3-11-604/37

3-11-604 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Pärnus,

1. augustil 2011.a., Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel vaatas kirjalikus menetluses arvamuse andmiseks kaasatud isiku Sotsiaalkindlustusameti esindaja Silvia Azojan’i osavõtul läbi R. R (R) nõude tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks vajalik avalik-õiguslik suhe - tema töötamine Haapsalu Kolhooside Ehituskontoris (Haapsalu KEK) gaaskeevitajana perioodil 05.02.1981 kuni 01.04.1991, kui vajalik eeldus soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Kaebuse kohaselt (tl 6-7, 21-22) töötas avaldaja ajavahemikul 05.02.1981 kuni 01.04.1991 Haapsalu KEKi gaaskeevitajana mitmesugustel ehitusobjektidel Lääne maakonnas, nagu põllumajanduslikud tootmishooned ja kontorid, paljukorterilised- ja ühepereelamud. Tema töö sisuks oli keskküttetrasside ja –süsteemide ning veetorustike rajamine torude kokkukeevitamisega. Lisaks oli gaaskeevitaja kohustatud abistama brigaadi ka selliste tööde tegemisel, mis vahetult keevitamisele eelnesid nagu katelde, radiaatorite ja sanitaartehnika paigaldus kuid töömahult olid keevitustööd kindlalt ülekaalus. Keevitamisel kasutas R. R atsetüleeni ja hapnikku, metallide lõikamisel ka propaani. Enim terviskahjustav oli tsingitud veetorude keevitamine, mida suure mahu tõttu tuli teha sageli ja millega kaasnesid peapööritus ja palavik. Keevitaja kandis eririietust ja talle oli ette nähtud l2 päeva lisapuhkust aastas. Kaebaja märgib, et kokku töötas ta Haapsalu KEK´is gaaskeevitajana 10 aastat 2 kuud ja 23 päeva kuid tööraamatu kanded kajastavad üksnes tema alates 05.02.1981 keevitajaks üleviimist ettevõtte III-ndasse jaoskonda ja järgnevat tariifijärkude omistamist, mistõttu ta esitas 02.03.2011 avalduse Soodustingimustel vanaduspensionide seadus (SVPS) § 1 p 2 alusel taotletud soodustingimustel vanaduspensioni määramise peatamiseks, soovides vastavat pensioniõiguslikku staaži tõenda kohtus olukorras, kus väljaspool vaidlust on ainult tema järgnev töötamine gaaskeevitajana AS-s T 8 aastat 6 kuud ja 26 päeva. Sotsiaalkindlustusameti esindaja oma kirjalikus vastuses (tl 32-33) märgib, et Vabariigi Valitsuse 10.01.2002.a. määruse nr 6 „Pensioniõigusliku staaži tõendamise kord“ (edaspidi -tõendamise kord) § 28 kohaselt on isikul õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse, kui vastavad dokumendid staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud. 04.02.2011 arhiiviteatisest ja tööraamatust nähtub R. Rle gaasikeevitaja III ja IV järgu omistamine mitte aga töötamine gaaskeevitaja ametikohal. 1 Sotsiaalkindlustusameti esindaja on seisukohal, et R. Rl on õigus taotleda soodustingimustel vanaduspensionile õigustandva staaži tuvastamist tunnistajate ütluste alusel. Pärast ütlustega tutvumist ja teisi asjas kogutud tõendeid arvesse võttes puudusid esindajal vastuväited R. R poolt esitatud taotluse rahuldamiseks. Kohtu seisukoht SVPS § 1 punkti 2 alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Selles punktis nimetatud isikul on õigus pensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 lõigetes 1 või 2 sätestatud vanusesse jõudmist. Vanaduspensionile soodustingimustel on õigus ka loetelu nr 2 XX peatükis „Ühiskutsed“ märgitud gaaskeevitajal (kood 11620). Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 27 lõike 3 kohaselt kehtestab pensioniõigusliku staaži tõendamise korra Vabariigi Valitsus. RPKS § 27 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse 10.01.2002.a. määrusega nr 6 kehtestatud pensioniõigusliku staaži tõendamise korra § 2 näeb ette, et üldjuhul esitatakse pensioniõiguslikku staaži tõendava dokumendina tööraamat. Tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada ka muude dokumentidega, kust nähtuvad andmed töötamise aja kohta. Viidatud määruse § 28 kohaselt tuleb pensioni taotlejal juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtu poole. Tulenevalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 16 lõikest 1 on halduskohtumenetluses tõendeiks kõik tsiviilasja hagimenetluses lubatud tõendid. TsMS § 229 lõike 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Avaldaja on taotlenud kohtult tuvastada oma töötamine gaaskeevitajana täistööpäeva ulatuses Haapsalu KEK’is perioodil 05.02.1981 kuni 01.04.1991 kui vajalik eeldus soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks. Taotleja töötamine gaaskeevitajana täistööpäeva ulatuses AS’i T ajavahemikul 01.04.1991 kuni 26.10.1999, s.o 8 aasta 6 kuu ja 26 päeva ulatuses vastavalt Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti 17.03.2011 otsusele (tl 26) täiendavat tõendamist ei nõua. R. R töötamine Haapsalu KEK’is tuvastamist vajaval perioodil 05.02.1981 kuni 01.04.1991 on tema tööraamatus kajastatud kannetega nr 22-26 ( tl 13). 