2-11-21151/17

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-11-21151 Määruse tegemise aeg ja koht 06 september 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi Mäetaguse Vallavalitsuse avaldus vanema õiguste määramiseks (hooldusõiguse piiramine) Kohtuistungi toimumise aeg

1. august 2011 Menetlusosalised Avaldaja: Mäetaguse Vallavalitsus (Mäetaguse alevik Mäetaguse vald 41301) Avaldaja esindaja: Lepinguline esindaja K. E. Puudutatud isikud: N. H. (IK xxx, xxx A.. B. (IKxxx, asukoht: xxx) A.B. esindaja Gromtsev Resolutsioon advokaat Irina
2. Avaldus rahuldada.
3. Eraldada A.. B. alates
4. septembrist 2011 12 (kaheteistkümneks) kuuks tema emast N. H.st ning määrata A.. B. elukohaks perest eraldamise ajaks MTÜ Avatud Värav Kiikla Lastekodu.
5. Kohustada Mäetaguse Vallavalitsust viivituseta teavitama Viru Maakohut hooldusõiguse piiramise vajaduse äralangemisest ning jätkama A.. B. ema N. H. ja täiskasvanud pereliikmete nõustamist, et A.. B. saaks võimalikult kiiresti tagasi oma perekonda.
6. Määrus saata menetlusosalistele kohtumäärus teadmiseks Ida-Viru Perekonnaseisuosakonnale. ja jõustunud Maavalitsuse
7. Kohtumäärus on teatavaks tehtud Viru Maakohtu kantselei kaudu 06 septembril 2011 kell 16.
8. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK AVALDUS
9. Mäetaguse VV esitas 18.05.2011 Viru Maakohtule avalduse vanema õiguste määramiseks (hooldusõiguse piiramiseks) A.. B. suhtes. A.B. (sünd. xxx) elab koos ema N.H. ja ema elukaaslase I. H. ning kahe alaealise vennaga Mäetaguse alevikus 2-toalises korteris. Laste kasutada on üks tuba. Vanemad ei tööta.05.05.2011 kell 12.28 helistas Mäetaguse VV lastekaitsespetsialistile Mäetaguse Põhikooli sotsiaalpedagoog, kes teatas, et A.B. keeldub koju minemast, sest kardab võõrasisa käest peksa saada. Lastekaitsespetsialisti vestlusest A.B.ga selgus, et A.B. kardab võõrasisa poolset vägivalda, mis lapse sõnutsi on toimunud alates lapse 5ndast eluaastast. Viimati tarvitas võõrasisa tema kallal vägivalda (peksis rihmaga), kui koolist helistati, et A.B. rikkus koolis korda. 05.05.2011 oli A.B. jällegi koolis korda rikkunud ja koolist helistati tema emale sellega seoses. Perekond B./Hodžajev on lastekaitsespetsialisti juures arvel alates 02.05.2008 seoses alaealise A.B. poolt toime pandud õigusrikkumisega, mis oli tingitud vanemate poolsest hooletusest. Sellest ajast alates on Mäetaguse Põhikoolist ja Mäetaguse elanike poolt pidevalt teatatud A.B. käitumisprobleemidest. A.B. on tegusid on arutatud kahel korral Ida-Viru Maavalitsuse Alaealiste Komisjonis. A.B.l on diagnoositud raske puue seoses tervise- ja psüühiliste probleemidega. Lapse ema ei ole suuteline lapsega piisavalt tegelema ja leidma võimalusi probleemide ennetamiseks. Kohtumistel lastekaitsespetsialistiga suhtub lapse ema nõuannetesse passiivselt. Vald on peret toetanud nii materiaalselt kui ka nõustamisega. N.H. suunati psühholoogi juurde konsultatsioonile kui ka A..iga psühhiaatri vastuvõtule ja ravile. Lapsega on korduvalt vestelnud piirkonna politseinik Juhan Reis. Lapse ja tema emaga tegelevad ka Mäetaguse Põhikooli sotsiaalpedagoog ning psühholoog. Lapse emale pakuti koolis toimuval Gordoni perekooli koolitusel osalemist, kuid lapse ema käis vaid kahel koolitusel ja põhjendas loobumist sellega, et tal on tähtsamatki teha. Lapse väärkohtlemist võõrasisa poolt põhjendas lapse ema sellega, et võõrasisa karistas last rihmaga, sest laps käitus koolis halvasti. A.B. viibib käesoleval ajal lastekodus ja kinnitab, et soovib jääda lastekodusse, sest võõrasisa karistab teda ja ema karjub kodus tema peale. Lapse ema ei taga oma käitumise ja kasvatusmeetoditega lapsele vajalikku hoolitsust ja turvalist keskkonda ning seab sellega ohtu lapse tervise ja heaolu. Lapsevanem ei lähtu oma tegudes lapse huvidest ning laps on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ja vajalikust turvalisusest.
