← Eesti

2-11-32685/13

Obsah (7)§ 29§ 23§ 1§ 22§ 31§ 2§ 30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Määruse tegemise aeg ja koht 09. september 2011.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-32685 Tsiviilasi Tulundusühistu Ehitus Invest Plus F a

§ 29lg 6).

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7).

Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (TsMS § 661 lg 2). Asjaolud 14.07.2011.a esitas Tulundusühistu Ehitus Invest Plus F Viru Maakohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on Tulundusühistu Ehitus Invest Plus F registreeritud Viru Maakohtu registriosakonnas registrikoodi 10548816 all. Osaühingu tegevusalaks oli ehitustööd. Käesolevaks ajaks on Tulundusühistu Ehitus Invest Plus F maksejõuetu ning maksejõuetus pole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Viru Maakohtu 27.07.2011.a määrusega võttis kohus Tulundusühistu Ehitus Invest Plus F avalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Tarmo Villman`i. 16.08.2011.a esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise halduri aruande. Aruanne Võlgniku üldiseloomustus, tegutsemise aeg, andmed juhtorganite ja omanike kohta Võlgnik Registrikood Asukoht e-post: Juhatuse liige: Ajutise haldur nimetamine Pankrotiavalduse esitaja Tulundusühistu Ehitus Invest Plus F 10548816 Kreenholmi 27-41, 20203 Narva fedor.pekarskiy@yandex.ru Jelena Pekarskaja, isikukood XXX Fjodor Pekarski, isikukood XXX 27.7.2011.a. võlgnik Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 25.5.1999.a. Ühistu asutajad: Jelena Pekarskaja, isikukood XXX, Fjodor Pekarski, isikukood XXX, Konstantin Belouss, isikukood XXX. Iga ühistu liikmete sissemakse suuruseks 3000 EEK. Ühistu juhatuse liikmeteks asutamise hetkes Jelena Pekarskaja, Fjodor Pekarski, Konstantin Belouss. Konstantin Belouss volitused juhatuse liikmena lõppesid 4.12.2003.a. Võlgniku majandusaasta ühtis kalendriaastaga (01.01-31.12). Võlgniku pankrotiavaldus on kohtule esitanud 14.7.2011 juhatuse liige Fjodor Pekarski. Võlgniku majandustegevuse iseloomustus ja seisund pankrotimenetluse algatamisel Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et Tulundusühistu Ehitus Invest Plus F tegevuseks oli 2

(9)2-11-32685 erinevate ehitustööde osutamine. Peamine tellija Narva linn. Võlgniku aastaaruannete kohaselt kuni 2008.a. Võlgniku keskmine netokäive oli 700-900 tuh. EEK, alates 2009.a. käive vähenes ning alates 2010.a. tegevus puudus. Võlgnik oli pankrotiavalduses märkinud oma kohustuste kogusummaks 14551,58 EUR, mis oli kohustused 9 võlausaldajale, kellest omakorda suurim võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet (ca 50% kohustustest). Suurim võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet kui ka AS EMT ja SA Narva Linnelamu on alustanud võlgnevuse sundsissenõudmist. Võlgniku osanike valitud revisjonikomisjon on 25.5.2011.a. koostanud revisjoniakti (vt 2010.a. aastaaruanne viimane lk), milles esitanud hinnagu, et Võlgniku tegevus ei ole jätkusuutlik ning tuleks esitada pankrotiavaldus. Võlgnik on esitanud ajutisele haldurile bilansi 30.7.2011.a. seisuga. Nimetatud bilansist nähtub, et: võlgniku aktiva 2268 EUR, mis jaguneb - nõudeõigus Vene FV residendi vastu summas 2173 EUR ja raha pangas 95 EUR. Võlgniku passiva jaguneb – kohustused võlausaldajatel 12980 EUR ja negatiivne omakapital 10712 EUR:

§ 1

lg 2 võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik oli ajutise halduri nimetamise seisuga maksejõuetu nii

§ 1lg 2 kui ka lg 3 tähenduses.