2 Tööraamatu kirjetest nähtuvalt on R. Rle omistatud 04.01.1981 gaasikeevitaja III tariifijärk, alates 05.02.1981 on ta üle viidud III järgu keevitajaks, 18.01.1982 antud gaaskeevitaja IV tariifijärk, seejärel 01.07.1987 seoses üldise ümbertarifitseerimisega gaaskeevitaja IV järk ning 01.04.1991 on R. R töölt vabastatud üleviimise korras AS’i T seoses eritööde ehitusvalitsuse korrastamisega. Rahvusarhiivi Lääne maa-arhiivi 04.02.2011 teatises kinnitatakse juhatuse esimehe käskkirjades, avaldaja isikliku arvestuskaardi ja palgakontokaartide andmete põhjal R. R töötamist Haapsalu KEK’is, kuid nimetatud säilikutes puuduvad andmed töötamise kohta gaaskeevitaja ametikohal. Tunnistaja A. Ä Haapsalu KEKi eritööde jaoskonna töödejuhatajana kinnitas R. R töötamist vaadeldaval perioodil gaaskeevitajana. Eritööde jaoskonnas olid moodustatud sanitaartehniliste tööde teostamiseks eraldi brigaadid kuhu kuulus 5-6 töötajat kellest kaks olid väljaõppinud keevitajad. Ainult keevitajatest koosnevaid brigaade KEKis ei olnud. R. Rl oli keevitajana ka muid töökohustusi, vajadusel tegi ta koos teiste brigaadi liikmetega lukksepp-sanitaartehniku töid (nt lõikas torusid, keermestas, pakkis). Gaaskeevituse osakaal täistööajast keskküttesüsteemide paigaldamisel oli 80% ja veevarustust tagava torustiku montaažil 70% (tl 53). Tunnistaja A I endise töökaaslase ja töödejuhatajana kinnitab R. R töötamist vaadeldaval perioodil gaaskeevitajana märkides, et otseselt moodustas gaaskeevitamine 70-80% tema tööpäevast, ülejäänu aeg kulus ettevalmistustavaks tegevuseks (tl 56). Hindamisel, kas R. R töötas soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval kutsealal, tuleb arvestada, et taotleja ongi vormistatud tööle täistööajaga keevitajana, kuigi selle eriliiki täpsustamata ning vastavalt tunnistajate ütlustele ta ka töötas gaaskeevitajana eritööde brigaadis täites põhiliselt gaaskeevitaja ülesandeid. Tunnistajate ütlustest ilmneb, et aeg, mil R. R ei keevitanud, oli tegelikult valdavalt abiaeg, mis kulus keevitatavate elementide (torude) ettevalmistamiseks ning seega osa gaaskeevitustööst. Kuigi R. R pidi mõnikord aitama oma brigaadi sanitaartehniklukkseppadel paigaldada ka katlaid või valamuid selleks, et järgnevalt oleks võimalik asuda keevitama nendega ühendatava torustikku ei saa sellist töökorraldust, kus tal polnud võimalik iga päev 100 protsendi ulatuses tegelda ainult gaaskeevitusega, panna süüks avaldajale. Oluline on, et R.R oli vastavalt tööraamatu kandele vormistatud täistööajaga keevitajaks ning gaaskeevitus moodustaski valdava osa tema tööpäevast. Sotsiaalkindlustusamet ei ole vaidlustanud kaebaja poolt esitatud tõendeid ja tunnistajate ütlustega kinnitamist leidnud asjaolusid R. R poolt tehtud töö iseloomu ja kestuse osas. Tööraamatu kannetele, arhiiviteatistele, teistele dokumentidele ja tunnistajate ütlustele tuginedes loeb kohus avaldaja poolt taotletud ajavahemikel tõendatuks R. R töötamise täistööajaga gaaskeevitajana Haapsalu KEK’is. 3 Kaebaja esindaja on taotlenud kohtult SVPS § 1 p 1 alusel ka R. Rle soodustingimustel vanaduspensioni määramist alates 18.01.
2. Kohus selgitab, et ta saab avalik-õigusliku suhte tuvastamise kaebuse lahendamisel tuvastada üksnes pensioni määramiseks vajaliku soodusstaaži olemasolu omamata seejuures ise pädevust pensioniotsuse tegemiseks. Soodustingimustel vanaduspension määratakse pädeva haldusorgani poolt SVPS §-s 2 sätestatud pensioni määramise aega tulenevaid norme arvestades. Kohtukulude nõuded asjas puuduvad. Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-dest 5 ja 6 ning § 31 lg 1 ja 4 kohus otsustas:
3. Tuvastada juriidiline fakt – R. R (R) töötamine alates 05.02.1981 kuni 01.04.1991 Haapsalu Kolhooside Ehituskontoris gaaskeevitajana (kood 11620). Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates selle avalikust teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonis ei taotleta selle lahendamist istungil. Aivar Koppel, halduskohtunik 4