← Eesti

2-11-22066/11

2-11-22066 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-11-22066 Määruse tegemise aeg ja koht 06. september, 2011, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Kohtuasi R V kaebus kohtutäituri tegevuse

) § 5 sätestatud keeldu halvendada isiku olukorda tagasiulatuvalt. Avaldaja on seisukohal, et tema vastu algatatud täitemenetluse nõuetele tuleks kohaldada enne 13.12.2009.a. kehtinud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 sätestatud aegumise tähtaega. Seoses sellega taotleb avaldaja kohtutäituri otsuse tühistamist ja aegumise kohaldamist täituri menetluses olevatele väärteotrahvi nõuetele. R V on seisuskohal, et otsuste täitmine käesoleval ajal toimub ebamõistlikult pika aja pärast ning on vastuolus karistusotsuste täitmise aegumise regulatsiooni eesmärgiga. Kohtutäituri vastus Kohtutäituri vastusest kaebusele nähtub, et täitur ei võta võlgniku 12.05.2011.a kaebust õigeks ning palun jätta see rahuldamata. Täitur jääb oma 08.04.2011.a ja 26.04.2011.täiteasjades nr 066/2009/1152 ning 066/2009/1154 otsustes avaldatud arvamuse juurde ning põhjendab seda alljärgnevalt: Karistusseadustiku § 82 lg 4 kohaselt täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Kaebuse esitamise hetkel ei olnud 4-aastane tähtaeg möödunud, seega kohtutäitur on õiguslikult jätnud võlgniku avalduse aegumise kohaldamisest rahuldamata. Karistusseadustiku § 5 sätestab karistuse raskendamise. Kohtutäitur on seisukohal, et antud juhul ei saa rääkida karistuse raskendamisest. Seadus ei sätesta karistuse raskendamist, ning karistus (rahatrahvide summa) ei olnud raskendatud. Karistuse raskendamist ei toimu. 2

(5)2-11-22066 Peale 01.01.2010.a karistusseadustiku §-i 82 uue redaktsiooni jõustumist, täpsustab seadus aegumise regulatsiooni (mis omal korral ei halvenda isiku olukorda). Karistusseadustiku § 82 lg1 p3 sätestas kuni 31.12.2009: otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Alates 01.01.2010.a sätestab karistusseadustiku § 82 lg1 p3: otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Alates 01.01.2010.a jõustus uus karistuseadustiku §-i 82 lõige 4, mis täpsustab aegumistähtaega: täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Kuigi kuni 31.12.2009.a kehtinud karistusseadustiku redaktsioon ei ole üldsegi sätestanud aegumistähtaega väärteomenetluste otsuste suhtes, mille alusel on alustatud täitemenetlus, jõudis Riigikohus seisukohale, et tuleb ka selliste otsuste aegumisel, mille alusel viiakse läbi täitemenetlus, rakendada karistusseadustiku § 82 lg1 punktis 3 sätestatud aegumistähtaega sõltumata sellest kas täitemenetlus on alustatud või mitte. (Riigikohtu 02.10.2008.a otsus nr 3-1-1-51-08). Nõuetele, mis ei olnud aegunud ajaks, mil muutus aegumistähtaega reguleeriv seadus, kohaldub seadus uues redaktsioonis. See tähendab, et esmalt tuleb kontrollida, millal toimuks aegumine karistusseadustiku endise redaktsiooni kohaselt. Väärteo otsus nr 233008010951005 on tehtud 13.08.2008.a., jõustunud 07.09.2008.a. Seega ei asuta väärteo otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud. Niisiis saaks aegumisest rääkida alates
  1. märtsist 2010.a. Kuna seisuga 01.01.2010.a ei olnud otsuse täitmine aegunud, rakendub selle otsuse suhtes karistusseadustiku regulatsioon, mis kehtib alates 01.01.2010.a. 01.01.2010.a. muutus karistusseadustiku § 82 ja selle lg 4 järgi on täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõudmiseks aega 4 aastat arvates otsuse jõustumisest. Neil asjaoludel ei ole rahatrahvide sissenõudmine aegunud ja täitemenetlus nr 066/2009/1152 ei kuulu lõpetamisele. Väärteo otsus nr 233008010964010 on tehtud 13.08.2008.a., jõustunud 07.09.2008.a. Seega ei asuta väärteo otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud 18 kuud. Niisiis saaks aegumisest rääkida alates
  2. märtsist 2010.a. Kuna seisuga 01.01.2010.a ei olnud otsuse täitmine aegunud, rakendub selle otsuse suhtes karistusseadustiku regulatsioon, mis kehtib alates 01.01.2010.a. 01.01.2010.a. muutus karistusseadustiku § 82 ja selle lg 4 järgi on täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõudmiseks aega 4 aastat arvates otsuse jõustumisest. Neil asjaoludel ei ole rahatrahvide sissenõudmine aegunud ja täitemenetlus nr 066/2009/1152 ei kuulu lõpetamisele. Kohtutäitur peab vajalikuks ära märkida, et kohtud rakendavad samamoodi karistusseadustiku 01.01.2010.a redaktsiooni jõustumise hetkel aegumata kohtulahendites uues redaktsioonis kehtestatud aegumistähtaega (vt näiteks Tartu Maakohtu 29.06.2010.a otsust nr 1-10-140, lisa 1). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Antud kaebuse lahendamisel on kohtu arvates olulisimaks küsimuseks, kas aegumise küsimuse puhul kuulub tingimusteta kohaldamisele