Võlgnik ei suutnud rahuldada võlausaldajate nõudeid ning võlgniku vara ei kata tema kohustusi ning sellekohane seisund ei ole ajutine võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt. Ülevaade võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korralduse kohta Ajutisele haldurile esitatud info kohaselt ning äriregistrist saadud info kohaselt on võlgniku aruandlust korraldanud korrektselt. Võlgnik ei ole jätnud esitamata majandusaasta aruandeid registriosakonnale. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku raamatupidamise korraldamisele ei oleks järgitud kõiki nõudeid, Võlgnik ei ole koostatud bilanssides ja majandusaasta aruannetes kajastanud kõik kohustusi. Võimaluse korral võlgniku juhtorganite seisukohad pankrotiavalduses märgitu kohta Pankrotiavalduse esitas kohtule võlgniku juhatuse liige Fjodor Pekarski. Võlgnik on pankrotiavalduses toonud välja oma selgituse, mille kohaselt võlgniku majandustegevus oli raskendatud tellimuste vähenemise tõttu, mis omakorda põhjustas tellimuste osutamist kahjumiga ning 2010.aastast tellimuste puudumise. Hinnang töötajate kvalifikatsioonile ja nende töötamise jätkamise võimaluste kohta Ajutisele haldurile esitatud info kohaselt kehtivad lepingulised suhted puuduvad. Ajutine haldur on seisukohal, et arvestades asjaolu, et ettevõtte tegevus oli lõpetatud juba 2009. aastal ning ettevõttel majandustegevus puudub, siis pole endiste töötajate töö jätkamine võlgniku majandustegevuse lõppu arvestades võimalik. Hinnang juhtorganite tegevuse kohta 3

(9)2-11-32685 Ajutise pankrotihaldurile teada oleva info kohaselt oli
  1. ja 2008.a. lõpul Võlgniku omakapital ca 60000 EEK Võlgniku omakapital muutus järsult negatiivseks
  2. majandusaastal. 31.12.2009.a. seisuga oli omakapital negatiivne 166855 EEK.2010.a. ja 2011.a. olukord ei paranenud – omakapital muutus veel enam negatiivseks seoses viiviste/intresside lisandumisega. Pankrotiavalduse menetluses ajutisel pankrotihalduril puudub võimalus tuvastada täpne maksejõuetuse tekkimise moment, kuna nimetatu eeldab kogu raamatupidamise ja äritegevusega seonduva dokumentatsiooni kontrollimist ja selle analüüsi. Tuginevalt Võlgnik esitatule võib lugeda püsiva maksejõuetuse saabumise momendiks 2009.aastat. Ajutise pankrotihalduri hinnangul juhatuse liikme tegevuses võib olla tegemist äriseadustikust tulenevate kohustuste rikkumisega. See seisneb pankrotiavalduse