← Eesti

3-11-1367/51

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 12. august 2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-1367 Haldusasi Metsatervenduse OÜ kae

) § 66 lg-s 6 sätestatud võõrandatava kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku ostueesõigust. Maa-amet vastas

  1. märtsi
  2. a kirjaga nr 6.1-3/1559, et Metsatervenduse OÜ-l puudub eelisõigus kinnistu võõrandamisel, kuna tema kinnistul on Sireli kinnistuga ühine piiripunkt, kuid puudub ühine mõõdetav piir. Metsatervenduse OÜ esitas
  3. märtsil
  4. a Maa-ameti
  5. märtsi
  6. a seisukohale vastuväite, mille kohaselt on piirinaabrid kinnistud, millel on vähemalt üks ühine piiripunkt, ning selline tõlgendus vastab vajadusele majandada metsamaad lokaalselt ja efektiivselt. Keskkonnaministri
  7. mai
  8. a käskkirjaga nr 747 leiti, et Sireli kinnisasja võõrandamisel ei kuulu

§ 66

lg 6 Metsatervenduse OÜ suhtes kohaldamisele; kinnitati kinnistu müügihinnaks 16 700 eurot (p 1); tunnistati kinnisasja omandamiseks õigustatud isikuks OÜ AmEst Invest (p 2); otsustati sõlmida õigustatud isikuga müügi- ja asjaõigusleping 6 nädala jooksul käskkirja andmisest (p 3); ning kohustati Maa-ametit vastavaid lepinguid ette valmistama (p 6). 2. Metsatervenduse OÜ esitas 2. juunil 2011. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb keskkonnaministri käskkirja tühistamist ning keskkonnaministri kohustamist andma välja käskkirja, millega Sireli kinnistu võõrandatakse

§ 66lg 6 ja kaebaja 15.

veebruari

  1. a avalduse alusel kaebajale.
  2. Kaebaja palub keskkonnaministri käskkiri tühistada ja võõrandada Sireli kinnistu kaebajale järgmistel põhjustel:
  3. Kaebajale kuulub Hasenrode II kinnistu, millel on vaidlusaluse Sireli kinnistuga ühine piiripunkt (tl 37 ja 39). Maakatastriseaduse (edaspidi MaaKatS) § 2 p 91 kohaselt on piiripunkt maaüksuse välispiiri punkt, millele on õigusaktides kehtestatud korras määratud koordinaadid ja mille asukohta looduses on vajaduse korral võimalik määrata. Kinnistu piir koosnebki piiripunktidest ja

§ 66

lg 6 kohaselt võib ostueesõigust teostada piirneva, s.o ka piiripunktiga müüdava asjaga puutumuses oleva kinnisasja omanik. 2. Vastustaja on

§ 66

lg 6 teist lauset laiendanud põhjendamatult kogu

§ 66

lg 6 mõttele.

§ 66

lg 6 lause 2 kohaselt kui ostueesõiguse teostamiseks õigustatud isikuid on mitu, eelistatakse võõrandatava kinnisasjaga pikemat ühist metsapiiri omava kinnisasja omanikku. Selle sätte kohaselt ei ole ühine metsapiir eelduseks juhul, kui ostueesõigust teostab ainult üks piirinaaber. Samuti omab piiri pikkus tähtsust vaid juhul, kui ostueesõigust soovib teostada mitu piirinaabrit. 3. Eesti Keele Sõnaraamatu (ÕS) kohaselt tähendab piirnema – piiridega kokku puutuma, seega olukorda, kus kinnistud puutuvad kas ühes või mitmes punktis kokku. Kuigi sõna „piir“ võib tõesti tähendada pikivahemaad kahe punkti vahel, on see mõiste asjakohatu, sest

§ 66lg ei räägi piirist, vaid piirnemisest.

Ka ühe punktiga kokkupuutuvad kinnisasjad piirnevad teineteisega, olles naaberkinnisasjad.

