Haldusasi nr 3-09-1577 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 31.12.2010.a Tallinn Haldusasja number 3-09-1577 Haldusasi I.P. kaebus Põhja Politseiprefektuuri 19.06.2009.a käskkirjale nr 314P „Politseiteenistusest vabastamine” Asja läbivaatamise kuupäev 22.12.2010.a Menetlusosalised Kaebaja I.P., esindaja Aleksei Smelov Vastustaja Põhja Prefektuur, esindaja Aare Hõbe RESOLUTSIOON Jätta I.P. kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Põhja Politseiprefektuuri (PPP) 21.05.2009.a kirjaga paluti sama politseiasutuse Ida politseiosakonna konstaabel I.P.l esitada hiljemalt 16.06.2009.a PPP personalitalitusele dokument, mis tõendaks tema eesti keele oskust C1 tasemel (tl 21). Kirjas hoiatati, et nimetatud päevaks dokumendi esitamata jätmisel vabastatakse I.P. 21.06.2009.a politseiteenistusest ebapiisava keeleoskuse tõttu avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 117 lg 1 p 4 alusel.
- I.P. esitas PPP-le 04.06.2009.a avalduse, milles palus pikendada PPP 21.05.2009.a kirjas talle antud tähtaega kuni keeleeksami sooritamiseni 28.06.2009.a (tl 22). Kirjas I.P. teatas, et on 25.05.2009.a registreerunud eesti keele C1 taseme eksamile. PPP 15.06.2009.a kirjaga keelduti I.P. avalduse rahuldamisest (tl 25). Kirja kohaselt ei ole I.P. keeleoskuse taset arvestades tõenäoline selle paranemine keeleeksami ajaks 28.06.2009.a. Nõutud dokumenti I.P. PPP-le viimase 21.05.2009.a kirjas seatud tähtaja jooksul ei esitanud.
- PPP politseiprefekti 19.06.2009.a käskkirjaga nr 314P „Politseiteenistusest vabastamine” vabastati I.P. politseiteenistusest 21.06.2009.a ametikohale mittevastavuse tõttu ATS § 117 lg 1 p 4 alusel (tl 26).
- I.P. esitas 20.07.2009.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles PPP politseiprefekti 19.06.2009.a käskkirja nr 314P „Politseiteenistusest vabastamine” seadusevastaseks tunnistamist, PPP Ida politseiosakonna konstaabli ametikohale ennistamist ja tasu välja mõistmist politseiteenistusest sunnitult puudutud aja eest (tl 5). Kohus võttis kaebuse 21.09.2009.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks PPP (tl 27). Alates 01.01.2010.a korraldati ümber ja ühendati Politsei- ja Piirivalveametiks (PPA) Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, Politseiamet, Julgestuspolitsei, Keskkriminaalpolitsei, politseiprefektuurid, Piirivalveamet, piirivalvepiirkonnad ja Piirivalve Lennusalk. Vabariigi Valitsuse seaduse § 1055 lg 4 kohaselt loetakse kõikides õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki esindasid politseiasutused alates 01.01.2010.a Eesti Vabariigi esindajaks PPA.
- Kohtuistungil 05.10.2010.a kaebaja muutis kaebust asendades politseiteenistusse ennistamise ja politseiteenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmise taotlused ATS § 135 lg-s 2 sätestatud hüvitise väljamõistmise taotlusega (tl 64). Kohtuistungil 22.12.2010.a muutis kaebaja veelkord kaebust esitades järgmised taotlused (tl 102): 1) tunnistada PPP politseiprefekti 19.06.2009.a käskkirja nr 314P „Politseiteenistusest vabastamine” seadusevastaseks; 2) ennistada kaebaja politseiteenistusse konstaabli ametikohale; 3) mõista välja tasu politseiteenistusest sunnitult puudutud aja eest; 4) juhul kui kohus asub seisukohale, et ennistamine ei ole võimalik, siis mõista vastustajalt välja ATS § 135 lg-s 2 sätestatud hüvitis (alternatiivne taotlus). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
- Kaebuse põhjendused. Asjaolust, et kaebajalt nõutakse eesti keele oskust vähemalt C1 tasemel sai kaebaja teada alles 21.05.2009.a ja esimesel võimalusel registreeris ennast eksamile. Eksami aeg ei sõltu kaebajast, vaid määratakse eksamikeskuse poolt. Vastustaja ei ole pädev otsustama, kas kaebaja eesti keele oskus vastab vastavale tasemele või mitte ega hindama kas kaebaja sooritab keeleeksami või mitte. Vastustaja pidanuks andma kaebajale mõistliku aja vastava tunnistuse esitamiseks. Varasemalt ei ole kaebaja eesti keele oskuse suhtes olnud mingeid pretensioone. Seega on PPP politseiprefekti 19.06.2009.a käskkiri nr 314P „Politseiteenistusest vabastamine” ebaseaduslik.
- Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. Kaebaja kohustus vallata kõrgtasemel eesti keelt tuleneb keeleseadusest ja selle alamaktidest. Vajadus vallata kõrgtasemel eesti keelt on kirjas ka kaebaja ametijuhendis. Kaebaja vabastati politseiteenistusest ebapiisava keeleoskuse tõttu ATS § 117 lg 1 p 4 alusel. Kuna kaebaja eesti keelt oma ametiülesannete täitmiseks vajalikul määral ei vallanud, siis suurenes kaebajaga ühes vahetuses töötavate politseiametnike töökoormus. See viis omakorda olukorrani kus viimased ei soovinud kaebajaga enam ühes vahetuses töötada. Seda kas kaebaja keeleoskus on piisav tööülesannetega toimetulemiseks, saab hinnata vaid tööandja. KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta järgnevatel põhjendustel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata. 8.1 PPP politseiprefekti 19.06.2009.a käskkirjaga nr 314P „Politseiteenistusest vabastamine” vabastati kaebaja politseiteenistusest ametikohale mittevastavuse tõttu ATS § 117 lg 1 p 4 alusel. ATS § 117 lg 1 p 4 kohaselt võib ametniku teenistusest vabastada ebapiisava keele- ja suhtlemisoskuse tõttu. Vaatamata asjaolule, et käskkirjast endast ei nähtu kummal nimetatud 2 põhjusel on kaebaja teenistusest vabastatud, on sellele eelnenud kirjavahetuse kontekstist üheselt arusaadav, et kaebaja vabastati teenistusest ebapiisava keeleoskuse, mitte suhtlemisoskuse, tõttu. Ka kaebaja pole kordagi väitnud, et talle pole tema teenistusest vabastamise täpne põhjus arusaadav ning et tal oleks sellest tulenevaid takistusi käskkirja vaidlustamisel. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja tema politseiteenistusest vabastamise põhjusest õigesti aru saanud. Tegemist on motiveerimisveaga, mis ei anna eeltoodud põhjustel iseseisvat alust kaevatava halduskti tühistamiseks. 8.2 Keeleseaduse § 5 lg 5 alusel kehtestatud ja 01.07.2008.a jõustunud Vabariigi Valitsuse 26.06.2008.a määruse nr 105 „Avalike teenistujate, töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded” § 12 p 17 kohaselt nõutakse politseiametnikult vähemalt C1 tasemel keeleoskust. Nimetatud määruse § 8 lg-s 1 antud vastava keeleoskuse taseme kirjelduse kohaselt mõistab C1-tasemel keelekasutaja pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähendust, oskab kasutada keelt paidlikult ja tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööolukordades, oskab luua selget, loogilist, üksikasjalikku teksti keerukatel teemadel, kasutades sidusvahendeid ja sidusust loovaid võtteid. Asjas puudub vaidlus, et kaebaja dokumenti eesti keelt valdamise kohta vähemalt tasemel C1 vastustajale nõutud ajaks ei esitanud. Kaebuses ollakse seisukohal, et vastustaja ei olnud pädev otsustama, kas kaebaja eesti keele oskus vastab nõutavale tasemele (tl 4). Kohtuistungil kaebaja täiendas oma seisukohta lisades, et vastav pädevus on üksnes Keeleinspektsioonil (tl 102). Kaebaja leiab, et kuna vastustajal puudus Keeleinspektsiooni hinnang kaebaja keeleoskuse kohta, siis puudus alus tema teenistusest vabastamiseks ebapiisava keeleoskuse tõttu (tl 102). Kohus kaebaja käsitlusega ei nõustu. Vastupidiselt kaebaja seisukohale on kohtupraktikas leitud, et ametniku teenistusest vabastamise õigust omaval isikul on diskretsiooniruum otsustamaks, kas ametniku eesti keele oskus, sõltumata formaalselt tõendatud