Obsah (5)

§ 630§ 442§ 187§ 173§ 163

Tsiviilasi nr 2-10-47380 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2011, Tartu kohtumaja Tsiviilasja

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD 24.09.2010 esitas OÜ Mäesagara Tartu Maakohtule taotluse Arvi Soola poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagina. Tartumaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon tegi töövaidlusasjas nr 9.2-2/1983, 2020, 2482-2010 otsuse, millega rahuldas Arvi Soola avalduse Mäesagara OÜ vastu osaliselt, tunnistas töölepingu alusel töötamist 15.05.2007 kuni 12.05.2010, tunnistas töötaja poolt töölepingu erakorralist ülesütlemist TLS § 91 lg 2 alusel 12.05.

1. Töövaidluskomisjon mõistis nimetatud otsuses hageja kasuks kostjalt välja hüvisena töölepingu erakorralise ülesütlemise hüvituse minimaaltöötasu 0,5 suuruses 2175 krooni ning puhkusehüvituse 12 600 krooni. OÜ Mäesagara vaidlustab kohtule esitatud avalduses puhkusehüvitisena Arvi Soolale töövaidluskomisjonis välja mõistetud summa 12 600 krooni. HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures autojuhina 15.05.2007 kuni 12.05.
2. Puhkust hageja sellel ajal ei kasutanud, kasutamata on puhkus 84 kalendripäeva eest. Hagejaga töölepingut sõlmitud ei olnud, seega kohustus kostja tasuma hagejale töötasu kuupalga alammäära ulatuses, 4 350 krooni kuus. Kasutamata puhkuse hüvitist arvutatakse lähtuvalt töölepingu lõppemisele eelnenud 6 kuu töötasust. Hageja nõue kostja vastu kasutamata puhkusehüvise eest on 12 600 krooni. Alates
3. aasta augustist ei ole kostja hagejale tasutud töötasusid MTA-s deklareerinud. Töötasud on ka maksmata, seega tuleb puhkusetasu arvestamisel lähtuda kuupalga alammäärast. Kostja on nõustunud kuupalga alammäärast lähtuva töötasu arvestusega. Töövaidluskomisjon on hageja kasuks kostjalt välja mõistnud 0,5 minimaaltöötasu suuruse hüvise TLS § 100 lg 4 alusel kuna tööleping öeldi üles tööandjast tulenevate põhjuste tõttu. Väljamõistetud summaks on 2 175 krooni, seda ei ole kostja kohtus vaidlustanud. Seega on tõendatud kostja töötasu suurus 4 350 krooni kuus, millel põhineb ka puhkusekompensatsiooni arvestus. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata puhkusekompensatsiooni 12 600 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS HAGILE Kostja vaidlustab puhkusehüvitisena hagejale töövaidluskomisjonis välja mõistetud summa 12 600 krooni. Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjon on otsusega rahuldanud Arvi Soola nõude puhkusehüvituse välja maksmiseks 12 600 krooni suuruses summas. Töövaidluskomisjon ei ole välja toonud, missuguse arvestuse alusel ning mis summalt on arvestatud puhkusekompensatsiooni. Praegusel juhul on kostjal arusaam nagu oleks arvestatud puhkusetasud välja miinimumpalgast, kuid tegelikkuses tuleb puhkusetasu arvestused teha lähtudes reaalselt välja makstud palgast. Puhkusetasu arvutamise ning välja maksmise töötaja keskmise kalendripäeva tasu alusel sätestab Vabariigi Valitsuse määruse nr 91“ Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ §
4. Kostja arvestuse kohaselt on hagejal õigus puhkuse hüvitisele 84 kasutamata puhkuse päeva eest. Hageja keskmine palk oli 42.82 krooni, seega on hagejal õigus puhkuse kompensatsioonile suuruses 3 597 krooni. 2 Kostja taotleb muuta puhkuse hüvitisena välja mõistetud summat selliselt, et puhkusetasu kompensatsioon Arvi Soolale kuulub väljamaksmisele 3 597 krooni ulatuses. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. KOHTUISTUNG Hageja Arvi Soola lepinguline esindaja Maia Ploom jäi kohtuistungil esitatud hagi juurde ja palus selle rahuldada. Hageja lähtub kasutamata puhkusehüvitise arvestamisel miinimum palgast, kuna tööandja peab kindlustama töötajale minimaalpalga. Hageja on arvestanud puhkusehüvitist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud minimaal päevatasuga ja see on korrutatud 84 päevaga ning puhkusetasuks on 12 600 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja OÜ Mäesagara seaduslik esindaja Heiki Kööra jäi kohtuistungil seisukohale, et hageja on kasutamata puhkusehüvitist arvestanud valesti. Puhkuse tasu arvestatakse hagejale makstud viimase kuue kuu keskmise palga järgi ja sellest tulenevalt on hüvitise summaks 3 597 krooni. Hagejale maksti palka selle alusel kui palju oli tööd, mitte miinimumpalgas. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. KOHTU SEISUKOHT Hageja on esitanud nõude kasutamata põhipuhkuse hüvitise nõudes. Kasutamata puhkuse rahalisel hüvitamisel töölepingu lõppemise korral kohaldatakse hüvitamisele kuuluva summa kindlaksmääramisel sama regulatsiooni nagu puhkuseraha arvutamisel. Töölepingu seaduse (TLS) § 70 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. Tulenevalt TLS § 29 lg 8 kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra. Vastav kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi Määrus). Määruse § 4 lg 1 kohaselt puhkusetasu arvutatakse ja makstakse töötaja keskmise kalendripäevatasu alusel. Kalendripäevad hulka ei arvata rahvuspüha ega riigipüha. Määruse § 4 lg 2 tulenevalt keskmise kalendripäeva tasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Määruse § 2 lg 1 ja 2 kohaselt keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad ja keskmine töötasu arvutatakse vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. Kohus peab vajalikuks siin juhtida hageja tähelepanu, et kalendripäeva tasu ja keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötaja poolt teenitud töötasust, mitte kehtestatud töötasu alammäärast. 16.08.2010 Tartumaa Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega töövaidlusasjas nr 9.22/1983, 2020, 2482-2010 on tuvastatud, et hagejale on makstud töötasu osalise tööaja eest. Hageja töötasu nõue summas 36 195 krooni, mis on esitatud lähtuvalt kehtestatud töötasu alammäärast, on jäetud rahuldamata, kuna hageja on töötanud osalise koormusega ja osalise tööaja järgi on tööandja nõudes näidatud perioodil tasu maksnud. Seega on töövaidluskomisjon tuvastanud, et hagejale maksti palka osalise tööaja eest vastavalt kokku lepitule, mitte igakuiselt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammääras. Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolude üle, et hageja töötas kostja juures perioodil 15.05.2007 kuni 12.05.2010 ning hagejal on õigus kasutamata põhipuhkuse hüvitisele saamata puhkuse 84 päeva eest. Hageja ei ole vaidlustanud kostja poolt kohtule esitatud Arvi Soola lõpparvet (tl. 9), seega võtab kohus selle kasutamata põhipuhkuse hüvitamise summa arvutamise aluseks. 16.08.2010 töövaidluskomisjoni otsusega tuvastati Arvi Soola poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 alusel 12.05.
5. Seega on kasutamata puhkuse hüvitise arvutamise töötasu periood november 2009 kuni aprill
6. Lõpparve kohaselt oli nimetatud perioodil hageja 3 töötasu 7 450 krooni ja arvestatavaid kalendripäevi
7. Seega on keskmine kalendripäeva tasu 7 450 : 174 = 42.82 krooni. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus kasutamata põhipuhkuse hüvitisele summas 42.82 x 84 = 3 597 krooni so. 229.89 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Arvi Soola hagi OÜ Mäesagara vastu osaliselt ja mõistab OÜlt Mäesagar välja Arvi Soola kasuks 229.89 eurot. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 163

lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, aga tunduvalt alla poole nõudest, ei ole õiglane jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta (3 597 krooni (rahuldatud osa nõudest)/ 12 600 krooni (hageja nõue) x 100 ) 30 % ulatuses kostja ning 70 % ulatuses hageja kanda. Kohtunik 4