§5

lg 2 toodud üldsäte või tuleks aegumise korral kohaldada olemasoleva karistuse kehtivuse aegumisperioodil muudetud

§-s 82 sätteid. 3

(5)2-11-22066 Esmalt käsitleb kohus

§ 5

kohaldamise printsiipe.

§ 5

sätestab kriminaalõiguse ajalise kehtivuse aluspõhimõtte, mis kehtib ainult materiaalõiguses.

82 lg 1 p 3 on materiaalõiguse norm, mis paikneb üldsätete 6 peatükis „Aegumine“. Tegemist on materiaalõiguses sätestatud, kuid õiguslikult menetlusõiguslikku tagajärgi omava õigusinstituudiga. Aegumise alus on materiaalõiguslik, kuid realiseerumine menetlusõiguslik.: aegumistähtaja möödumine on menetlustakistuseks, menetlust välistavaks asjaoluks. Aegumissätte kohaldamise korral on tegemist materiaalõigusnormi kohaldamisega, millega välistatakse menetlusõiguslik tagajärg. Kuna aegumisega vabastab isik karistuse kandmisest, tuleb lähtudes

§ 5

lg 2 sõnastusest kohtul võtta seisukoht, kas tegemist on muul viisil isiku olukorra raskendamisega.

§ 5

lg 2 sätestab kategooriliselt, et tagasiulatuvat jõudu ei ole seadusel, mis muul viisil halvendab isiku olukorda.

§ 82

on materiaalõiguse norm, mis käsitleb karistuse aegumist, seega lahendab kohus küsimuse, kas

§ 82lag 1 p 3 muutumine 01.01.2010.a.

jõustunud uue redaktsiooniga halvendab isiku olukorda

§ 5lg 2 mõttes.

Kohus võrdleb erinevate redaktsioonide sõnastusi:

§ 82

lg 1 p 3 sätestas kuni 31.12.2009: otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Alates 01.01.2010.a. sätestab

§ 82

lg.1 p 3: otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Samuti lisati 01.01.2010.a. redaktsiooniga

§ 82

lg.4: täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatud võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Kohus on seisukohal, et aegumise kohaldamisega vabaneb isik seadusega talle pandud kohustusest - karistuse täitmisest. Karistuse aegumistähtaja pikendamine paneb karistatud isikule võrreldes varasema redaktsiooniga märksa pikemaajalise karistuse täitmise kohustuse. Kohustuse täimise aegumise tähtaja pikendamine kaheksateistkümnelt kuult nelja aastani on kahtlemata isiku olukorra halvendamine võrreldes karistuse määramise ajal kehtinud materiaalõigusnormiga. Seega halvendab

§ 82

lg 1 p 3 ja lg 4 kohaldamine kohtutäituri poolt Roman Veevo olukorda, võrreldes varem kehtinud redaktsiooniga ning tegemist on lubamatu riivega

§5lg 2 sätestatud karistusõiguse aluspõhimõttega.

Kohus on seisukohal, et tulenevalt

§ 5

lg 3 ei ole võimalik kohaldada juba jõustunud karistuse suhtest tagasiulatuvalt isiku olukorda halvendavat materiaalõigusnormi –

§82lg 1 p 3 ja § 82 lg 4.

Tulenevalt

§ 5

lg 1 toodud üldpõhimõttest tuleb kohaldada teo toimepanemise ajal kehtinud (ja isiku suhtes soodsamat) sätet, ning lugeda teo toimepanemise ja karistuse jõustumise ajal kehtinud

§ 81lg 1 p 3 redaktsioonist tulenevalt karistuse täitmine aegunuks.

Tulenevalt TMS § 207 lg 1 Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. 4

(5)2-11-22066 Kohus on seisukohal, et R V kaebus kuulub rahuldamisele ning kohtutäitur Andrei Kreki 08.04.2011.a. ja 26.04.2011.a. otsused täiteasjades nr 066/2009/1152 ja 066/2009/1154 kuuluvad tühistamisele ning täitemenetlus tuleb lõpetada Menetluskulud Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuigi kohus teeb määruse avaldaja huvides, peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.