KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-11-5122 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.08.2011, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Mare Merimaa, Tiit Kollom Tsiviilasi Kristjan Kivistu hagi Anneli Raigla vastu elatise vähendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 07.07.2011 otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 1011,15 eurot Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Kristjan Kivistu (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxx x-xxx, xxxxxxxx); Kostja Anneli Raigla (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx x-xx, xxxxx xxx, xxx xxxx, xxxxxxx). Kristjan Kivistu apellatsioonkaebus RESOLUTSIOON:
- Keelduda Kristjan Kivistu apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus peale käesoleva kohtumääruse jõustumist apellandile.
- Toimetada käesolev kohtumäärus apellandile kätte ja edastada vastustajale.
- Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik
- 08.02.2011 esitas Kristjan Kivistu (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse Anneli Raigla (kostja) vastu Harju Maakohtu 16.06.2008 otsusega tsiviilasjas 2-08-8290 väljamõistetud elatise poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani vähendamiseks, s.o 139,01 euroni. Hageja igakuised kulutused on laenukohustuse tagasimakse 255 eurot, kommunaalkulud keskmiselt 105 eurot, kostjale makstav elatisraha 251,36 eurot, liisingumaksed 255 eurot, sõidukulud 320 eurot. Hagejale on juunis 2011.a uuest kooselust perre sündimas laps. Kaheksa-aastast last saab edukalt ülal pidada soodsamalt kui 502,73 euro eest kuus. Alates jaanuarist 2011.a ei pea elatise saaja elatiselt tulumaksu maksma ning kaheksa-aastase lapse eest pole enam vaja maksta tasu lapsehoidjale ega lasteaiale. Sotsiaalministeeriumi tellimusena 2004.a valminud uurimuses „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ viidatud keskmine terve linnalapse (keskmiselt 0-19.a) ülalpidamiskulu on 162,21 eurot. Statistiliste arvutuste kohaselt võivad lapsele tehtud kulutused majanduslikust olukorrast tulenevalt olla sellest ajast alates suurenenud, ent pea kulutuste kolmekordne suurenemine ei ole tõenäoline. Kostja kulutused lapsele telefoniarve, spordivarustuse ja mänguasjade, raamatute ja koolivormi osas on põhjendamatud. Kostja peaks arvestama nii enda kui hageja rahalisi võimalusi, mitte lähtuma enda ja lapse tahtest. Hageja maksis kostjast lahku minnes kostjale 473 000 krooni (30 230,21 eurot) ehk poole koos elades pangalaenuga soetatud korteri laenusummast, mida on kostjal nüüd võimalik kasutada uue eluaseme katteks.
- Kostja vaidles hagile vastu. Hageja nõue vähendada elatisraha suurust on alusetu. Kostja toob hagis avaldatud hageja palgalehe andmetele tuginevalt välja, et hageja brutotasu kuus on keskmiselt 2734,23 eurot, millele lisaks saab hageja tööandjalt 325 eurot kuus elamiskulude katteks. Kostja tugineb vana PKS § 61 lg-le 2, tuues välja, et elatise määramisel tuleb lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist. Hageja väited on paljasõnalised ning hageja pole enda kulutusi tõendanud. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et kaheksa-aastast last saab edukalt ülal pidada soodsamalt kui 502,73 euro eest kuus, väites et kulutused lapsele pole mitte vähenenud, vaid suurenenud seoses lapse kasvamise ja elukalliduse tõusuga. Lapse kulutuste hindamiseks ei saa tugineda hageja viidatud Sotsiaalministeeriumi uuringule, sest uuringu andmed on vananenud. Lapse ülalpidamiskohustus kehtib vanemate suures võrdväärselt. Kantud eluaseme ja pangalaenu kulu hõlmab endas ka lapse osa, kuivõrd kostja korter on poolte ühise lapse elukohaks. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