tähtaegses esitamata jätmises ja ka osanike koosoleku kokku kutsumata jätmises otsustamaks positiivse netovara taastamist. Kuid nimetatust ei ole tulenenud suuremahulist varalist kahju kolmandale isikule. Ajutine haldur ei ole hetkel tuvastanud, et juhtuse liikmete poolt võiks olla tegemist väga selgete ja raskete juhimisvigadega mis võimaldaks esitada majanduslikult põhjendatud kahjuhüvitamise nõudeid või siis juhtorganite liikmete poolse tahtliku tegevusega, mis suunatud ühingu maksejõuetuse tekitamisele. Ajutise pankrotihalduri esmahinnangu kohaselt juhatuse liikme tegevuses puuduvad selged karistusseadustiku sätestatud teo tunnused, samuti ei ole ka tuvastatud muid kuriteo tunnustega tegusid. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Võlgniku eelmiste majandusaastate maksejõuetuse tekkimise põhjustega aruannete finantsanalüüs ja andmete seos Võlgnik on esitanud registriosakonnale ja ajutisele haldurile majandusaasta aruandeid. Võlgniku esitatust ja ajutise halduri kogutust nähtuvalt Võlgniku koostatud 31.12.2009.a., 31.12.2010.a. ja 30.7.2011.a. bilanss ei kajastanud õieti Võlgniku kohustuste mahtu (seda seoses Maksu- ja Tolliameti nõude ja kohtutäiturite tasu nõuetega seonduvalt), mistõttu on sisuliselt võimatu teostada esitatud finantsnäitajate analüüsi. Puudub võimalus välja tuua selget maksujõuetuse hetke. Andmed varade, kohustuste ja pandiõiguste kohta, koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul sisuliselt puudub vara. Võlgnikul raha 0,18 EUR. Võlgnik on esitatud bilansis kajastanud varana raha pangas (Danske Bank A/S) summas 95 EUR, kuid pangaväljavõte kohaselt raha maha kirjendatud Maksu- ja Tolliameti nõude täitmiseks. Võlgnik on kajastanud varana nõudeõigust Vene FV residendi Z A vastu summas 2173 EUR. Arvestades asjaoluga, et nimetatud summa sissenõudmine eeldaks hagi esitamist Vene FV-s, kuid hagi esitamiseks puuduvad rahalised vahendid, siis nõude sissenõudmise võimalused nullilähendased. Seetõttu ajutine haldur hindab nimetatud nõude väärtuseks 0 EUR. Võlgniku bilansiandmes ei kajastu (jääkväärtus 0 EUR) kaubik Peugeot Boxer reg-märkega XXX (vl.a. 2000.a.)(jääkväärtus 0 EUR). Maanteeameti vararegistri andmetel on sõidukile seatud vara käsutamise keelumärge Maksu- ja Tolliameti kasuks (seatud 11.8.2009.a.). Tuginevalt automüügiportaali andmetel nimetatud sõiduki maksumus võib-olla ca 10000 EEK (ca 640 EUR). 4

