lg1 kohaselt tuleb tollil kauba klassifikatsiooni mittevastavuse korral sellest viivitamatult teatada deklarandile ning määrata kauba klassifikatsioon 10 päeva jooksul. Nimetatud sätte kohaselt ei saa kaubakoodi muuta korduvalt. 2 3-09-2427 Kaebaja väidetel soovib vastustaja tagantjärgi määrata maksusumma kaupadele, mida tal oli võimalus kontrollida füüsilise kontrolli käigus. Kaebajate hinnangul ei kajasta 19.01.2009 toote kaubaproov kõikide kaubapartiide omadusi ja koosseisu. Vastustaja jättis põhjendamatult analüüsimata, et tooteid uurinud laboratooriumi katsemeetodid ei ole akrediteeritud. Laboratoorium analüüsis vaid konkreetset kauba kogust, vastustaja ei või saadud andmeid kasutada kogu kauba koguse ja koosseise kohta. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Järelkontrolli R OÜ-le saabunud hirsi suhtes alustati aprillis 2009 ning 06.04.2009 korraldusega kohustati osaühingut esitama järelkontrollitavate deklaratsioonidega seotud dokumendid. Nõutud dokumendid esitati 24.04.
lg 2 ei sätesta millise ajavahemiku jooksul on tollil õigus kontrollida tariifse klassifitseerimise õigusust, vaid on sätestatud tähtaeg, millal toll peab määrama kauba tariifse klassifikatsiooni. Käesoleval juhul selgus ebaõige tariifne klassifikatsioon alles järelkontrolli tulemusel. Maksuhaldur ei ole korduvalt kaubakoodi muutnud, vaid jõudis nii deklaratsioonide kui ka proovide tulemusel samale järeldusele kaubakoodi osas. ÜTS annab tollile õiguse teostada tollideklaratsioonide järelkontrolli. Ainsaks ajaliseks piiriks järelkontrolli osas on ÜTS art 221 lg 1 alusel 3 aastat tollivõla tekkimisest. Põhjendamatud on kaebajate väited selle kohta, et iga hiljem maksustatud kaup peab olema eelnevalt läbinud kauba füüsilise kontrolli. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p 1. Kaebus on esitatud 26.10.2009 vastustaja 24.09.2009 haldusaktile. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kaebuse p 2.1, 2.2 kohaselt ei ole kaevatav maksuotsus kohane ega proportsionaalne. Kaebaja hinnangul ei ole maksuhaldur tulenevalt uurimisprintsiibist väljaselgitanud asjas tähtsust omavaid muid asjaolusid ega taganud maksumenetluse õiglast menetlust jättes arvestamata kaebaja seisukohad. Kaebuse p-des 2.1, 2.2 toodud väited on üldsõnalised, kaebaja ei ole nimetatud punktides kirjeldanud konkreetseid asjaolusid, mille tõttu kaebaja on jõudnud eelpool toodud järeldusele. Asjas esitatud tõendite kohaselt ei ole kaebaja maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud ega viidanud tõenditele, mis kinnitaksid kaebaja eelpool toodud väiteid. Hinnates vastustaja poolt vastuväides esitatud selgitusi ja vastuväidete tõendamiseks lisatud dokumente, ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis saaks teha järelduse kaebuse p 2.1, 2.2 käsitletud väidete paikapidavuse kohta. Kaebuse p 2.3 kohaselt sooritas vastustaja 03.02.2009 toimunud proovivõtmisel toiminguid, kuid ei selgitanud milleks ja millisel eesmärgil proovi võetakse. Seetõttu ei saanud kaebaja esitada pretensioone. Proovivõtu protokolli kannete kohaselt nõustus OÜ R esindaja proovide võtuga ning soovis ka lisaproovi, mis tagastati esindajale (tl 88). Protokolli lahtrist nr 9 selgub, et osaühingu esindaja pärast proovi uurimist Tollilaboris, proovi tagastamist ei soovinud. Kohtul ei ole põhjust arvata, et kaebaja esindaja ei saanud aru ja/või ei teadnud, millele ja millistel põhjustel ta allkirju annab. 4 3-09-2427 Juhul, kui esindajal jäi proovide võtmise käigus midagi arusaamatuks ja/või toimus proovide võtmine mittenõuete kohaselt, oli tal võimalus antud asjaolu välja tuua protokolli lisalahtris „märkuste tegemiseks ja teiste lahtrite jätkamiseks“. Mingeid märkusi/taotlusi nimetatud lahtrisse kantud ei ole (tl 89).