  2. jaanuarini
  3. a kehtinud riigivaraseaduse, mille regulatsioon võeti kehtivasse

i üle, seletuskirja järgi on vaidlusaluse normi eesmärgiks, et metsamajandamisega tegelevad isikud saaksid omandada oma kinnistuga piirnevat metsamaad, kuna Eesti tingimustes on väikeste metsamassiivide majandamine vähetulus ja ebaotstarbekas. Kaebaja tegeleb metsamajandusega 2

(7)ja tema omanduses on 7 100 ha metsamaad, s.h kinnistul Hasenrode II. Metsa majandamine toimub oluliselt efektiivsemalt, kui metsa sisaldavad kinnistud piirnevad üksteisega, sest siis on võimalik mitme kinnistu jaoks planeerida sama tööjõudu ja tehnikat, mida ei pea suuri vahemaid transportima.
  1. Maa-amet saatis kaebajale enne enampakkumist kirja pealkirjaga „Avalik kirjalik enampakkumine“, mille kohaselt võib kaebajal olla õigus kasutada ostueesõigust. Selle teatega sisendati kaebajale õiguskindlus, et tal on võimalik Sireli kinnistu ostueesõigusega omandada. Asjaolu, et vastava teate koostas arvutiprogramm, kontrollides kinnisasjade ühist piiripunkti või piiri, kinnitab kaebaja seisukohtade õigsust.
  2. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata järgmistel põhjustel:
  3. Üks ja ainuke piiripunkt ei moodusta (ühist) piiri, kuna piir ehk piirijoon saab eksisteerida vähemalt kahe (piiri)punkti vahel. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt tähendab piirnema – millegi piiri(de)ga kokku puutuma, sellega vahetult külgnema ehk kahe piirneva kinnisasja vahel peab olema ühine piir, mida mööda nad külgnevad. Sama sõnaraamat selgitab sõna piir järgmiselt: eri territooriume, piirkondi, valdusi vms eraldav (tinglik) joon maastikul või kaardil, seega saab piirnevate kinnisasjadena käsitleda vaid neid, millel on ühine piir ehk eraldav tinglik joon. Piiripunkt ei saa olla samaaegselt piirjoone osa kui ka piirjoon tervikuna.
  4. MaaKatS § 2 p-e 91 ja 10 kohaselt on piiripunkt määratletav vaid koordinaatide kaudu. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 128 lg 1 kohaselt määratletakse piir plaanide ja piirimärkidega. Eeltoodust tuleneb, et piiripunkt on koordinaatidega määratud täpp, mis piirimärgiga nähtavaks tehtud, ning seetõttu on piiripunkt küll osa kinnisasja välispiirist, kuid ei saa olla kinnisasjade vaheline piir(ijoon). Järelikult ei saa kinnisasju, millel on vaid üks ühine piiripunkt, lugeda piirnevateks kinnisasjadeks.
  5. Käesolevas asjas ei ole kohane Riigikohtu
  6. juuni
  7. a otsus nr 3-3-1-39-10, kuna seal ei käsitletud kinnisasjade piirnemise fakti ega mõisteid „kinnisasja piir“ ja „piirnev kinnisasi“. Samuti ei ole asjakohased MaaKatS § 20 lg 51 ja maakorraldusseaduse (edaspidi MaaKS) § 15 lg 1 sisalduv piirinaabrite käsitlus, sest need käsitlevad piiride kindlaksmääramist, kuhu on vaja kaasata ka isikud, kellele kuulub vähemalt ühe piiripunktiga puutes olev kinnisasi. Piirinaabri mõistet ei saa võrdsustada piirneva kinnisasja omaniku mõistega, sest kui kinnisasjade vahel puudub ühine piir, ei saa neid kinnistuid käsitleda piirnevate kinnisasjadena. Naaberkinnisasjadeks võib lugeda ka teineteise naabruses, aga mitte vahetult kokkupuutuvaid kinnisasju, sest mõistega „naaber“ on hõlmatud oluliselt laiem isikute hulk. 4.

§ 66

lg 6 ei ole reguleerinud, et eesõiguse võiks anda olukord, kui enampakkumisel osaleb mitu ainult ühe ühise piiripunktiga puutumuses oleva kinnisasja omanikku. Sellest tuleneb, et nimetatud säte ei kuulu kohaldamisele, kui isiku kinnistul on võõrandatava kinnistuga vaid üks ühine piiripunkt. 5. Kaebajal ei saanud enne enampakkumist saadetud kirja alusel tekkida õigustatud ootusi, sest isik muutub haldusmenetluse osaliseks alles siis, kui haldusorgan on teda sama menetluse raames menetlusosalisena käsitlenud. Enampakkumise menetluses muutub isik aga menetlusosaliseks alles siis, kui isik enampakkumisel osaleb. Samuti oli teates märgitud, et kaebajal võib selline õigus olla, mitte, et tal see õigus kindlasti ka on. Kinnisasja omanike valimi tegi arvutiprogramm, kontrollides kinnisasjade ühist piiripunkti või piiri. Arvutiprogramm on koostatud põhimõttel, et teavitada enampakkumisest võimalikult paljusid naabruses asuvate kinnisasjade omanikke. Ka juhul, kui isik vastab