(9)2-11-32685 Võlgniku esitatu kohaselt muu vara puudub. Ajutine haldur ei ole tuvastanud muu vara olemasolu. Ajutise haldur tuvastatud anemete kohaselt on varasid väärtuses summas ca 650 EUR. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Ajutine haldur pöördus Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks ka erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Saadud informatsiooni põhjal selgub, et
  1. Võlgnik omab kontot AS-is SEB Pank. Arvelduskonto nr XXX saldo seisuga 10.8.2011 on 0.18 EUR, võlgnevus pangale teenustasudes 1.6 EUR. Arvelduskonto on arestitud juba eelnevalt kohtutäiturite Malahhova ja Krek ning Maksu- ja Tolliamet poolt.
  2. Võlgnik omab kontot Danske Bank A/S-s. Arvelduskonto nr XXX saldo seisuga 4.8.2011 on 0.00 EUR. Arvelduskonto on arestitud juba eelnevalt kohtutäiturite Malahhova ja Krek ning Maksu- ja Tolliamet poolt.
  3. Võlgnikul puuduvad arvelduskontod ning samuti lepingulised suhted alljärgnevate krediidiasutustega: AS DnB NORD Liising; LHV Pank; DnB Nord Pank; Citadele Banka Eesti filiaal; AIB Eesti filiaal; Swedbank AS; Unicredit Bank Estonian Branch; AS Eesti Krediidipank; Marfin Bank Eesti AS; AS Big Bank; Svenska Handelsbanken AS Eesti filiaal
  4. Liisingfirmadest saadud vastuste kohaselt lepingud ja kohustused puuduvad.
  5. Võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees 27.7.2011 seisuga 7628,29 EUR.
  6. Kinnistusraamatu andmetel võlgniku omandis kinnistuid ei ole.
  7. Ehitusregistri andmed: võlgniku omandis olevad ehitised puuduvad.
  8. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele registreeritud järgnevad sõidukid: kaubik Peugeot Boxer reg-märkega XXX (vl.a. 2000.a.). Maanteeameti vararegistri andmetel on sõidukile seatud vara käsutamise keelumärge Maksu- ja Tolliameti kasuks (seatud 11.8.2009.a.) auto Audi 100 reg-märkega XXX (vl.a. 1989.a.). Maanteeameti vararegistri andmetel on sõidukile seatud vara käsutamise keelumärge Maksu- ja Tolliameti kasuks (seatud 11.8.2009.a.) Võlgniku selgitusel auto avariiline ning ei ole kasutuses juba üle 5 aasta. Ajutine haldur kontrollinud Liikluskindlustuse Fondist kindlustuse olemasolu/puudumist, fondi antele kindlustust ei ole olnud üle 5 aasta.
  9. Viru Maakohtu Registriosakonna andmetel kommertspandid – puuduvad.
  10. Kohtutäituritel täitmisel nõuded – kohtutäitur Andrei Krek täitmisel Maksu- ja Tolliamet nõue ning SA Narva Linnaelamu nõue; kohtutäitur Natalja Malahhova on täitmisel AS EMT nõue.
  11. Kohtuvaidlused – puuduvad andmed vaidluste kohta. Ajutise halduri kogutud andmete kohaselt võlausaldajaid on kaksteist. Ajutise halduri poolt kogutud andmete kohaselt on Võlgniku suurimaks võlausaldajateks Maksu- ja Tolliamet. Ajutise halduri andmetel on ühingul järgnevad kohustused: Võlausaldaja Summa, euro Maksu- ja Tolliamet, seisuga 27.7.2011.a. 7628,29 Kohtutäitur Andrei Krek 717,50 Kohtutäitur Andrei Krek 317,90 AS EMT 344,55 SA Narva Linnaelamu 1153,09 Kohtutäitur Natalja Malahhova 134,21 5
(9)2-11-32685 Blizzard OÜ Adelan Prügiveod OÜ Telkonna OÜ OÜ Inseneribüroo S.Domov Evas B &P OÜ Siemens Finance AB SEB Pank AS 2377,26 1030,89 1538,10 60,33 936,43 56,56 1,60 Võlgnikul on kohustusi summas 16296,71 EUR. Kuna võlgnikul on kohustusi summas 16296,71 EUR ning varasid ca 650 EUR, siis võlgniku kohustused ületavad mitmekordselt võlgniku varasid ning olemasolevad varad on ebapiisavad pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku püsiva maksejõuetuse tuvastamiseks veel täiendavat finantsanalüüsi, kuna Võlgniku enda esitatud andmetest nähtub, et võlgnik on selgelt maksejõuetu. Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta, maksejõuetuse olemasolu; iseloom ning põhjused Ajutise pankrotihalduri hinnangul ettevõtte tegevuse jätkamiseks ning tervendamiseks väljavaated puuduvad, kuna ettevõte majandustegevus on lõppenud juba 2009. aastal. Võlgnikul puudub ka sellises väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis vara realiseerida, et tasuda oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 järgi Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on Võlgnik püsivalt maksejõuetu nii

