, ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks või asja uueks otsustamiseks. Kaebaja esitas 22.03.2010 avalduse „Puuduste kõrvaldamine vaides E5 112-1“, milles märkis, et ta ei mõista, mida J.Morozov oma dokumendiga temalt tahab ja palub kõik see kirjutada vene keeles ja võimaldada juristi konsultatsiooni, kes selgitaks talle, mida temalt nõutakse ning mida ta peaks tegema, et saavutada õiglus. Kaebuse esitaja jäi jätkuvalt oma nõude juurde tunnistada J.Morozovi otsus nr V2 199 õigusvastaseks, mis tuleks annulleerida. Lisaks leidis ta, et süüdlased tuleb vastutusele võtta ning et vangla peaks andma kaebajale loa kasutada telerit ja veekeedukannu sõltumata sellest, kas kaebajal raha on või mitte, sest tema on elektri eest juba ette maksnud. Selles, et kaebajal raha ei ole, on süüdi vangla, pealegi oli teleri jaoks raha olemas. Lisaks peab vangla tagastama talle raha, mis temalt ebaseaduslikult
13. ja 2009 .a maha võeti. J. Morozov asus seisukohale, et vaie ei kuulu rahuldamisele ning edastas selle läbivaatamiseks Tartu Vangla direktorile, kes jättis selle 26.04.2010 vaideotsusega nr E5 112 rahuldamata.
14. Tartu Vangla on seisukohal, et Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juht Janek Morozov oli pädev andma kaebuse esitajale luba isiklike elektriseadmete kasutamiseks ning seda luba kehtetuks tunnistama. 3 Justiitsministri 30.11.2000.a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSE) §-st 15 on üksuse juhi otsustuspädevuses teha otsuseid VangS § 31 lg 2 alusel. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 68 lg 2 kohaselt otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise haldusorgan, kelle pädevuses oleks haldusakti andmine kehtetuks tunnistamise ajal. Seega oli üksuse juhi Janek Morozovi pädevuses nii kaebajale elektriseadmete kasutamise loa andmine kui ka selle kehtetuks tunnistamine.
15. Tartu Vangla leiab, et Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juht Janek Morozov oli vaidemenetluse lähteorganina kohustatud kaebuse esitaja vaide läbi vaatama, andma talle tähtaega vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning otsustama, kas vaie rahuldada või edastada läbivaatamiseks Tartu Vangla direktorile kui vaideorganile. J.Morozovi tegevuses ei ole midagi õigusvastast, kui ta vaatas kaebuse esitaja vaide esmajärjekorras ise läbi ning tuvastanud vaides esinevad puudused, andis kaebuse esitajale 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Samuti toimis J. Morozov õigesti, kui ta edastas J. Kolesnikovi vaide läbivaatamiseks vangla direktorile. Kuna J.Morozovi tegevuses ei ole midagi seadusevastast ja seetõttu puudus tal kaebaja ähvardamiseks vähimgi põhjus, ei ole kaebaja sellekohased väited usaldusväärsed ega tõsiseltvõetavad.
16. Tartu Vangla on seisukohal, et Juri Kolesnikovil puudub kaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Eeldusel, et halduskohus tunnistab J.Morozovi toimingu, mis seisnes kaebaja vaide läbivaatamises, õigusvastaseks, ei kaasneks sellega kaebajale mitte mingisugust kasu, sest väidetavalt kaebaja õigusi rikkuv haldusakt – J.Morozovi 15.02.2010 otsustus nr V2 199 jääks ikkagi kehtima. Haldusakti õigusvastasus ei too automaatselt kaasa haldusakti kehtetust, mida on korduvalt öelnud ka Riigikohus
17. Vastustaja juhib tähelepanu ka sellele, et halduskohtul ei ole volitust kohustada vastustajat lahendama kaebaja vaiet vaid kaebaja poolt soovitud tulemusega ega J. Morozovit „vastutusele võtma“. Halduskohtu 27.09.2010 määrusest nr 3-10-1179 nähtub, et halduskohus on teinud kõik endast oleneva, et selgitada kaebajale tema kaebuse perspektiivitust ning juhtinud kaebaja tähelepanu taotluse muutmise võimalusele, kuid vaatamata sellele jäi kaebuse esitaja oma nõuete juurde.
