← Eesti

2-10-49604/4

Obsah (7)§ 402§ 396§ 397§ 76§ 82§ 101§ 108

2-10-49604 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2011. a Põlva Tsiviilasja number 2-10-49604 Tsiviilasi M. C. B

§ 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 3

(5)2-10-49604

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmas lause sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist); kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Alates 01.01.

  1. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada euroks, jagades need 15,6466-ga. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist 0,5% päevas põhinõudest (191,73 eurot ehk 3000 krooni) alates 01.12.
  2. a kuni 03.10.
  3. a 993,19 euro ulatuses ning alates 04.10.
  4. a kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 alusel. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus ei pea hageja viivisenõuet suuremas summas kui on seda on esitatud põhinõue (191,73 eurot) põhjendatuks. Hagiavaldusest nähtub, et 03.10.2010 seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 993,19 eurot (15540 krooni). Kohus leiab, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses kui seda on põhinõue. Eelnimetatud seisukohta on väljendanud ka Riigikohus 26.10.
  5. a otsuses, s.o tsiviilasjas nr 3-2-1-87-
  6. Hageja ei ole viivise nõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt viivise väljamõistmiseks suuremas summas kui seda on põhinõue - 191,73 eurot. Eeltoodud alustel on hagi osaliselt õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 421,80 eurot, millest on 191,73 eurot laen, 19,17 eurot lepingu sõlmimise tasu, 19,17 eurot teadete saatmise kulud ja 191,73 eurot viivis. Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 2 kohaselt on 993,19 eurot ehk 15540 (3000+300 +300 + (15540 – 3600)) krooni. 4

(5)2-10-49604 TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb jätta menetluskulud kostja kanda 34% (421,80/1223,26 x 100) ja hageja kanda 66% ulatuses TsMS § 163 lg 1 alusel. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest on kohus nõudnud ka kostjalt menetluskulude nimekirja esitamist. Menetluskulude nimekirja on määratud tähtajaks kohtule esitanud vaid hageja. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja määratud tähtajaks – 25.05.
  1. a (tl 24) esitanud. Hageja on 19.05.
  2. a menetluskulude nimekirjas taotlenud kostjalt riigilõivu – 255,64 eurot - väljamõistmist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi
  3. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Maksekorralduste (tl 14, ) kohaselt on tasutud hagiavalduse esitamisel 07.10.
  4. a riigilõivu 1000 krooni, s.o 63,91 eurot, ja 10.05.
  5. a täiendav riigilõiv 191,74 eurot. Seega on hageja taotlus riigilõivu - 255,64 euro – väljamõistmiseks asjakohane. Arvestades aga asjaolu, et kostja peab kandma menetluskulusid 34% ulatuses, siis tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu katteks 86,92 (34% 255,64-st) eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Lembit Käis Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.