10. Alaealise ema N.H. vastust avaldusele ei esitanud. KOHTUISTUNG
11. Avaldaja esindaja jäi kohtuistungil avalduses toodud seisukohtade juurde. Avaldaja palus eraldada laps perekonnast 12-ks kuuks. Puudutatud isik N.H. leidis kohtuistungil, et avaldus on põhjendatud. Alaealine A.B. soovis jääda edasi lastekodusse. II KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
12. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste ja tunnistajate seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
13. Tsiviilasjas kogutud tõendite põhjal on tuvastamist leidnud: - 12.11.1999 sündinud A.B. on N.H. poeg; - A.B. sündis vallaslapsena; - Viru Maakohtu 06.05.2011 määrusega on esialgse õiguskaitse korras N.H.lt ära võetud alaealine laps A.B. ja laps on antud riiklikule ülalpidamisele MTÜ Avatud Värav Kiikla Lastekodusse; - 02.05.2008 on Mäetaguse VV-s fikseeritud A.B. poolt toime pandud õigusrikkumine ja selle põhjuseks on märgitud lapse mitterahuldav hooldamine (tl 21-23); -G.G. on koostanud A.B. iseloomustuse milles märgib, et lapse üldorientatsioon on normikohane, klassis on kujunenud välja kitsas suhtlusringkond, vajab aega inimestega kontakti loomiseks. A.B. on kaastundlik kuid samas kergesti haavatav. Tal on tugevalt väljaarenenud õiglustunne. Tavaliselt esimesena kaklema ei kipu. Tundides on ta passiivne, tähelepanu hajuv, töövõime kõigub ja ta väsib kiiresti. Õpioskuste rakendamine läheb paremini suuliste juhiste järgi võrreldes kirjalike juhistega. Laps vajab tunnustust. Õpilane ei täida regulaarselt koduseid ülesandeid. Esimesel poolaastal oli käitumine ja õppimine hea, kuid teisel poolaastal on olukord muutunud - loobub tihti tööst, võib klassist lahkuda, soovib töö kiiresti valmis saada, ta on muutunud agressiivseks, ropendab. - Koolipsühholoog T.A. psühholoogilise korrektsiooni kohaselt esines A.B.l perioodil 17.01.2011 – kuni 05.05.2011 koolis palju rikkumisi. Psühholoog leidis, et laps vajab individuaalõpet, õpetajal tuleb teha õpilasele käitumispäevik, et hiljem koos õpilasega arutada, mis on paremini läinud. Tuleb lapsega pidevalt vestelda. Lapse ema osales koolis toimunud Gordoni koolitusel vaid 2 korral; - 05.05.2011 tegi Mäetaguse VV Ida Prefektuurile avalduse vägivallajuhtumi kohta A.B. suhtes (tl 31); - 06.05.2011 teatas Korrakaitsebüroo, et on alustatud kriminaalmenetlust lapse suhtes vägivalla tarvitamise kohta (tl 32).
14. Lapse esindaja leidis, et avaldus on põhjendatud. Esindaja leidis, et lapse ema ja võõrasisa ei ole suutelised oma last kasvatama. Vallavalitsusel on tegevusplaan A.B. jaoks, ta viiakse Tartu haiglasse psühholoogilistele uuringutele. Praegu ei ole vanematel võimalust lapse heaks midagi teha. Vanemad ei oma lapse jaoks piisavat autoriteeti.
15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendab kohus vanema õiguste määramist lapse suhtes, muu hulgas vanemalt õiguste äravõtmist hagita menetluses. Perekonnaseaduse (PkS) § 134 lg.1 ja 3 kohaselt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas PkS § 134 lg.3 ja §-de 135 ning 136 loetletuid. Kohus võib lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute tegemise keelamisega. PkS § 135 lg.1 kohaselt kohus võib lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes võetud muude toetavate abinõudega.
16. Menetlusosaliste seletustest ning tsiviilasja materjalidest nähtub, et Mäetaguse VV on perioodi jooksul alates 02.05.2008 püüdnud rakendada mitmeid toetavaid abinõusid, et tagada lapse heaolu ja turvaline keskkond- perele on pakutud nii materiaalset abi kui ka erinevaid nõustamisi ja koolitust. Erinevate spetsialistide poolt on peetud vestlusi nii A.B. kui ka tema emaga, kuid N.H. ei ole suutnud vajalikul määral oma vanema kohustusi täita ja lapsele ning lapse probleemidele vajalikku tähelepanu osutada. Toimunud sündmustest (tl 21,, 26-27, 31-32) nähtub, et lapse ema ei ole suuteline oma kohustusi täitma ja ohtu lapse kehalisele, vaimsele ning hingelisele heaolule ära hoidma. Lapsel on tekkinud hirm minna oma koju, mis tavapäraselt peaks olema lapse kõige turvalisemaks kohaks. Kohus, lähtudes eelpool toodud tõenditest ja lapse ja tema esindaja arvamusest, on seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja A.B. tuleb tema ema juurest eraldada 12 kuuks MTÜ Avatud Värva Kiikla Lastekodusse, mis A.B.ga läbi viidud vestluse järgi on käesoleval ajal tema jaoks turvalisemaks kohaks kui lapse kodu (tl 59).
17. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Menetluskulud kannab avaldaja. Kohtunik O.Mihkelson Digitaalselt allkirjastatud