lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohtuistungil leidis tõendamist, et poolte abielusuhted on lõppenud 2009.a lõpust alates. Sellest saab teha järelduse, et pooled kooselu ei taasta ning nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning nende abielu kuulub lahutamisele. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel elatise nõudes on
ja 97 p 1, mille kohaselt on poolte alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt.
lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (§ 101 lg 1).
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kuivõrd käesoleval ajal kehtiv perekonnaseadus ei sätesta vastupidiselt kuni 01.07.2010.a. kehtinud
§-le 61 lg 1, et elatis mõistetakse välja nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud, tuleb alates 01.07.2010.a. elatis alaealisele lapsele mõista välja alaealise lapse kasuks, kes on küll TsÜS § 8 lg 2 kohaselt piiratud teovõimega isik, kuid keda esindab kohtus TsMS § 217 lg 3 kohaselt tema seaduslik esindaja ehk tema ema, sest alaealisel endal puudub tsiviilkohtumenetlusteovõime TsMS § 202 lg 2 kohaselt (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-85-10). Kuna hagiavalduses väidetu kohaselt ei ole kostja täitnud oma alaealise ülalpidamiskohustust, on hagi õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. lapse Menetluskulude jaotamine. 2 Tulenevalt asjaolust, et TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannavad hagilises abieluasjas menetlusosalised oma menetluskulud ise, tuleb hageja poolt kantud menetluskulu – riigilõiv jätta tema enda kanda. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 123 sätestatust, mille kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. TsMS § 132 lg 1 sätestatu kohaselt on eeldatakse, et mittevaralise nõude hagihind on 1595.- eurot. TsMS § 129 lg 2 kohaselt Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2846,09 eurot. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.