← Eesti

3-11-923/3

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 12.04.2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-923 Haldusasi Ravimiameti kaebus Andmekaitse 11.03.2011 vaideotsuse tühista

) §

  1. Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 lg 1 sätestab, et valitsusasutuste ja muude riigiasutuste omavahelised õiguslikud vaidlused lahendatakse alluvuskorras, kui seadusega ei ole mõnda liiki vaidluse jaoks kehtestatud teistsugust korda ning sama paragrahvi teise lõike alusel lahendab ministeeriumi struktuuriüksuste vahelised, samuti ministeeriumi hallatavate riigiasutuste õiguslikud vaidlused minister. Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 lg 3 kohaselt erinevatesse valitsemisaladesse kuuluvate riigiasutuste õiguslikud vaidlused lahendavad asjaomased ministrid. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendab vaidluse Vabariigi Valitsus. Analoogses vaidluses on haldusorgani kaebeõiguse küsimust halduskohtumenetluses selgitanud ka Riigikohus 20.10.2004 määruses asjas nr 3-3-1-38-
  2. Nimetatud haldusasjas tagastati Maksu- ja Tolliameti kaebus HKMS § 11 lg 4 alusel, mis oli esitatud seonduvalt Andmekaitse Inspektsiooni poolt koostatud ettekirjutusega. Riigikohtu halduskolleegium on nimetatud määruses asunud seisukohale, et „/…/Käesoleval juhul on haldussuhe kujunenud kahe valitsusasutuse vahel. Valitsusasutuste tegevust reguleerivaks seaduseks on Vabariigi Valitsuse seadus, mis kuulub PS §-s 104 nimetatud seaduste hulka. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et halduskohtud on selle asja lahendanud

§-le 101 lg 3 tuginedes õigesti.

§ 101

lg-s 3 sätestatud õigusvaidluste lahendamise kord hõlmab ka neid juhtumeid, kus vaidlus tekib valitsusasutuste vahel riikliku järelevalve menetluses. Erikaebuse esitaja väide, et konkreetsel juhul puudub õiguslik vaidlus

§ 101mõttes, pole põhjendatud.

Riiklik järelevalve on kontroll subjekti tegevuse õiguspärasuse üle. Sellelt pinnalt tekkiv vaidlus saab olla üksnes õiguslik. Puuduvad mõistlikud kaalutlused riikliku järelevalve aktide ja toimingute osas

§ 101

lg 3 toimeala kitsendamiseks.

§ 101

lg 3 eesmärgiks on välistada olemuslikult haldusesiseste subordinatsioonisuhete, samuti haldussüsteemi siseste järelevalvesuhete vaidlustatavus halduskohtus. Selline eesmärk ei ole õigusvastane.

§ 101

lg-s 3 kujundatud kord on piisav, et tagada järelevalvemenetluses osalevate valitsusasutuste õiguste kaitse. Samas ei välista

§ 101

riiklikku järelevalvet teostava organi sõltumatust järelevalveotsuste langetamisel ega ole vastuolus

§ 93

lg 6 p-ga 1, mis välistab riikliku järelevalve aktide muutmise teenistusliku järelevalve käigus.

§-s 101 sätestatud kord ei ole taandatav Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud teenistuslikule järelevalve menetlusele.

§-s 101 peetakse silmas iseseisvat haldusmenetlust, mille täpsema korra pidi kehtestama Vabariigi Valitsus. Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks märkida, et

§ 101

lg-s 1 on sätestatud, et riigiasutuste õiguslikud vaidlused lahendatakse alluvuskorras, kui seadusega ei ole 2 mõnda liiki vaidluse jaoks kehtestatud teistsugust korda. Selline eriseaduse reservatsioon laieneb

§-le 101 tervikuna, sh ka lõikele 3/…/“. Lähtudes eeltoodust tuleb kaebus HKMS § 11 lõike 4 kohaselt selle esitajale läbivaatamatult tagastada ning selgitada, et käesoleva juhtumi puhul ei kuulu kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse, sest taolise kaebuse lahendamiseks on vastav kord ette nähtud

§-s 101. Vastavalt Ravimiameti põhimääruse §-le 1 lg 1 on Ravimiamet Sotsiaalministeeriumi valitsusalas tegutsev valitsusasutus. Ravimiametil on õigus pöörduda tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-st 101 lg 3 sotsiaalministri poole. Esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus tuleb seoses kaebuse tagastamisega halduskohtu pädevuse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata. Elle Kask Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.