§ 66

lg 6 tingimustele, ei pruugi tal tekkida õigus kinnistu omandamisele enne, kui enampakkumise tulemused on kinnitatud, sest enampakkumine võidakse tunnistada kehtetuks või kohalduvad sellele muud piirangud. 6. Maa-ameti kaardiserverite andmetel paiknevad Hasenrode II ja Sireli kinnistul metsakõlvikud nii, et ei kujune ühtne metsamassiiv. Seega ei teki Sireli kinnistuga olukord, mis võimaldaks metsa efektiivset majandamist. 3

(7)
  1. Kolmas isik ei esitanud kohtule oma arvamust. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Vaidlusalune

§ 66

lg 6 on sõnastatud järgmiselt: Riigi omandisse jäetud metsamaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja enampakkumisel võõrandamisel on võõrandatava kinnisasjaga piirneva maatulundusmaa sihtotstarbega metsamaa kõlvikut sisaldava kinnisasja omanikul, kes osales enampakkumisel, kuid ei osutunud võitjaks, õigus omandada võõrandatav kinnisasi enampakkumisel kujunenud hinnaga, kui ta viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates kinnitab kirjalikult, et kasutab seda õigust. Kui käesolevas lõikes nimetatud õigustatud isikuid on mitu, eelistatakse võõrandatava kinnisasjaga pikemat ühist metsapiiri omava kinnisasja omanikku. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja omandis olev kinnistu Hasenrode II on maatulundusmaa, mis sisaldab Maa-ameti kaardiserverite andmetel 11 ha ulatuses metsamaa kõlvikut. Kaebaja esitas enampakkumisel müüdava Sireli kinnistu ostuks õigeaegselt kinnituse, et soovib omandada võõrandatavat kinnisasja enampakkumisel kujunenud hinnaga. Muud isikud, kelle kinnistutel on Sireli kinnistuga ühine piir ja/või piiripunkt ei ole ostueesõigust tähtaegselt kasutada soovinud. Eeltoodust tulenevalt sõltub käesoleva kohtuasja lahendus vaid

§ 66

lg 6 esimese lause sõnade „võõrandatava kinnisasjaga piirneva /…/ kinnisasja“ tõlgendamisest ehk asjaolust, kas ostueesõiguse olemasoluks piisab ühisest piiripunktist või on vajalik piirjoon, s.t minimaalselt 2 piiripunkti. Kohus hindab esmalt käskkirja õiguspärasust tulenevalt seadusandja tahtest (I), analüüsib muid võimalikke tõlgendusargumente (II) ning lahendab seejärel kaebuse (III). I

