lg 1; § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100; § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 113 lg 1; § 396 lg 1; § 397 lg 1; § 158 lg 1; § 399 lg 1 p 1 ja TsMS § 367. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja ja kostja sõlminud
lg 1 kohaselt laenulepingu (tl 7-12).
lg 1 kohustab laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt. Kohtule tõendina esitatud laenulepingust nähtuvalt peavad kostjad kohustuse täitma solidaarselt, seega võib hageja nõuda kohustuse täitmist kostjatelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
Samuti sätestab
lg 1, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, on
4 Lepingu kohaselt väljastas hageja kostjatele laenu summas 133 645 eurot. Lepingu punkti 5 ja 4 kohaselt kohustusid kostjad tagastama hagejale laenu ja tasuma intresse laenutähtpäevaks igakuiste annuiteetmaksetena lepingus toodud tingimuste kohaselt. Intressi tasumise ja laenu tagastamise kohustust ei ole kostjad alates 15.01.2009.a nõuetekohaselt täitnud. Kostjad, vaatamata hageja hoiatusele leping erakorraliselt üles öelda, lepingutingimusi nõuetekohaselt täitma ei asunud ega võlgnevust ei tasunud. Toimiku materjalidest nähtuvalt saatis AS X 07.04.2010.a kostjatele laenulepingu ülesütlemise erakorralise teate (tl 15-16), millest nähtuvalt andis kostjale võlgnevuse tasumise tähtaja hiljemalt 26.04.2010.a. 27.04.2010 a ütles hageja kostjaga lepingu üles.
lg 1 p 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist juhul, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Hageja on kohtu hinnangul õigustatud kostjalt nõudma laenu tagastamist põhisummas 79 452,83 eurot.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud.
lg 1 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punkti 15.5 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjatelt lepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel viivist tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Seisuga 03.05.2011.a on kostjate lepingust tulenev viivisevõlgnevus summas 9 786,28 eurot (tl 17-18), mis tuleb kohtu hinnangul hagejale välja mõista. TsMS §-st 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Nimetatust lähtuvalt koosneb hageja nõue muuhulgas tulevikus sissenõutavaks muutuvast viivisest võlgnetavalt põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Viivist palub hageja arvestada alates 03.05.2011. a.
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja nõuab lepingu tagatisvara kindlustamata jätmise eest kostjatelt leppetrahvi kogusummas 671,11 eurot. Kohus on seisukohal, et leppetrahv summas 671,11 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulud 5 TsMS §173 lg 1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja on menetluskulu tõendava dokumendina kohtule esitanud koopia riigilõivu maksekorraldusest summas 5432,49 eurot ning riigilõiv menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest 6,39 eurot. Seega tuleb kostjatelt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 5432,49 eurot ning riigilõiv menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest 6,39 eurot. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Hele Ilisson kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.