lg 7 kohaselt kehtestab kauba läbivaatuse ning sellest proovide ja näidiste võtmise korra rahandusminister määrusega. Kaebaja ei ole esitanud kaebuses väited „Kauba läbivaatuse ning sellest proovide ja näidiste võtmise korras“ sätestatud nõuete rikkumise kohta. Proovi abil on käesoleval juhul hinnatud, kas määratud tariifne klassifikatsioon vastab saadetud kaubale. Kaebaja ei ole põhistanud oma väidet, mille kohaselt ei või vastustaja kaubast võetud proovi analüüsimise tulemusi kasutada kogu antud kauba iseloomustamiseks. Ebaõige on kaebaja väide selle kohta, et Põllumajandusuuringute Keskuse laboratoorium analüüsis hirsi proovi akrediteerimata meetodi alusel. Katseprotokolli nr 09-000539 TML/TR on pealkirja „märkused“ all toodud loetelu, millele viitamisel katseprotokollis tuleb lähtuda märkuste all kirjeldatud asjaoludest. Kaebaja viitab kaebuses märkusele nr 4 * - „katsemeetod ei kuulu akrediteeritud meetodite hulka“. Samas on kaebaja jätnud tähelepanuta, et katseprotokolli koostaja antud märkusele uurimise meetodi ega uurimistulemuste kirjeldavas osas viidanud ei ole. Seega ei ole nimetatud katseprotokollis märkuste p 4 käsitletud uurimismeetodit kasutatud ning järelikult ei ole põhjust kahelda katseprotokollis märgitud uurimistulemustes, mille kohaselt oli tollitõkendi nr 0014097 alusel võetud proovis hirsitang kroovitud või muul viisil töödeldud (tl 91). Kaebaja väidetel ei võimaldanud vastustaja tutvuda maksutoimikuga ega esitada täiendavaid tõendeid, neid ei kuulatud menetluses ära ega informeeritud menetluse käigust. Ühtegi tõendit selle kohta, et kaebaja on pöördunud maksuhalduri poole sooviga/taotlusega tutvuda maksutoimikuga ning esitada täiendavaid tõendeid, asjas esitatud ei ole. Samuti ei ole kaebaja täpsustanud millal ta nimetatud toiminguid sooritada soovis, milliseid tõendeid ja milliste asjaolude kohta kaebaja esitada soovis ning millal maksuhaldur keeldus kaebaja taotlust rahuldamast. Vastustaja vastuväidetest tulenevalt võeti kaebaja esindajatega mitmel korral ühendust nii seletuse kui ka dokumentide saamiseks. OÜ R esitas 06.04.2009 korraldusega (tl 31-33, 34-35) nõutud dokumendid, asjas andis seletuse kaebajate juhatuse liikmed (tl 36-38). OÜ M juhatuse liikme poolt vastati maksuhalduri poolt esitatud küsimustele (tl 39-41). Kontrollitulemuste kohta koostatud kontrollakt (tl 42-53) saadeti kaebajatele. Kontrollakti p 11 teavitati kaebajaid, et arvamus või vastuväited tuleb esitada 5 tööpäeva jooksul arvates kontrollakti kättesaamisest (tl 53). Arvamusi ja vastuväiteid kaebajad ei esitanud, samuti ei esitanud kaebajad taotlust aktiga antud tähtaja pikendamiseks, maksutoimikuga tutvumiseks vmt. 5 3-09-2427 Oluline on märkida, et kaebaja ei esitanud ka kohtumenetluses täiendavaid tõendeid ega viiteid täiendavatele tõenditele või nende olemasolule. Lähtudes eeltoodust on kaebaja eelpool käsitletud väited paljasõnalised. Kaebaja hinnangul ei ole maksuhaldur täitnud
lg 2 toodud eeldusi.
lg 2 sätestab, kui deklarandi poolt määratud kauba tariifne klassifikatsioon ei vasta kaubale, teatab toll viivitamatult sellest deklarandile ja määrab kauba tariifse klassifikatsiooni vastavalt Eesti tollitariifistikule kümne päeva jooksul, arvates päevast, millal deklarandile teatati kauba tariifse klassifikatsiooni muutmise vajadusest. Põhjendatud juhtudel võib nimetatud tähtaeg olla pikem. Deklarandi soovil peab toll tähtaja pikenemist kirjalikult põhjendama. Maksuotsusega on tuvastatud, et vähemmaksed tekkisid kauba deklareerimisel vale kaubakoodiga ning antud asjaolu selgus alles järelkontrolli tulemusel. Tollideklaratsioonide tollivormistusjärgse läbivaatamise osas sätestab ÜTS art 78 lg 2, et toll võib pärast kauba vabastamist selleks, et teha kindlaks tollideklaratsioonis esitatud andmete õigsust, kontrollida äridokumente ja asjaomase kaubaga seotud impordi- või eksporditoimingute või selle kaubaga seotud järgnevate äritoimingute andmeid. Selline kontroll võib toimuda deklarandi valdustes, mõne muu nimetatud toimingutega otseselt või kaudselt seotud isiku valdustes või isiku valdustes, kelle valduses seoses äritegevusega on nimetatud dokument või vajalikud andmed. Toll võib läbi vaadata ka kaupa, kui selle esitamine on veel võimalik. Kui tollideklaratsiooni kontrollimine või tollivormistusjärgne läbivaatamine näitab, et asjaomaseid tolliprotseduure reguleerivaid sätteid on kohaldatud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel, võtab toll lähtudes ÜTS § 78 lg 3 kooskõlas ettenähtud sätetega olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed, arvestades tema käsutuses olevat uut teavet. Asjas esitatud väidete ja tõendite kohaselt imporditud kaupa tollivormistuse käigus ei kontrollitud. Maksuotsusega tuvastatud asjaolude kohaselt nähtus kvaliteedisertifikaatidelt selline kauba kirjeldus, mille alusel oli võimalik tuvastada õige kaubakood. Antud sertifikaadid esitati kaebaja poolt alles järelkontrolli käigus (tl 12-13 ). Kaebaja ei ole esitanud asjas väiteid ega tõendeid, mille alusel saab väita, et deklaratsioonides esitatud andmed oleks võimaldanud tollil varem tuvastada, et need deklaratsioonid ei ole korrektselt vormistatud. ÜTS art 4 on toodud käesolevas seadustikus kasutatud mõistete tähendus. Nimetatud art. punkt 18 sätestab, et deklarant on isik, kes esitab tollideklaratsiooni enda nimel, või isik, kelle nimel tollideklaratsioon esitatakse. ÜTS art 201 lg 3 alusel on tollivõla puhul võlgnikuks deklarant.