  1. Riigi omandisse jäetud metsamaa võõrandamise regulatsioon jõustus riigivaraseaduses (vastu võetud
  2. veebruaril
  3. a) §-na 341
  4. mail
  5. a. Seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärgid järgmised: Metsamaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks on vajalik luua eeldused, et metsamaad sisaldavat maad saaks teatud eelistustega omandada just metsmajandamisega tegelevad isikud. Seadusega luuakse eeldused, et metsaomanikud saaksid omandada oma kinnistuga piirnevat metsamaad. Eesti tingimustes on väikeste metsamassiivide majandamine vähetulus ning seetõttu ka ebaotstarbekas. Väikemetsaomanike huvi metsaomandi kasutamise vastu on üldjuhul tagasihoidlikum, mistõttu on riigile saamata jääv tulu läbi metsa mittemajandamise suurem. Terviklike ja suuremate metsamassiivide majandamine on oluliselt efektiivsem, kui killustunud metsaomandite puhul. Eelnõu lõike 1 kohaselt on riigi omandis oleva metsamaad sisaldava maatulundusmaa võõrandamisel ostueesõigus võõrandatava kinnisasjaga piirneva metsamaad sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja omanikul. Sellega luuakse eeldused, et metsamaad saavad omandada kohalikud metsaomanikud oma väikeste metsaomandite suurendamiseks, mis omakorda võimaldab tõsta metsa majandamise efektiivsust. Eelnõu esimesel lugemisel
  6. märtsil
  7. a selgitas Marko Pomerants eelnõu eesmärki järgmiselt: Seaduseelnõu kasu seisneb selles, et üksikud metsatükid, mis praegu seisavad majandamata, saavad eeldatavasti majandatud efektiivsemalt tänu sellele, et tekivad suuremad metsamassiivid näiteks kahe eri metsaeraldise liitmise teel. Ja eeldades, et ennekõike on tegemist kohaliku, selles piirkonnas elava ettevõtjaga, tekib ka parem võimalus endale oma oskustega kodu lähedal elatusallikat hankida. Lihtsalt küsimuste ennetamiseks veel sellest, et kas siis ei võiks olla kuidagi kohe mingisugune erand, mis ütleb, et nn kohalikul elanikul, mis iganes me selle definitsiooni all ei mõtle, on ostueesõigus. Kõik katsed, mida eri aegadel on Eesti poliitikas püütud teha, ei ole siin väga vilja kandnud ja seetõttu on aluseks ikkagi lihtsalt omandis olek, mitte see, kas see omandi omanik on linnamees või naaberküla mees või sama küla mees. Aga mida on oluliseks peetud, on just nimelt see, et selle naabertüki puhul ei võeta aluseks mitte selle naaberkinnistu pikimat piiri, 4

(7)kui läheb asja arutamiseks naabrite vahel, vaid just nimelt ühist metsapiiri, sest eesmärk on metsa parem majandamine. Hiljem on küll muudetud ostueesõiguse teostamise korda ja antud uus

i terviktekst (jõustunud 01.01.2010), kuid vaidlusalune fraas on jäänud samaks. 8. Eeltoodust tulenevalt on

§ 66

lg 6 eesmärgiks, et riigi omandis olevat metsamaad omandaksid samas piirkonnas metsamajandamisega tegelevad isikud, et tagada metsa efektiivsem majandamine. Metsa omandamine ettevõtja poolt, kes juba tegutseb samas piirkonnas metsa majandamisega, toob endaga kaasa nii tööjõu ja vahendite säästlikuma kasutamise, transpordikulude vähenemise kui ka tööhõive säilimise samas piirkonnas. Seaduses ei määratletud minimaalset ühist piiri, millest algab metsa efektiivne majandamine (nt 100 meetrit ühist piiri). Vastustaja loogikat järgides on seadusest tulenevad efektiivse majandamise eesmärgid täidetud ka juhul, kui kahe kinnistu vahel on minimaalne võimalik piirjoon (nt 1m või 10 cm), kuid juhul, kui see piirjoon väheneb ühise piiripunktini, ei ole efektiivne majandamine enam võimalik. Kohtu hinnangul viiks selline isikute eristamine ebavõrdse kohtlemiseni. On vaieldamatu, et isikul, kelle kinnistu on müüdava kinnistuga füüsilises puutumuses kasvõi piiripunkti näol, on neid kaht kinnistut lihtsam majandada kui isikul, kelle kinnistul puudub müüdava kinnistuga igasugune füüsiline kokkupuude, s.h vähenevad oluliselt tööjõu ja tehnika transpordikulud. Kohus möönab, et kõige efektiivsem metsa majandamine võiks toimuda juhul, kui kahel kinnistul oleks ühine metsapiir, kuid seadusandja ei ole sellist piirangut ostueesõiguse teostamiseks ette näinud (

§ 66lg 6 lause 1).

See tingimus muutub oluliseks alles siis, kui on mitu ostueesõiguse teostajat (sama lõike lause 2). Seetõttu ei ole antud asjas oluline, et Hasenrode II ja Sireli kinnistul puudub ühine metsapiir. Seega leiab kohus, et vastustaja ei ole vaidlustatud haldusakti andmisel arvestanud

§ 66lg 6 eesmärki ja seadusandja tahet normi kehtestamisel.

Järgides õiguslooja eesmärki, et kohalikud, samas piirkonnas metsamajandamisega tegelevad isikud saaksid omandada riigi omandis olevat metsamaad, tuleb sõna „piirnema“ tõlgendada nii, et ostueesõigus on isikutel, kelle kinnistul on müüdava kinnisasjaga ühine piiripunkt või piirilõik, sõltumata viimase pikkusest. 9. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kuna

§ 66

lg 6 ei reguleeri olukorda, kui enampakkumisel osaleb mitu ühe ühise piiripunktiga puutumuses olevat kinnisasja omanikku, ei saa neil isikutel nimetatud sätte alusel olla ostueesõigust.

