) § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 sätestab, et juhul kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.
lg 1 järgi peab kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sõltumata hooldusõigusest on hooldusõigust mitte omaval vanemal õigus suhtlusõiguseks lapsega.
Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.
sätestab, et vanemal on õigus nõuda teiselt vanemalt teavet lapse isikuga ja varaga seotud tähtsate asjaolude kohta, kui see ei ole vastuolus lapse huvidega. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast õigus säilitada isiklikud suhted ja kontaktid mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. TsMS § 5521 lg 1 järgi kuulab kohus last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Antud asjas on 7-aastase lapse ärakuulanud lapse esindaja, kes on kinnitanud, et laps ei mäleta oma isa, hingeline lähedus temaga puudub. TsMS § 558 lg 1 järgi kuulab kohus vanemad ära vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset. Euroopa Inimõiguste Kohus on oma lahendites rõhutanud, et tagada tuleb erinevate osapoolte ja avalikkuse tasakaalustatud huvid, kusjuures lapse huvisid tuleb alati eelistada vanema huvidele. Kui tegemist on väga väikese lapsega, siis peab kohus ise hindama asja objektiivselt ja põhjendatult. Lapse kasvades tuleb hinnata ka lapse soove vanemaga suhtlemiseks. Tuginedes asjas kogutud tõenditele, eestkosteasutuse hinnangule, lapse esindaja arvamusele ja puudutatud isik II poolt avaldatule leiab kohus, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avaldus on esitatud lapse huvides ning ühise hooldusõiguse lõpetamiseks on kõik eeldused täidetud. Ka on puudutatud isik II avaldanud soovi vanema ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning avaldajale ainuhooldusõiguse määramiseks. Vanemate ühine hooldusõigus lapse A P suhtes tuleb lõpetada ning lapse hooldusõigus tuleb anda üle avaldajale O P. TsMS § 5631 sätestab, et vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus on isiku perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse jõustumisest arvates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluses avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluses avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Viru Maakohtu 20.06.2011.a. kohtumäärusega määrati lapse esindaja riigi õigusabi korras riigi arvel ilma õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. Vastavalt TsMS § 172 lg 3 hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab A P esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud O P kanda. Kristel Vedro Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.