18. Vastustaja on seisukohal, et J.Kolesnikovi kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja tal puudub põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks isegi juhul, kui ta soovib edaspidi taotleda kahju hüvitamist. Kuna kaebaja õigusi rikutud ei ole ja talle ei ole saabunud ühtki RVastS § 9 lg-s 1 loetletud kahjulikku tagajärge, oleks kahjuhüvitise nõude rahuldamine välistatud. Samuti puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda ühe või teise ametniku karistamist. Et põhjendatud huviks ei saa olla kohustust rikkunud poole karistamine, ei kaasneks kohtuotsusega kaebajale mingisugust kasu ja kaebuse esitamiseks puudub põhjendatud huvi. Lisaks eeltoodule peab vastustaja vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja esitas juba 01.03.2010 uue taotluse teleri Beko kasutamise loa saamiseks ja taotlus rahuldati juba samal 4 päeval, st alates 01.03.2010 on tal teler Beko taas kaebaja elukambris ja kasutuses (lisa 4). See tähendab, et alates 01.03.2010 on J.Morozovi 15.02.2010 otsus nr V2 199 osaliselt kehtetu osas, millega tunnistati kehtetuks J.Kolesnikovile antud luba teleri Beko kasutamiseks. Kohtu seisukoht Riigikohtu senise praktika kohaselt tuleb HKMS § 11 lg 31 p 5 sisustada lähtudes HKMS §-st
19. Kohus võis kaebuse üldjuhul tagastada üksnes siis, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Tuvastamiskaebuse võis kohus tagastada juhul, kui isikul ilmselgelt puudub põhjendatud huvi. 20.06.2010 kohtumääruses haldusasjas nr 3-3-1-20-10 peab halduskolleegium vajalikuks HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamisala laiendada. Eelnimetatud määruses märgib halduskolleegium, et põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See aga ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Seda põhiõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on õiguskindluse tagamiseks ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
20. septembri
21. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-40-07, p 11). Kohtusüsteemi efektiivne toimimine on väärtus, millega võib õigustada põhiõiguse piiramist (Riigikohtu üldkogu
22. märtsi
23. a otsus asjas nr 3-1-3-10-02, p 28). Halduskohtumenetluse seadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse seletuskirja kohaselt on HKMS § 11 lg 31 p 5 eesmärk eelkõige vähendada halduskohtute töökoormust, kõrvaldades menetlusest ilmselgelt põhjendamatud kaebused ehk lihtsalt sisutud haldusasjad. Neid kaalutlusi, eelkõige kohtusüsteemi efektiivse toimimise eesmärki silmas pidades on halduskolleegiumi arvates võimalik laiendada HKMS § 11 lg 31 p 5 kohaldamisala ka kaebusele, mis on ilmselgelt perspektiivitu. Halduskolleegium märgib eelrefereeritud otsuses, et HKMS § 11 lg 31 p-le 5 antud tõlgendus on kohaldatav ka juhul, kui kohus jätab kaebuse HKMS § 23 lg 3 p 1 alusel läbi vaatamata või tagastab apellatsioonkaebuse HKMS § 33 lg 3 p 5 alusel, sest nimetatud sätetel on ühine eesmärk (vt Riigikohtu
24. mai
25. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-08, p 12). Riigikohus rõhutab 17.11.2005.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-54-05, et ainuüksi kaebajal on õigus määrata kaebuse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse. Samas on õiguspärane ja sageli ka nõutav, et kohus selgitab kaebajale kaebuse eseme määramise tagajärgi ning annab võimaluse ka kaebuse eseme täpsustamiseks. Sama seisukohta kordab Riigikohtu halduskolleegium ka 16.12.2008.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-56-
