lg 6, mille kohaselt kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist, ning
, mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga; kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada.
kohaselt on hageja eesti Vabariik kui menetlusosaline riigilõivu tasumisest vabastatud.
lg 1 p 3 järgi jäävad menetluskulud kostja kanda, kuna kostja ei ole vabastatud menetluskulude kandmisest.
lg 3 kohaselt kannavad pooled oma kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise. Antud juhul on menetluskuludeks riigilõiv summas 319.55 eurot, mis tuleneb hagihinnast (nõudest) 24 500 kr ehk 1565.84 eurot. Kostja
Seega kuulub kostjalt riigi kasuks väljamõistmisele pool tasumisele kuuluvast riigilõivust ehk 158.77 eurot.
lg 4 alusel ei saa määruse peale määruskaebust esitada, sest pooled on määruskaebuse esitamise õiguse välistanud. Kohtunik 2/2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.