§ 1lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt.

Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt

§ 31lg-le 4.

Võlgnik esitas kohtule pankrotiavalduse ning tunnistab selles oma maksejõuetust, seega tuleb ka eeldada võlgniku püsivat maksejõuetust.

§ 2

tulenevad pankrotimenetluse eesmärgid, millest üheks on - pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Võlgnikul puudus majandustegevus juba 2010. aastal. Võlgnikul puudusid rahalised vahendid võlgnevuste tasumiseks juba 1.1.2010.a. seisuga Maksu- ja Tolliametile, SA Narva Linnaelamu, AS EMT, kelle võlgnevuse sissenõudmiseks oli algatatud sundsissenõudmismenetlused (esitatud maksekäsu nõuded, lahenid esitatud täitmisele jms). Püsiva maksejõuetuse ilmnemise põhjused tulenevad üldisest turuolukorrast, kus vähenesid ehitusmahud ning Võlgnikul puudus turg ja kasumi teenimise võimalused. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta 6

(9)2-11-32685 Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt ei ole ajutine haldur tuvastanud tehinguid, mis oleks selgelt kahjustatud võlausaldajate huve ja mis oleks tagasivõidetavad. Ajutine haldur ei ole tuvastatud tagasinõudmise võimalusi. Kokkuvõte Ajutise halduri hinnangul võlgniku varad ei võimalda võlgniku kohustuste täitmist, mistõttu püsiv maksejõuetus on saabunud ning selline suutmatus kohustusi täita ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise pankrotihalduri hinnagul tuleks lõpetada Võlgniku pankrotimenetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata seda

§ 29

lg 1 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada selge nõue juhtorgani liikme vastu. Vaatamata vahendite puudumisest pankrotimenetluse kulude katteks, on huvitatud isikutel (võlausaldaja või võlgnik või kolmas isik) õigus nõuda pankroti välja kuulutamist. Pankroti välja kuulutamist on õigus nõuda tingimusel, kui tasutakse deposiit menetluskulude katteks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul minimaalseks deponeeritavaks summaks oleks 3000 EUR, mis kataks ajutise halduri kulusid ja ka halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Juhul kui keegi huvitatud isik tasub deposiidi vastavalt

§ 30, siis ajutine haldur on nõus jätkama tegutsemist Võlgniku pankrotihaldurina.

Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2 ja lg 3, § 2, § 23 lg 4 ja § 29 lg 1 ning TsÜS § 46 ajutine haldur avaldab:

  1. võlgnik on püsivalt maksejõuetu;
  2. juhul kui, kohus lõpetab Võlgniku pankrotimenetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata, siis nimetada dokumentide hoidjaks juhatuse liige Fjodor Pekarski, isikukood XXX.
  3. palun mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused, millega seonduvad täpsemad asjaolud ja summad on toodud lisatud ajutise pankrotihalduri töö ja kulutuste aruandes. Menetluse käik Kohus on tsiviilasja arutanud 19.08.2011.a kohtuistungil. Ajutine pankrotihaldur selgitas, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning arvestades, et puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning puuduvad tagasinõuete esitamise võimaluse, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu. Pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasutava deposiidi summaks peab olema 3000 eurot. Võlgniku seaduslik esindaja Fjodor Pekarski pankrotihalduri ettepanekule vastuväiteid esitanud. 2308.2011.a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku Tulundusühistu Ehitus Invest Plus F pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3 000 eurot hiljemalt 04.09.2011.a. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole. Kohtumääruse põhjendused

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 1

lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 7

(9)2-11-32685 Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused 16 296, 71 eurot märkimisväärselt ületavad võlgniku vara (ajutise halduri kogutud andmetel on vara hinnanguline väärtus kokku ca 650 eurot) ning võlgnikul puudub võimalus võlgnetavate kohustuste täitmiseks. Ajutise pankrotihalduri kogutud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid. Samuti ei ole pankrotihaldur tuvastanud selgeid ja tulemuslike tagasivõitmise esitamise võimalusi pankrotimenetluses. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud.

§ 29

lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige Fjodor Pekarski.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmiseks 11 tundi tunnitasuga 70 eurot, mis teeb halduri tasuks summa 770 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Ajutise pankrotihalduri poolt kantud kulutused on 154,38 eurot. Kokku palub 8

(9)2-11-32685 pankrotihaldur mõista välja ajutise halduri tasu ja kulutused summas 924,38 eurot Tarmo Villman pangakontole nr XXX. Kohus leiab, et ajutise halduri taotletud tasu ja kulutused on põhjendatud ning tuleb määrata ajutise halduri tasu 770 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ja kulutuste hüvitis 154,38 eurot. Kuna võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu väljamaksmiseks, tuleb tasu summas 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks) kooskõlas

§ 23lg 4 hüvitada riigi vahenditest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.