26. J. Kolesnikov taotleb halduskohtule esitatud kaebusega Tartu Vangla otsuse V2 199, Tartu Vangla toimingu, millega J. Morozov vaatas läbi J. Kolesnikovi kaebuse J. Morozovi tegevuse peale õigusvastasuse tuvastamist ja kaebaja vaide E5 112 rahuldamiseks kohustamist. Vaatamata sellele, et kohus jättis J. Kolesnikovi kaebuse korduvalt käiguta tehes kaebajale ettepaneku kaebuse taotlusi muuta, jäi kaebaja oma kaebuse taotluste juurde, mida kohtul tuleb aktsepteerida. 15.02.2010.a. otsusega tunnistas vangla peaspetsialist-üksuse juht J. Morozov VangS § 31 lg 2 alusel kehtetuks kaebuse esitajale antud load kasutada kambris isiklikku telerit ja veekeedukannu põhjusel, et 15.02.2010 seisuga puudus kaebaja vanglasisesel isikuarvel raha 5 nimetatud elektriseadmete kasutamise kulude katteks. Vangla direktori 26.04.2010 vaideotsusega nr E5 112 jäeti J. Kolesnikovi vaie selle otsuse tühistamiseks rahuldamata (tl 19 ja tl 26). HKMS § 7 järgi võib haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks halduskohtusse pöörduda isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huvi olemasoluks peab õigusvastasuse tuvastamine olema isiku jaoks kasulik, st aitama tuvastamiskaebuse esitajat edaspidi tema õiguste teostamisel või kaitsmisel. Tuvastamiskaebuse esitamisel peab kaebaja näitama, kuidas akti õigusvastasuse kindlakstegemine parandab tema olukorda. Kui vaidlustatud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamisega ei kaasneks kaebaja jaoks mingisugust kasu, siis puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. J. Kolesnikov avaldas kohtule, et ta soovib, et J. Morozov kannaks seaduste ja tema õiguste rikkumise eest vastutust. J. Kolesnikovi arvates ongi tema vaide E5 112 rahuldamine otsuse V2 199 tühistamine ja Morozovi vastutusele võtmine. Kui see ei ole piisav, siis hakkab kaebaja taotlema tulevikus moraalse kahju hüvitamist (ehkki see ei olnud algselt tema eesmärk). Sellest avaldusest loeb kohus välja, et kaebaja põhjendatud huviks on, et vangla direktor rahuldaks tema vaide ja tühistaks otsuse, millega tunnistati kehtetuks talle elektriseadmete kambris kasutamiseks antud luba ning et J. Morozov võetaks vastutusele. Kohus on seisukohal, et 15.02.2010 otsuse V2 199 ja J. Morozovi toimingu (J. Morozovi tegevuse peale esitatud kaebuse väidetav lahendamine J. Morozovi poolt) õigusvastasuse tuvastamine ei tooks kaebaja jaoks kaasa soovitud tagajärgi. Kaebaja arvamus, et sellega muutub vaidlustatud otsus kehtetuks, on ekslik. Otsuse õigusvastasuse tuvastamine ei too kaasa otsuse V2 199 kehtetust. Halduskohtul ei ole volitusi kohustada Tartu Vanglat rahuldama kaebaja vaie, samuti puuduvad kohtul volitused kohustada vanglat võtma J. Morozov vastutusele. Ka juhul, kui kaebaja soovib edaspidi taotleda moraalse kahju hüvitamist, tuleb kaebus jätta läbi vaatamata, sest kohtu veendumusel on tema kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 23 lg 3 p-st 1, jätab kohus Juri Kolesnikovi kaebuse Tartu Vangla peaspetsialist-üksuse juhi J. Morozovi 15.02.2010 otsuse nr V2 199 ja J. Morozovi toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ning kaebaja vaide rahuldamiseks kohustamiseks läbi vaatamata. Mai Saunanen kohtunik 6