lg 6 ja 442 lg 6) Asjaolud ja hageja nõue 27.09.2010 esitas N B töövaidluskomisjonile avalduse OÜ Waldchnep vastu rahalise hüvitise nõudes summas 2500-4000 krooni, saamata töötasu nõudes 10.09.2010 eest 500 krooni, saamata lõpparve osa nõudes 992 krooni, kasutamata puhkusetasu nõudes 1000 krooni ja lapsepuhkuse tasu nõudes. Töövaidluskomisjoni istungil loobus hageja kasutamata puhkusetasu ja saamata jäänud töötasu nõudest. 25.10.2010 Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega 9.1-2/2918-2010 jäeti N B hagi rahuldamata. 09.11.2010 esitas N B töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel maakohtule taotluse sama töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses ITLS § 24 lg 4 alusel ning riigi õigusabi saamiseks tema esindamiseks töövaidluses. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 31.01.
lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata. Töölepingu seaduse (TLS) § 85 lg 1 kohaselt võib tööandja ja töötaja tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. TLS § 95 lg 2 kohaselt peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS § 95 lg 3 kohaselt TLS-s §-s 95 lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. TLS § 96 kohaselt võib töölepingu katseajal üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. TLS § 100 lg 5 kohaselt kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Vaidlust ei ole selles, et hageja tööleping lõpetati katseajal TLS § 86 lg 1 alusel. Pooled vaidlevad töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimise üle ja vastava teatise esitamise ja teada saamise üle 30.08.2010. Hageja sõnul sai tema töölepingu lõpetamisest teada 14.09.2010 ning mingit teatist töölepingu ülesütlemiseks talle 30.08.2010 tutvumiseks pole esitatud, ka ei viibinud ta teatise vormistamise juures. Kostja sõnul vormistati töölepingu ülesütlemise teatis 30.08.2010 ja kuna hageja keeldus sellele alla kirjutamast, siis kirjutasid sellele teatisele alla tunnistajad. Kohus tuvastas, et kostja on järginud töölepingu ülesütlemise tähtaegu. Kohtu käsutuses olevast töölepingu ülesütlemise teatisest (tl 24) nähtub, et hagejat teavitati 30.08.2010 töölepingu ülesütlemisest alates 14.09.2010, mille kohta vormistas tööandja esindaja vastava teatise ja kui hageja keeldus sellele alla kirjutamast, siis kinnitas seda asjaolu tunnistajate allkirjadega. Istungil ülekuulatud tunnistaja Valentina Baranova, kes viibis 30.08.2010 hagejale töölepingu lõpetamise teatise edastamise juures, kinnitas samu asjaolusid (tl 83-84). 3 Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-156-05 kohaselt on töölepingu lõpetamisest etteteatamine tahteavalduse tegemine TsÜS § 69 mõttes. TsÜS § 69 lg 1 järgi tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldus tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-68-99 kohaselt kui töölepingu lõpetamist pole võimalik töötajale teatavaks teha töökohas, tuleb tööandja kohustus teatada töötajale töölepingu lõpetamisest, lugeda täidetuks tähitud kirjaga vastava teate saatmisega töötaja poolt tööandjale teatatud viibimiskohta. Kohus loeb eelpool nimetatud tõenditega (teatis, tunnistaja ütlus) tuvastatuks, et hagejale on töölepingu lõpetamine teatavaks tehtud tema töökohas 30.08.2010 ning kostja on järginud töölepingu etteteatamise tähtaegu. Eelpool toodud põhjendustel tuleb jätta hagi täielikult rahuldamata. Kohtukulude jaotusest
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
Hagi rahuldamata jätmise korral tuleb asjas esinenud kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Hagejale on Viru Maakohtu 22.11.2010 määrusega antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus jätab N B esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud Nelli Besstšastnaja enda kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist (
Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (
Kohtuotsuse kuulutamine
lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu.
lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte, kui seda ei anta talle kätte
Eeltoodud põhjendustel tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 30.08.2011.a. ja toimetatakse menetlusosalistele kätte. Kohus juhindus
Kristel Vedro Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.