lg 6 ja 442 lg 6) Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele
Kohtuotsus saata menetlusosalistele. Asjaolud ja hageja nõue 14.07.2011 esitas A K seadusliku esindaja U T kaudu Viru Maakohtule hagi kostja D K vastu elatise nõudes ning menetluskulude väljamõistmise nõudes. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 14.06.2011.a. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja seadusliku esindaja ja kostja kooselust sündis 2001 aastal poeg A K. Kooselu lõppes 2006 aastal. Nõude õiguslikul põhistamisel tugines hageja Perekonnaseaduse §-le 96. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid - ärakirjad sünnitunnistusest (tl 2), hageja seadusliku esindaja Swedbank AS kontoväljavõte (tl 4- 11). Kostja vastus Kostja tunnistas tema vastu esitatud nõuet ja soovib tasuda elatist 230 eurot kuus. Maakohtu otsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lg 1 kohaselt kui hageja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
lg 4 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisel ära jätta otsuse kirjeldava ja põhjendava osa. Sel alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastava seadusesäte on hageja hagiavalduses esile toonud. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. 2 PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja D K tunnistab tema vastu esitatud nõuet, mistõttu kuulub kostjalt D K A K kasuks väljamõistmisele elatis summas 230,00 eurot alates 01.08.2011 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostjal D K tuleb elatis tasuda ettemaksena A K seadusliku esindaja U T arveldusarvele Swedbank AS nr XXX. Kohtukulude jaotusest
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.
Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Kohus juhindus
Kristel Vedro Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.