) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps,
p 2 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
lg 1 kohaselt kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele.
lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.
lg 1 kohaselt ei või olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 3 Vaidlust ei ole selles, et hageja õpib Narva Täiskasvanute Koolis ning et kostja hagejale täiskasvanuks saamisel elatist enam ei tasunud. Pooled vaidlevad elatusraha tasumise kohustuse üle. Kostja ei ole nõus elatusraha maksma, kuna ta on püsivalt töövõimetu, tema töövõimekaotus on 40 % ja osalise töö leidmine käesoleval ajal ei ole võimalik. Lisaks on tal kohustus üleval pidada kolme alaealist last. Kohus tuvastas, et kostjalt ülalpidamist saama õigustatud isikuteks on kolm alaealist last: I I, sünd. XXX (tl 25), M I, sünd. XXX. (tl 24), J I, sünd. XXX. (tl 23) ning täiskasvanuks saanud hageja, kes jätkab õpingud (tl 35).
lg 1 kohaselt kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Seega peab kostja kõigepealt andma
-e järgi elatist alaealistele lastele.
lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus hindab, kas kostja on võimeline andma ülalpidamist endale ja lastele. Seetõttu hindab kohus kostja varalist seisundit. Kostja sissetulekuks on pension 128,45 eurot (tl 22), samas on kostjal korteriomand Narvas, Rakvere 20c-19 (tl 51). Kostja elukaaslane saab laste ülalpidamiseks lastetoetusi, muid sissetulekuid viimane ei oma. Arvestades asjaolu, et kostja omab kinnisvara, siis on tema varaline seisund võrreldes hagejaga tunduvalt parem, mistõttu leiab kohus, et kostja peab hagejat materiaalselt toetama oma sissetulekute piires võttes arvesse tema enda tavalist ülalpidamist ja asjaolu, et ta on aastaid pidanud üleval vähemalt viite isikut, siis on põhjendatud kostjalt hageja ülevalpidamiseks välja mõista 25,69 eurot (128,54 eurot jagatud viiega). Kohus võtab arvesse, et elatis tuleb välja mõista alla
Kohus loeb mõjuvaks põhjuseks vanema- kostja töövõimetuse ja ka olukorra, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Eeltoodud põhjendustel tuleb elatise väljamõistmisel arvestada, et teiste kostja ülalpidamisel olevate laste elatiseks ei ole kostjal võimalik tasuda rohkem kui 25,69 eurot lapse kohta. Seega kuulub kostjalt Y I väljamõistmisele L K kasuks elatis igakuuliselt summas 25,69 eurot alates 14.07.2011.a. kuni õpingute lõppemiseni, 30.06.2013. Kohus rahuldab hageja nõude elatise võlgnevuse väljamõistmiseks kostjalt
Elatise võlgnevus tuleb välja mõista alates hageja täiskasvanuks saamisest, 13.12.2010.a. kuni hagi esitamiseni, so 7 kuu eest summas 179,83 eurot (7 korda 25,69 eurot). Kostjalt Y I kuulub väljamõistmisele alates 13.12.2010.a. kuni 14.07.2011.a. elatise võlgnevus L K ülalpidamiseks summas 179,83 eurot. 4 Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks summas 125 eurot igakuuliselt, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 125,00 eurot korda 9 on 1125,00 eurot. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi osalisel rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud jätta poolte enda kanda. Kohus juhindus TsMS § 173; 174; 436; 442; 630-632 nõudeist. Kristel Vedro Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.