← Eesti

3-11-134/17

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-134 Otsuse kuupäev 27.05.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Madis Pretke kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt vanglaametnike süülise käitumisega kaebajale koopiate tegemisest keeldumisega. Asja läbivaatamise kuupäev 19.05.2011, avalik kohtuistung menetluskonverentsina Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Madis Pretke; Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar Resolutsioon Jätta Madis Pretke kaebus haldusasjas 3-11-134 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 27.06.2011 Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus Madis Pretke on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist, kuna vangla on süüliselt kaebaja suhtes käitunud seonduvalt sellega, et vangla on keeldunud 1,5 kuu jooksul kaebajale tegemast 4 dokumendist koopiaid, kuigi kaebaja isikukontol on selleks raha olemas. M. Pretke on esitanud vanglale taotluse (registreeritud 02.11.2010 ) koopiate saamiseks neljast dokumendist. Kuna koopiate eest tuleb tasuda A4 ühepoolse koopia eest 0,60 kr., A4 kahepoolse koopia eest 1,20 kr vastavalt Tartu Vangla direktori 25.04.2007 käskkirjale nr. 1-3/39, on Tartu Vangla jätnud taotluse rahuldamata otsustusega 09.12.2010 nr. V1 13102-1, kuna kaebaja isikukontol puudub koopiate tasumiseks vastavad rahalised vahendid. Samas on Tartu Vangla vastanud M. Pretkele 17.12.2010 vastuskirjaga nr. V1 15068-1, et taotlusega kaasas olnud dokumendid , millest kaebaja palus koopiaid teha, on kaebajale tagastatud. Koopiaid nendest ei tehtud, kuna koopiate tegemine on teenus, mille eest taotleja peab tasuma. Madis Pretke on esitanud 15.12.2010 vaide, milles vaidlustas Tartu Vangla 09.12.2010 vastust kaebajale nr. V1 13102-1, millega on jäetud kaebaja taotlus koopiate tegemiseks rahuldamata. Vaide esitaja on taotlenud toimingu sooritamist – koopiate tegemist ning kompensatsiooni ametnike eksliku käitumise pärast. Kaebaja on märkinud, et pole õige keelduda koopiate tegemisest rahaliste vahendite puudumise tõttu. Vaideotsusega on jäetud vaie 31.12.2010 nr. vaie E5 587-1 rahuldamata, kus on leitud, et dokumentidest koopiate tegemisest keeldumine on olnud õiguspärane. Vaideotsusega 02.02.2011 nr. 3-30/286-1 on jäetud rahuldamata kaebaja nõue kahju hüvitamiseks. Nimetatud vaideotsuse kohaselt on 15.12.2010 registreeritud Tartu Vanglas vaie E5 587, milles kaebaja vaidlustas 09.12.2010 otsust V1 13102-

  1. Nimetatud otsusega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus koopiate tegemiseks. Vaides on ka taotlus kahju hüvitamiseks kompensatsiooni väljamõistmiseks ametniku eksimuse tõttu. Kuna vaidemenetluse käigus ei ole võimalik taotleda kahju hüvitamist , võeti koopia kaebaja esitatud vaidest iseseisvasse menetlusse kahju hüvitamise taotlusena ning registreeriti 20.12.2010 numbriga 3-30/
  2. 25.01.2011 registreeriti kaebaja poolt esitatud samasisuline kahju hüvitamise taotlus nr. 3-30/13, milles soovib kaebaja kompensatsiooni 19,20 eurot selle eest , et vangla on keeldunud koopiate tegemisest, millega on alandatud kaebaja inimväärikust. Mõlemad taotlused on liidetud ühte menetlusse registreerimisnumbriga 3-30/286 ning vaideotsusega 02.02.2011 nr. 3-30/286-1 on jäetud kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Kaebaja on seisukohal, et koopiate tegemisest keeldumine rahaliste vahendite puudumise tõttu ei ole õige. Kaebaja on leidnud, et koopiate tegemata jätmisega on pandud kahtluse alla tema elukestne õpe, kuna originaaldokumente ei ole Tartu Vangla tingimustes võimalik säilitada. Kohtule esitatud kaebuses on kaebaja taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebajale on keeldutud osutamast paljundusteenust 1,5 kuu vältel, millega on kaebajat alandatud ja tekitatud kannatusi. Vangla ei ole isegi kontrollinud, kas vajalikud summad koopiate eest tasumiseks on kaebaja kontol olemas, et tasuda paljunduse eest. Kaebaja leiab, et talle on tekitatud materiaalset ja hingelist kahju summas 19 euro ja 20 eurosendi ulatuses. Kohtuistungil märgib kaebaja, et esitas taotluse 29.10.2010, taotlus on registreeritud 02.11.2010 ning põhjendamatult on taotlust läbi vaadatud 1,5 kuud. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. Tartu Vangla 02.02.2011 otsusega 3-30/286-1 jäeti M.Pretke kahju hüvitamise nõue rahuldamata, kuna tõendamist ei leidnud vanglaametnike süüline käitumine M.Pretkele koopiate tegemata jätmisel ega M.Pretkele mittevaralise kahju tekkimine. Vangla märgib, et mittevaralise kahju hüvitamist saab isik nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, alusetult vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise , au või hea nime teotamise korral. Koopiate tegemise keeldumise korral ei ole tegemist inimväärikuse alandamisega. Koopiate tegemisest on keeldutud õiguspäraselt. Vangla on märkinud ka, et soovi korral ja piisavate rahaliste vahendite olemasolu korral on kaebajal võimalus taotleda uuesti dokumentidest koopiate tegemist. Kohtu seisukohad: Kohus asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja seda alljärgnevatel asjaoludel: M.Pretke esitas Tartu Vanglale 20.12.2010 ja 25.01.2011 kahjunõuded, milles taotles mittevaralise kahju hüvitamist, mis seisnes tema inimväärikuse alandamisega ning mis tekkis sellest, et vanglaametnikud jätsid M.Pretkele tegemata soovitud koopiad, kuigi M.Pretke on märkinud, et vanglasisesel isikuarvel olid selleks rahalised vahendid olemas. Kaebaja leiab, et vangla tegevuse koopiate tegemata jätmisel muudab õigusvastaseks ja süüliseks asjaolu, et temal jäid seetõttu esitamata Tartu Halduskohtu menetluses olevates haldusasjades nr 3-10-3159; 3-11-209 ja 3-10-3244 vajalikud tõendid. Vastustaja on selle kohta märkinud järgmist : Kaebaja pöördus vangla poole 02.11.2010 taotlusega , et vangla teeks tema poolt lisatud materjalidest koopiad. Kaebaja ei märkinud oma taotluses, et nimetatud materjale on temale vaja kohtusse esitatud kaebuste juurde lisamiseks või et koopiaid on vaja kindlaks kuupäevaks. Samuti ei avaldanud kaebaja, et vangla võib tema taotluses soovitud teenuse sooritada peale taotluses lahendamiseks ette nähtud 30 päevalist tähtaega. Vangla on kaebajale vastanud 09.12.2010 nr. V1 13102-1 , et taotlus sisaldab nelja dokumendi koopia tegemist, seega on märgitud koopiate tegemise hinnaks 4x0,6=2,4 krooni, kuid kaebaja arvel puuduvad nimetatud kuupäeva seisuga selleks vastavad summad. Tartu Vangla direktori käskkirjaga nr. 1-3/39 25.04.2007 on kehtestatud kinnipeetavatele isikutele koopiate tegemise hinnad. 17.12.2010 nr. V1 15068-1 vastatud kirjaga on teavitatud kaebajat, et dokumendid on kaebajale tagastatud ja koopiaid nendest ei ole tehtud, kuna kaebaja isikuarvel puudub selleks vastav summa. Vaideotsusega 31.12.2010 nr. vaie E5 587-1 on kaebajale selgitatud, et 02.11.2010 on esitanud M. Pretke vanglale taotluse nelja lehe koopia tegemiseks, 03.11.2010 väljastati M. Pretkele poeleht (tellimisleht nr. 799696), millest nähtuvalt soovis M.Pretke osta kaupa 179,95 krooni eest, seega broneeriti kaupluse tarbeks nimetatud summa 03.11.
  3. 12.11.2010 arvestati kaebaja vabarahast maha 179,95 krooni kaupluses sooritatud sisseostude eest ning peale sisseostude tegemist jäi kaebaja kontole vabaraha jäägiks 74 senti. Kohtu seisukohalt on vangla õigesti leidnud, et kaebaja on ise asetanud end olukorda, kus tema taotluse rahuldamine ei ole olnud võimalik, kuna vahetult enne koopiate tegemise eest tasumise vajadust on kaebaja broneerinud summad kaupluses sisseostude tegemiseks, arvestamata seda, et koopiate eest tuleks tasuda 2,40 krooni. Kuna kaebaja isikukonto arvel vastav rahasumma puudus, on vangla õiguspäraselt keeldunud kaebajale koopiate tegemisest. Vangla on märkinud, et kaebaja võib esitada uue taotluse koopiate tegemiseks ning vastava rahasumma olemasolul kaebaja isikukontol teeb vangla ka kaebajale koopiad. Vangla on märkinud, et kaebaja 02.11.2010 taotluses esitatud nõude täitmiseks on aega kuni 03.12.2010 ning pärast nimetatud tähtaja saabumist on kaebajale vastatud 09.12.2010 kirjaga V1 13102-1, et tema 02.11.2010 esitatud taotlus jääb rahuldamata isikuarvel puuduvate rahaliste vahendite tõttu. Kaebaja on saatnud kohtule isikukonto väljavõtte, mis ei puuduta vaidlusalust perioodi. Kaebaja poolt esitatud isikukonto väljavõte on koostatud seisuga kuni 01.10.