§ 66

lg 6 ei reguleeri samuti olukorda, kui mitmel ostueesõiguse teostajal on võrdne ühine metsapiir, või ka olukorda, kui mitu piirinaabrit soovib ostueesõigust teostada, kuid ühelgi neist ei ole pakutava kinnistuga ühist metsapiiri. Käesolevas asjas on seaduse näilik lünk võimalik seaduse eesmärgist tuleneva tõlgendamisega siiski ületada (vt käesoleva otsuse p 8). II 10. Kohus leiab, et vastustaja on omistanud liigset tähendust termini „piirnema“ grammatilisele tõlgendamisele ja asunud seda kunstlikult eristama teistest sarnase tähendusega sõnadest. Seadusandja ei ole metsamaa ostueesõigust puudutavate eelnõude menetlemise käigus asunud sisustama ja selle kaudu eristama termineid „piirnema“, „piir“, „piirjoon“, „piiripunkt“, „piirnev kinnisasi“, „piirinaaber“ jne. Vastupidiselt, esmase eelnõu põhjendamisel on kasutatud nii termineid „naabrimees“, „piirinaaber“, „ühist /…/ piiri omava kinnisasja omanik“, „naaberkinnistu“. Piirinaabrit kui terminit on kasutatud korduvalt ka hilisemate eelnõude juures. Eeltoodust tulenevalt ei saa käesolevat kohtuasja lahendada ainuüksi erinevate terminite semantikat selgitades. Siiski peab kohus vajalikuks lisaks

§ 66lg 6 eesmärgile selgitada piiripunkti ja piiri olemust teiste õigusaktide abil. 5

(7)
  1. AÕS § 128 lg 1 kohaselt määratakse piir külgnevate maatükkide vahel plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras. AÕS näeb §-des 148-151 ette mitmed piiridega seotud õigused (ehitis üle naaberkinnisasja piiri, üle piiri ulatuvad oksad, juured ja viljad, piiril kasvavad puud ja põõsad, piirirajatis), mille kasutamise eelduseks ei ole, et naaberkinnisasjadel oleks rohkem kui üks ühine punkt.
  2. Piiri ja piiripunktidega seonduvat on reguleeritud järgmistes õigusaktides. MaaKatS § 2 p 91 on piiripunkt maaüksuse välispiiri punkt, millele on õigusaktides kehtestatud korras määratud koordinaadid ja mille asukohta looduses on vajaduse korral võimalik määrata. Sama paragrahvi p 10 kohaselt on piiripunkti tähiseks looduses piirimärk. MaaKatS § 9 lg 2 p 12 sisaldab maaregister sisaldab katastriüksuse kohta piiripunktide andmeid. MaaKatS § 17 lg 1 kohaselt peavad katastrimõõdistamisel katastriüksuse piiripunktid olema seotud riikliku või kohaliku mõõdistamise põhivõrguga ning põhivõrgu punktide puudumisel tuleb vähemalt kaks piiripunkti siduda looduses tunnetatavate püsiobjektidega nii, et kõikide piiripunktide asukohad oleksid taastatavad. MaaKS § 15 lg 1 kohaselt tehakse piiri asukoht kindlaks kinnistusraamatus, riigi maakatastris ja arhiivides või teistes registrites leiduvate andmete alusel. Eeltoodud andmete puudumisel määratakse piiri asukoht piirimärkide, valduse ulatuse või piirinaabrite, nende puudumisel vähemalt kahe tunnistaja ütluste alusel. Vabariigi Valitsuse
  3. oktoobri
  4. a määruse nr 264 § 9 lg 2 sätestab, et piirimärgid paigaldatakse selliselt, et piiri kulgemine maastikul oleks üheselt arusaadav nii maaomanikule või muule õigustatud isikule kui ka piirinaabritele. Sama määruse § 18 lg 1 p 1 kohaselt peavad katastriüksuse plaanile peavad olema kantud katastriüksuse piir (sh piiripunktid ning piiripunktide numbrid) /…/; ning § 21 lg 3 kohaselt, kui mõõdistatava maaüksusega piirneva, varem mõõdistatud katastriüksuse piirile paigaldatakse uusi piirimärke, taastatakse olemasolevaid piirimärke või kui piirnev katastriüksus on moodustatud plaani- või kaardimaterjali alusel, kutsutakse piiriprotokolli allakirjutamise juurde lisaks lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ka vastava katastriüksuse omanik (piirinaaber).
  5. Nagu toodud normidest nähtub, määratakse kinnistu kogu välispiir piiripunktide abil. Piiripunkt tähistatakse piirimärgiga, et selle abil oleks piir üheselt arusaadav ning vajadusel ka taastatav. Juhul, kui toimub piiri, s.h piiripunktide muutmine, kaasatakse ka see isik, kelle kinnistu juures piiripunkti muudetakse (piirinaaber). Kuna piiripunkt on kinnistut ümbritseva välispiiri osa, piirneb kinnistu iga teise kinnistuga, kellega tal on ühine osa välispiirist, olgu selleks siis välispiiri punkt või lõik. Seega on õigusaktides (s.h AÕS; MaaKatS, MaaKS) tõlgendatud mõistet „piirnema“ laialt tähenduses „kokku puutuma“ ehk kinnistud puutuvad kokku ka siis, kui nende neil on vaid ühine piiripunkt. Samuti puudub põhjus kohelda piirinaabrit erinevalt juhtudel, kui muudetakse piiri (s.h piiripunkte) või kui piiri (s.h piiripunkti) olemasolust tulenevalt annab see piirinaabrile mõne eesõiguse.
  6. Kuna vaidlustatud haldusakt ei ole antud kooskõlas kehtiva materiaalõigusega, ei anna kohus hinnangut võimalikele menetlusnormi rikkumistele, s.h kaebajale õiguspärase ootuse tekkimise osas, sest sellest ei sõltu vaidluse lahendus. III
  7. Kokkuvõttes leiab kohus, et keskkonnaminister on vaidlustatud käskkirja koostamisel kohaldanud valesti

