2-11-22405 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 18. august 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja numb

§ 113lg 1 sätestatud määras Swedbank AS-i kasuks.

1. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada Swedbank AS-ile pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 63,91 (kuuskümmend kolm eurot ja 91 senti) eurot Swedbank AS-i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX, märkides selgitusse: „Swedbank hagi VDvastu, maksekorraldus nr 29443 13.05.2011 osaline tagastamine“.
2. Riigilõivu tagastamine saata täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsus edasikaebamisele ei kuulu, kuna pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise 2-11-22405 õigusest. Kohtuotsus jõustub
3. augustil
4. Kohtuotsuse põhjendused
5. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 4 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.
6. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (

) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär

1. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuna kostja on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud, kuulub hagi rahuldamisele.
2. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
3. Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on tasutud riigilõiv hagi esitamisel 127,82 eurot. Kuna hagejale tagastatakse pool riigilõivu riigi arvelt, siis selle võrra väheneb kostjalt väljamõistetav menetluskulu ning kostjalt kuulub väljamõistmisele menetluskulu summas 63,91 eurot vastavalt TsMS § 162 lg 1 ja § 168 lg
5. Juhindudes TsMS § 630 lg-st 2 ei saa antud otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.
6. Kuna pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, siis kuulub juhindudes TsMS § 150 lg 2 p-st 3 hagejale taotluse alusel tagastamisele pool hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 63,91 eurot, mis on tasutud 13.05.2011 maksekorraldusega nr 29443, kogusummas 127,82 eurot Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072126, selgitusega „Hagiavalduse esitamine VD,13-MAY-11,“, milline siirdamiseks viitenumbrile XXXXXXXXXXXon edastatud e-kiri MP’ile 18.05.
7. Rahandusministri 21.09.2010 määruse nr 47 § 14 kohaselt teeb tagastamise otsuse alusel lõivu võtnud asutuses selleks volitatud isik riigilõivu tagasikande Riigikassas avatud vastavalt riigilõivude kontolt. Maire Lukk kohtunik 2