3-09-3047/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 03.03.

1. a Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-09-3047 Haldusasi L. G kaebus Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniametile kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja – L. G Vastustaja – Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniamet Menetlustoiming Kohtuotsuse täitmata jätmise eest rahatrahvi määramise taotluse lahendamine Resolutsioon Jätta L. G taotlus Sotsiaalkindlustusametile Tartu Halduskohtu 26.02.2010 kohtuotsuse 3-09-3047 täitmata jätmise eest rahatrahvi määramiseks rahuldamata. Saata käesolev määrus teadmiseks taotluse esitajale ning Sotsiaalkindlustusametile. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu RingEDASIKAEBAMISE KORD konnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Vastavalt Tartu Halduskohtu 26.02.2010 kohtuotsusele 3-09-3047 oli Virumaa Pensioniamet kohustatud vaatama taotluse esitaja avalduse uuesti läbi, lähtudes otsuse põhjendavas osas toodud Koostööleppe tõlgendusest. Vastustaja Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniamet vaatas taotluse esitaja avalduse uuesti läbi ja tegi 27.05.2010 uue otsuse nr
2. 17.02.2011 esitas L. G taotluse seoses sellega, et Virumaa Pensioniamet ei vaadanud tema avaldust uuesti läbi Tartu Halduskohtu otsuse põhjendavas osas toodud Koostööleppe tõlgendusest lähtuvalt ja palus määrata vastustajale rahatrahv. KOHTU SEISUKOHT Tulenevalt HKMS § 98 lõikest 3 määrab kohus kohtuotsuse ettekirjutuse või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest süüdiolevale protsessiosalisele rahatrahvi kuni 100 000 krooni. Seega on menetlusosalisel õigus pöörduda taotlusega rahatrahvi määramiseks kohtusse ning esitatud taotluse lahendamine kuulub Tartu Halduskohtu pädevusse. Vastavalt HKMS § 98 lõikele 1 täidetakse kohtulahend pärast jõustumist. HKMS § 5 koostoimes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lõikega 1 tulenevalt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 442 lõike 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Sama sätte teise lause kohaselt peab resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Tartu Hal- 3-09-3047 duskohtu 26.02.2010 kohtuotsusega kohustati Sotsiaalkindlustusameti Virumaa Pensioniametit L. G 01.07.09.a pensioni määramise avaldust uuesti läbi vaatama, lähtudes käesoleva otsuse põhjendavas osas toodud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase koostöökokkuleppe tõlgendusest. Käesoleval juhul on taotluse esitaja seisukohal, et SKA ei ole täitnud Tartu Halduskohtu 26.02.2010 otsust. Halduskohus leiab, et ei ole võimalik trahvi määrata üksnes põhjusel, et pensionikomisjoni otsuse põhjendused pole kooskõlas Tartu Halduskohtu 26.veebruari
3. a otsuse resolutsiooniga. Haldusorganit ei kohustatud nimetatud kohtuotsuse resolutsiooniga ainult kindla sisuga (kaebaja kasuks) otsuse tegemiseks. Kohtuotsuse resolutsioon sisaldas juhiseid, millest haldusorganil tuleb asja uuel läbivaatamisel lähtuda. Halduskohtu otsuse ettekirjutus ei välista võimalust, et kaebaja avalduse rahuldamata jätmiseks esineb alus, mida otsuses ei käsitleta. Kaebaja avalduse rahuldamise võimalus ei sõltu Tartu Halduskohtu 26.02.
4. a otsuse põhjendavas osas sisalduva koostöökokkuleppe art 4 tõlgendusest, vaid avalduse rahuldamise võimaluse välistab Riigikohtu halduskolleegiumi
5. aprilli
6. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-9209 sisalduv koostöökokkuleppe art 8 tõlgendus. Tartu Halduskohtu 26.veebruari
7. a otsuse resolutsioon, mille täitmise üle käesoleval juhul vaidlus käib, ei sisaldanud aga viidet kokkuleppe art 8 kohtulikule tõlgendusele, mida vastustaja oleks pidanud taotluse uuel läbivaatamisel arvestama. Vaidlust ei ole aga selles, et halduskohtu otsuse resolutsioonis kohustati vastustajat lähtuma selle otsuse "põhjendavas osas toodud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise pensionilise kindlustamise alase kokkuleppe tõlgendusest". Kohtuotsuse põhjendustes on halduskohus kokkuleppe tõlgenduse all pidanud silmas ainult kokkuleppe art 4 tõlgendust (vt kohtuotsuse põhjendusi). Seega ei olnud pensioniametil kohustust tõlgendada taotluse uuel läbivaatamisel kokkuleppe art 8 kaebajale soodsal viisil. Halduskohus märgib ka, et haldusorgani uue otsuse tulemusega ning põhjendustega mittenõustumine ei ole antud juhul käsitletav kohtuotsuse täitmata jätmisena, vaid on aluseks halduskohtusse uue kaebuse esitamiseks selleks ettenähtud korras. Kuna pensioniõigusliku staaži tuvastamisel ega pensioni määramisel/ümberarvutamisel ei ole tegemist kaalutlusotsusega, siis ei ole oluline, mil viisil pensionikomisjon oma uut otsust põhjendas. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks trahvi määrata üksnes põhjusel, et pensionikomisjoni otsuse põhjendused pole kooskõlas Tartu Halduskohtu 26.02.2010 otsuse resolutsiooniga. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et SKA-le Tartu Halduskohtu 26.02.2010 otsuse täitmata jätmise eest rahatrahvi määramise taotlus rahuldamisele ei kuulu. Ülle Polluks /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 2