lg 1 tulenevalt määrab deklarant vastavalt õigusaktidele kauba tariifse klassifikatsiooni. Lähtudes
vastutavad deklarant ja kaudse esindamise korral ka isik, kelle eest tollideklaratsioon esitati, deklareeritud andmete täielikkuse ja õigsuse ning esitatud dokumentide autentsuse eest, samuti kauba tollideklaratsioonile vastavuse eest. OÜ R põhitegevuslaks on toidukaupade, jookide ja tubakatoodete hulgimüük. OÜ M puhul on tegemist tolliagentuuriga (tl 42.43) 6 3-09-2427 Seetõttu ei ole põhjust kahelda selles, et tegemist on äriühingutega, kellel on vastavad professionaalsed teadmised ja kogemused vaidlusaluse kauba importimisel ja kauba deklareerimisel. Järelikult oli kaebajate puhul tegemist sellise kogemusega ettevõtjatega, kes piisava hoolikuse juures, kaubale lisatud saatedokumentidel märgitud andmetega tutvumisel, oleks pidanud tähele panema viga kauba klassifitseerimisel. Hinnates asjas kogutud tõendeid ei saa väita, et vastustaja pidanuks vale kaubakoodi kasutamise avastama deklaratsioonide aktsepteerimisel, sest maksuotsuse kohaselt ei kajastunud deklaratsioonidel vaidlusaluse kauba andmed asjassepuutuvate õigusnormide kohaldamiseks sel määral, et tuvastada õige kaubakood. Deklaratsiooni aktsepteerimisel ei olnud vastustajal võimalust kontrollida deklaratsiooni ega sellele lisatud dokumentide vastavust, kuna maksuotsuses tuvastatud asjaolude kohaselt esitati kvaliteedisertifikaadid alles järelkontrolli käigus. Asjas ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saab väita, et vastustaja muutis vaidlusaluse kauba osas kaubakoodi korduvalt. R OÜ importis tollideklaratsioonide alusel Ukraina ettevõttest kaupa, mida tollivormistuse käigus ei kontrollitud. Kaup deklareeriti kauba koodiga 1103 19 90 00 kui teraviljatangud-hirss. Ettevõtet esindas tolliagentuur OÜ M (tl 44). OÜ M juhatuse liikme selgituse kohaselt määrati hirsi kaubakood vastavalt saatedokumentidele, kus kajastus kauba kood 1103 19 90 00 kontrollakti p 1.3.7 toodud CMR-del. Maksuotsuse kohaselt on kontrollakti p 1.2 loetletud tollideklaratsioonide alusel imporditud kaup arvele võetud vastavalt deklareeritule. Kauba täpsema olemuse kindlaks tegemiseks külastati OÜ-d R. Külastuse käigus esitati täiendavaid kaubaga seotud kvaliteedi sertifikaadid millest nähtus, et R OÜ importis kroovitud hirsiteri (tl 46). Maksuotsusega on selgitatud, et rubriiki 1103 kuuluvad teravilja tangud, lihtjahud, graanulid; rubriiki 1104 kuuluvad muul viisil töödeldud teraviljad. Maksuotsusega tuvastati, et tegemist on töödeldud teraviljaga ning antud juhul on tegemist kroovitud hirsiga, mis klassifitseeritakse tariifse klassifikatsiooniga 1104 29 18 00 (tl 48). Lähtudes eeltoodust ja hinnates maksuotsuse sisu ei ole vastutaja kaubakoodi korduvalt muutnud. Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest ning hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses oleks kaebaja pidanud teadma vaidlusaluse kauba klassifikatsioonikoodi ning vastustaja ei oleks vaidlusaluseid deklaratsioone aktsepteerinud esitatud kujul, kui talle oleks esitatud õige või täielik teave kauba kohta. Lähtudes eeltoodust on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Vastustaja vastavat taotlust esitanud ei ole. Kuna kaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. 7 3-09-2427 Annika Vendik Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.