  4. Kaebaja väidete kohaselt on ta taotluse esitanud 29.10.2010, mis on registreeritud 02.11.
  5. Tartu Vangla kodukord p. 19.1.5 säte näeb ette taotlusele vastamise tähtajaks on 30 päeva, seega ei pidanud vangla koheselt kaebaja taotlust läbi vaatama ning taotluse registreerimisele järgnevast päevast on kaebajal juba broneeritud kaupluses ostude peale 179.95 krooni, millest järele jäi vaid 74 senti. Kaebaja on märkinud, et summa oli küll broneeritud, kuid maha võeti hiljem, mis kaebaja arusaama kohaselt võimaldas sealt maha võtta ka paljunduseks ettenähtud summad. Kohus märgib, et kui summa on broneeritud, siis seda summat enam kasutada ei saa, seega on vangla õigesti toiminud märkides ära, et kaebajal oli vabaraha jääk 74 senti, millest ei piisanud paljunduse eest tasumiseks. Kohus on seisukohal, et rahuldamata jääb kahju hüvitamise taotlus summas 19,20 eurot. Kaebaja on märkinud, et nimetatud summa ulatuses on talle mittevaralist kahju tekitatud. Põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Kahju hüvitamise kaebust lahendades tuvastab kohus peale kahju olemasolu kas kaebajale avalik-õiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming (sealhulgas tegevusetus) , millega kahju tekitati, on õigusvastane ning kas tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel on põhjuslik seos. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju nõue rahuldamisele. Mittevaralise kahju hüvitamine kaitseb mitmeid põhiseaduslikke väärtusi: kõige laiemas mõttes inimväärikust, selle komponente, au ja head nime, aga ka põhiõigusi, mis inimväärikusel rajanevad, nagu era- ja perekonnaelu puutumatus, tervis ning isikuvabadus. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega on kannatanul võimalus nõuda mittevaralise kahju rahas hüvitamist üksnes selles normis ammendavalt loetletud õigushüvede rikkumise korral. Võlaõigusseaduse § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimiseks peavad esinema järgmised elemendid: seadusega kaitstud õigushüve rikkumise tõttu peab olema kannatanul tekkinud kahju (s.t õigusvastase haldusakti või toiminguga peab olema põhjustatud hingelisi või füüsilisi kannatusi, mis on käsitletavad mittevaralise kahjuna); kahju tekkimine peab olema põhjuslikus seoses kahjutekitaja tegevusega; kahju peab olema tekitatud õigusvastase teoga. Antud asjas väärib märkimist, et kaebaja taotlus (registreeritud 02.11.2010) tulnuks läbi vaadata 30 päeva jooksul, nimetatud tähtaega on vangla ületanud 6 päeva võrra (vastatud 09.12.2010), kuid nimetatud rikkumine ei ole niisugune rikkumine, mis tooks kaasa kahju hüvitamise taotluse rahuldamise. Antud asjas ei ole tuvastatud vangla süülist käitumist kaebaja suhtes ega kaebaja õiguste rikkumist; tuvastatud ei ole , et kaebajale oleks põhjustatud tugevaid kannatusi või hingelisi üleelamisi seonduvalt paljundusteenuse mitteosutamisega vangla poolt , tuvastatud ei ole ka vangla poolt kaebaja inimväärikuse alandamine, mistõttu ei ole saanud tekkida ka mittevaralist kahju. Kaebajale on osundatud, et kui kaebaja kontol on selleks rahalised vahendid olemas, võib kaebaja taotleda koopiate tegemist, millist teenust kaebajale ka osutatakse. Seega ei ole vangla keeldunud kaebajale koopiate tegemisest. Eeltoodu alusel jätab kohus täielikult kaebaja kaebuse rahuldamata lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
  6. Kohtunik Mare Priks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.