- 07.07.2011 kohtuotsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte enda kanda. Kehtiva PKS § 210 lg 1 sätestab, et käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Elatise vähendamise osas rakendussätete erinorm puudub, seega kohaldub kehtiv PKS. Vastavalt PKS §le 96 on täisealised esimese astme ülenejad sugulased kohustatud ülalpidamist andma ning § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on ülalpidamist saama õigustatud isik. Elatise suuruse muutmisel lähtutakse kehtiva PKS § 99 lg-st
- Sätte kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Menetluslikult annab aluse nõuda kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmist TsMS § 459 lg
- See sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatise määramisel tuleb arvestada ka kummagi vanema varalist seisundit ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. 2 Asja arutamise käigus on leidnud tuvastamist, et kostja hinnangul pole tütre igakuised vajadused vähenenud võrreldes Harju Maakohtu 16.06.2008 otsuse tsiviilasjas 2-08-8290 tegemise ajaga. Seega on tütre igakuised vajadused kostja hinnangul jätkuvalt vähemalt 502,73 eurot, kui mitte suuremad. Kostja on esitanud tõendid lapsele tehtavate kulutuste tõendamiseks. Hageja vaidleb kulutuste suurusele vastu ja leiab, et kaheksa-aastast last saab edukalt ülal pidada soodsamalt kui 502,73 eurot. Hageja soovib elatise vähendamist alates 01.07.2007 makstavalt 251,36 eurolt poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani, s.o 139,01 euroni. Hagi hinna arvutamise alused sätestab TsMS § 129 lg 2, mille kohaselt on ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Käesoleval juhul on hagi hind seega 9 x 112,35 ehk 1011,15 eurot. Riigikohus on elatise suuruse muutmise aluseid PKS
(1995)osas väljendanud lahendis nr 3-2-1-
- Samadele seisukohtadele on jäädud ka kehtiva PKS osas (Riigikohtu 17.05.2011 lahend nr 3-21-33-11, p 26). 07.12.2009 lahendis nr 3-2-1-127-09 on selgitatud, et elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Seejuures peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Hageja ei ole piisaval määral tõendanud asjaolusid, millele tugineb tema elatise vähendamise nõue. Tõenditest ei nähtu, kuidas on hageja praegune majanduslik olukord võrreldes 16.06.2008, mil elatis määrati, muutunud. Hageja on esitanud tõendeid igakuiste kulutuste kohta, ent nendega on tõendatud üksnes kulutused, mis hagejal olid olemas juba 16.06.
- Tõendid kulutuste suurenemise kohta on ebapiisavad. Hageja on küll asjaoludena välja toonud, et ta vahetab töökohta ja tal on sündimas uus laps, ent ta pole nende asjaoludega seoses esitanud tõendeid, mis näitaksid, kuidas tema kulutused nende asjaoludega seoses suurenenud on. Kohtuistungil ei esitanud hageja tõendit teenitava palga suuruse kohta. Kohus tutvus 27.06 toimunud kohtuistungil küll hageja 06.06.2011 sündinud lapse sünnitõendiga, ent kuivõrd hageja hinnangul on tema kulutused enda vastsündinud lapse ülalpidamiseks väiksed, ei näinud kohus, et hageja kulutused oleksid suurenenud. Eelpool viidatud lahendi nr 3-2-1-127-09 p-s 13 on Riigikohus leidnud, et tulumaksu määra vähenemine võrreldes elatise väljamõistmise ajaga, kui vanem saab rohkem elatist ja sellest piisab lapse suurenenud vajaduste rahuldamiseks, võib olla elatise vähendamise aluseks. Seejuures peaks aga hageja tõendama, et elatise vähendamise juures tulumaksu võrra jäävad lapse igapäevased vajadused kaetuks ning säilib lapse tavapärane elustandard. Elatise vähendamise hagi rahuldamiseks on hagejal vajalik põhilise eeldusena ära näidata, kuidas on tema kulutused suurenenud või saadav tulu vähenenud võrreldes elatise välja mõistmise aluseks oleva kohtulahendi tegemise ajaga. Hageja eelpool viidatud asjaolud saavad olla elatise vähendamise alusteks, kui seejuures kulutuste suurenemine, tulu vähenemine ja lapse vajadused kohtule faktiliselt tõendada nii, et kohus saaks esitatud tõenditele kohtuotsuses tugineda. Käesolevas asjas pole tõendid piisavad. Tulenevalt eeltoodust jättis kohus hagi elatise vähendamiseks rahuldamata. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 3 võib kohus ülalpidamisasjas jätta menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et 3 ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Käesolevas asjas lg 3 kohaldamise eelduseid täidetud pole, seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
- Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja vähendada väljamõistetud elatist 139,01 euroni. Hageja sissetulek on vähenenud seoses töökoha vahetusega ning kulutused on suurenenud seoses 06.06.2011 poja sünniga uuest kooselust. Hageja asus alates 13.06.2011 tööle Ritsu Ehituse OÜ-s, kus töötasu vähenes tunduvalt võrreldes eelnevaga. Hageja on sõlminud töölepingu, kus töötasu makstakse tunnitasu alusel ja keskmiseks kuutasuks tuleb 512 eurot (tunnitasu 3,20 eurot). Tegemist on objektipõhise lepinguga ning see ei garanteeri, et hagejal on aastaringselt töö ja sissetulek olemas. Lepingut ei olnud võimalik eelnevalt kohtule esitada, sest osad lepingu punktid olid veel tööandja ja hageja vahel kokku leppimata, mistõttu sõlmiti leping tagantjärele. Lisaks hagiavalduses toodud kulutustele (kommunaalkulud keskmiselt 105 eurot, kostjale makstav elatisraha 251,60 eurot, liisingumaksed 255 eurot, sõidukulud kodunt tööle ja tagasi 5 eurot päevas) lisanduvad kulutused ka uuest kooselus sündinud lapsele. Kuigi hageja abikaasa hakkab saama vanemahüvitist aasta ja kolm kuud, ei pea abikaasa kulutusi nende ühisele lapsele üksinda kandma. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 07.07.2011 on seaduslik ja põhjendatud, ning apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda. Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse kostja vastu elatise suuruse vähendamise hagi, milles palus vähendada väljamõistetud 251,36 euro suurust igakuist elatist 139,01 euroni. Järelikult oli tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. See asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Apellant on lisanud apellatsioonkaebusele OÜ-ga Ritsu Ehituse 13.06.2011 sõlmitud töölepingu ja Eesti Perekonnaseisuametis registreeritud T K sünnitõendi (sünd. xx.xx.xxxx). Maakohtu 27.06.2011 istungil on hageja esitanud kohtule lapse sünnitõendi ja samuti märkinud, et hageja käib esimest nädalat tööl, kus tema tunnitasu on 5.50 eurot (t.lk 48). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on otsuse tegemisel tuginenud kõigile poolte esitatud asjaoludele ja neid kinnitavatele tõenditele ega ole rikkunud seejuures TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust ning on teinud seadusliku otsuse. Hageja ei põhistanud maakohtus, millises suuruses kulutused tal uue lapse sünniga on kaasnenud. Seega ei saa apellatsioonikohus ka kaebuses esitatud paljasõnaliste väidetega arvestada. Apellant on apellatsioonkaebuses märkinud, et tema tunnitasu sõlmitud töölepingu järgi on 3.20 eurot (t.lk 61), mis ei ole kooskõlas hageja poolt 27.06.2011 kohtuistungil avaldatuga, kus hageja väitis, et ta töötas juba uue töölepingu alusel tunnitasuga 5.50 eurot. Ka apellatsioonikohtule esitatud tõend töötasu suuruse kohta ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et apellant on esitanud kaebuses väiteid, mis ei anna alust muuta maakohtu lahendit. 4 Maakohus on otsuses selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mille alusel saaks väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud või rikkunud ärakuulamise õigust. Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud tõendite valguses ei ole menetluslik olukord asjas pärast asja lahendamist esimese astme kohtus oluliselt muutunud. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eespool toodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Ulvi Loonurm Mare Merimaa Tiit Kollom 5