Obsah (8)

§ 367§ 401§ 402§ 416§ 364§ 218§ 415§ 42

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse avalikult 19. aprillil 2010.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinn

) § 361 kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas tsiviilvaidluses juhindub kohus

§ 367

lg 1, mille kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

§ 367

lg 4 järgi peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. 2

1. Kohtule esitatud kirjalike tõenditega leidis kohtuistungil tõendamist, et pooled sõlmisid 27.07.2006.a. müügilepingu , mille p.
2. ja
3. kohaselt müüs kostja hagejale kasutatud, heas töökorras sõiduki Land Rover Range Rover 3,0 D maksumusega 630 000 krooni (t/l 9). Samuti sõlmisid pooled 27.07.2006.a. järelmaksuga müügilepingu (t/l 10-16). Sõiduki kostjale üleandmise kohta on sõlmitud 27.07.2006.a. üleandmise-vastuvõtmise akt (t/l 18). Sõiduki maksumus summas 630 000 krooni on hageja poolt tasutud 10.08.2006.a. (t/l 22). Lepingu üldtingimuste p. 6.7 järgi kohustus kostja tasuma maksed maksegraafikus toodud aegadel ja suurustes (t/l 17). Lepingu üldtingimuste p. 10.1 kohaselt pidanuks sõiduauto omandiõigus pärast kõigi maksete tasumist minema üle kostjale. Seega on pooltevahelise lepingu näol tegemist liisingulepinguga. Kuna hageja andis auto kostja kasutusse liisingulepingu alusel (intressi maksmise kohustuse vastu), on ühtlasi tegemist krediidilepinguga

§ 401

lg 2 kohaselt ning samuti tarbijakrediidilepinguga

§ 402kohaselt.

Seetõttu tuleb vaidluse lahendamisel arvestada ka tarbijakrediidilepingu erisätetega, esmajoones

§ 416. Hageja on eelpool nimetatud järelmaksuga müügilepingu 12.04.2007.a.

teatisega üles öelnud põhjusel, et kostja on jätnud tasumata kolm üksteisele järgnevat igakuist makset (t/l 23). Nimetatud teatisest nähtub, et hageja on andnud kostjale kooskõlas

§ 416

lg 1 ja 2 kahenädalase täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ja läbirääkimisteks. Kostja neid võimalusi kasutanud ei ole. Kostjale on 23.12.2008.a. väljastatud võlgnevuse arvestus, millise kohaselt võlgneb kostja hagejale kokku summas 490 904,31 krooni (t/l 24-25). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooltevaheline 27.07.2006.a. järelmaksuga müügileping on hagejapoolse ülesütlemise tõttu lõppenud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale hagetava rahasumma. 6. Esmalt annab kohus hinnangu kostja vastuväidetele, mis puudutavad asjaolu, et kostja pole autot hagejale müünud. Asjaolu, et sõiduauto müüdi kõigepealt kostjale (t/l 65) ja siis omakorda hagejale ei muuda müügilepingut tühiseks. Kuna kostja sooviks oli auto omandada, kuid raha selle soetamiseks kostjal puudus, siis sõlmitigi hagejaga järelmaksuga müügileping , millise kohaselt hageja finantseeris kostja sõiduauto ostu summas 630 000 krooni. Kostja väited, et sõiduauto müüs hagejale KU ning sõiduauto tegelik kasutaja oli kostja sõber NN, on antud juhul asjakohatud, kuna järelmaksuga müügileping on sõlmitud hageja ja kostja vahel (t/l 10-16). Seega tuleb kostjal oma lepingulised kohustused hageja ees täita, kuna hageja on oma kohustuse s.o. müügisumma 630 000 krooni tasunud (t/l 22). Asjaolu, et sõiduauto on Põhja Politseiprefektuuri poolt 23.11.2006.a. kriminaalasja nr. 06230101661 alusel ära võetud (t/l 20), ei vabasta kostjat oma lepingujärgsete kohustuste täitmisest. Vastavalt

§ 364

läheb liisingueseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko liisinguvõtjale üle talle liisingueseme üleandmisega. Kostja on sõiduauto valduse endale saanud 27.07.2006.a. (t/l 18). Seega lasub kostjal tulenevalt

§ 364negatiivsete majanduslike tagajärgede kandmise kohustus.

Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et sõiduauto mille ostu hageja finantseeris, antud juhul hageja kostjale ei vahendanud, vaid kostja leidis ise sõiduki müüja läbi enda tuttavate. Kohus selgitab, et kostjal on õigus tulenevalt

§ 218lg 1 esitada nõue otse müüja vastu.

7. Järgnevalt annab kohus hinnangu hageja nõudele kogusummas 490 904,31 krooni. Hageja on arvestanud auto jääkmaksumuseks 440 461,56 krooni, milline tähendab tasumata väljaostumakseid seisuga 10.05.2007.a. (t/l 17). Hageja pole jääkmaksumuse arvestuses arvesse võtnud edaspidi tasuda tulnud intressi ega muid kulusid. Selliselt vastab pärast ülesütlemist tasuda jäänud väljaostumaksete arvestus

§ 367lg 2 ja § 416 lg 3.

Ka kostja ei esitanud vastuväiteid hageja arvestusele. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid hagejale tasumata osamaksete võlgnevusele summas 37 893,56 krooni ning tasumata kindlustusmaksetele summas 3 049,84 krooni. Seega on hageja nõue kostja vastu selles osas põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 8. Järgmisena analüüsib kohus hageja nõuet leppetrahvi summas 5 000 krooni kostjalt väljamõistmiseks. Hageja tugineb oma nõudes lepingu üldtingimuste p. 5.10 (t/l 13). Kohus leiab, et sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Nimetatu tuleneb

§ 415

lg 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Osundatud lõige 3 ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu kohustuse rikkumise korral leppetrahvi.

§ 415lg 1 võimaldab nõuda viivist ja kahju hüvitamist.

Lisaks on selline leppetrahvi kokkulepe ebamõistlikult kahjustav

§ 42lg 3 p 5 ja § 44 järgi.

Ka Riigikohus on asunud oma 14.01.2009.a. kohtuotsuses nr. 3-2-1-120-08 seisukohale, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Seega asub kohus seisukohale, et hageja nõue kostjalt leppetrahvi väljamõistmiseks summas 5 000 krooni tuleb jätta rahuldamata. 9.

§ 415

lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Vastavalt pooltevahelise lepingu p 6.9 järgi kohustus kostja makse viivitamisel hagejale maksma viivist seaduses sätestatud määras. Hageja poolt arvestatud viivise määr 0,02 % päevas on kooskõlas eelpool osundatud

sätestatuga. Hageja taotleb kostjalt välja mõista viivis 22.12.2008.a. seisuga kogusummas 4 499,34 krooni (t/l 25). Viivist on arvestatud kindlustusmakselt, 2007.a. veebruari, märtsi, aprilli ja maikuu väljaostumaksetelt ning leppetrahvilt. Kohus on seisukohal, et kuna leppetrahvi nõue kostja vastu jääb rahuldamata, siis jääb rahuldamata viivise nõue 5 000 krooni leppetrahvilt summas 560,06 krooni. Küll aga on põhjendatud ülejäänud viivise nõue kogusummas 3 939,28 krooni ning kohus selle rahuldab.

1. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab põhjendatuks hageja kasuks välja mõista kostjalt 485 344,24 krooni, millest jääkmaksumus 440 461,56 krooni, maksete võlgnevus 37 893,56 krooni, tasumata kindlustuse arve 3 049,84 ja viivis 3 939,28 krooni.
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
3. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 133 lg 2 järgi hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva tsiviilasja hinnaks 486 404,96 krooni. Menetluskulude jaotamine
4. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb hageja menetluskulud jätta 98 % ulatuses kostja kanda ning 2 % ulatuses tema enda kanda. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.
5. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 4 Ann Meriluht Kohtunik 5