§ 66lg 6 ning kaebaja õigusi rikkuv osa käskkirjast tuleb seetõttu tühistada.

Käskkirja tühistamisel ei rikuta kolmanda isiku OÜ AmEst Invest usaldust, kes ei ole ostuhinda tasunud ning kelle tagatisraha tagastatakse uue käskkirja andmisel. Samuti on käskkiri vaidlustatud tähtaegselt, millise jooksul ei saa kolmandal isikul tekkida usaldust haldusakti kehtima jäämise suhtes. Käskkirjaga on kinnitatud kinnistu müügihind (p 1), tagatisraha tagastamine (p-d 4-5) ja 6

(7)müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise korraldus (p-d 3 ja 6), mille tühistamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Seega tõlgendab kohus kaebust nii, et kaebaja taotleb vaid käskkirja p 2 tühistamist, millega tuvastati, et Sireli kinnistu omandamiseks õigustatud isikuks on kolmas isik OÜ AmEst Invest. Riigikohtu
  1. märtsi
  2. a otsuse nr 3-3-1-2-01 p 1 kohaselt peab kohus kohustamiskaebuse rahuldama, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: vastustaja on kohustatud sooritama toimingu; kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt; toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud; ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud. Kohus leiab, et Riigikohtu seisukoht on kohaldatav ka haldusakti andmiseks kohustamise korral. Käesolevas asjas on vastustajal

§ 66

lg 6 kohaldamisel kohtu seisukohta järgides kaalutlusõigus redutseerunud nullini. Kaebaja on täitnud ostueesõiguse teostamiseks vajalikud materiaal- ja menetlusõiguslikud nõuded ning seetõttu tuleb vastustajat kohustada võõrandama Sireli kinnistu enampakkumise tingimusi järgides kaebajale. 16. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on esitanud taotluse kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu 28,75 eurot ning õigusabikulude summas 2299,50 eurot väljamõistmist (tl 100). Kohus on kontrollinud riigilõivu laekumist (tl 45) ning kaebaja poolt õigusabikulude tasumist (tl 103). Õigusabile osutunud 18,25 tundi (tl 102) võib käesoleva vaidluse uudsust arvestades pidada põhjendatuks ning seetõttu tuleb õigusabikulud koos riigilõivuga vastustajalt summas 2328,25 eurot välja mõista kaebaja kasuks. Villem Lapimaa 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.