keeleoskuse tasemest, on piisav teenistusülesannetega toimetulekuks (vt RKHKo nr 3-3-1-20-03, 07.03.2003, p 15). Keeleoskuse ebapiisavuse korral on tal õigus rakendada ATS § 117 lg 1 p-st 4 tulenevat õiguslikku tagajärge (vt samas). Seega on õige vastustaja kirjalikus vastuses kaebusele märgitu, et ametniku teenistusest vabastamise õigust omav isik saab hinnata teenistusülesannete täitmist ka eesti keele oskuse aspektist. Kaebaja seisukoht, et ametniku keeleoskuse hindamise pädevus on üksnes Keeleinspektsioonil ei rajane seadusel ega kohtupraktikal. Käesoleval juhul on kaebaja teenistusest vabastamise õigust omav isik leidnud, et kaebaja eesti keele oskus ei ole piisav teenistusülesannetega toimetulekuks. Nimetatud seisukoht kajastub PPP 21.05.2009.a ja 15.06.2009.a kirjades kaebajale (tl 21, 25), kirjalikus vastuses kaebusele (tl 34p) ning vastustaja esindaja selgitustes kohtuistungil (tl 64, 86, 103). Vastustaja kirjelduse kohaselt oli kaebajal raskusi normaalses kõnetempos antud korraldustest arusaamisega, mistõttu neid tuli selgitada vene keeles. Kirjalikult oli kaebaja aga võimeline koostama vaid lühikesi suuri vigu sisaldavad ja kohati raskesti mõistetavaid tekste, seejuures võttis kirjutamine väga kaua aega. Kuna kaebaja eesti keelt oma ametiülesannete täitmiseks vajalikul määral ei vallanud, siis suurenes sellevõrra kaebajaga ühes vahetuses töötavate politseiametnike töökoormus. See viis vastustaja väitel omakorda olukorrani kus viimased ei soovinud kaebajaga enam ühes vahetuses töötada. Kaebaja pole vastustaja eeltoodud väiteid kummutanud. Kaebaja eesti keele oskuse ebapiisavust teenistusülesannetega toimetulekuks, kinnitavad ka vastustaja poolt kohtule esitatud tõendid: PPP Ida politseiosakonna ülemkomissari 12.06.2009.a koostatud iseloomustus kaebaja kohta (tl 36) ja patrullteenistuse vanema (kaebaja vahetu juhi) 28.10.2010.a seletuskiri kaebaja toimetuleku kohta teenistusülesannete täitmisega (tl 71p). Kohus leiab, et vastustaja poolt esiletoodud asjaolud on piisavad hindamaks kaebaja keeleoskuse teenistusülesannetega toimetulekuks ebapiisavaks. 3 8.3 Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka muud kaebaja väited. Väide, et nõudest osata eesti keelt vähemalt C1 tasemel sai kaebaja teada alles 21.05.2009.a ei ole õige. Kõnealune Vabariigi Valitsuse määrus, millega kehtestati nõuded avalike teenistujate eesti keele oskusele, oli selleks ajaks kehtinud juba üle 10 kuu. Ka varasema õigusliku regulatsiooni kohaselt nõuti vanemametnikelt eesti keele oskust kõrgtasemel (vt kuni 30.06.2008.a kehtinud Vabariigi Valitsuse 16.08.1999.a määruse nr 249 „Kohustusliku eesti keele oskuse tasemete, eesti keele tasemeeksami eelsete konsultatsioonide ulatuse ja korra ning eesti keele oskuse tunnistuse vormi kinnitamine” p 9 alap 2). Vastav keeleoskuse nõue sisaldub ka PPP 12.12.2007.a käskkirjaga nr 323 kinnitatud kaebaja ametijuhendis (p 5.3), millega tutvumist on kaebaja 28.12.2007.a oma allkirjaga kinnitanud (tl 39). Seega oli kaebaja teadlik kohustusest vallata eesti keelt tasemel C
- Teiseks, ei oma nimetatud asjaolu käesoleva vaidluse seisukohalt ka olulist tähendust. Oluline on antud juhul see, et kaebaja ei tulnud tööülesannetega toime ebapiisava eesti keele oskuse tõttu (vt p 8.2). Kuna dokument eesti keele valdamise kohta vastaval tasemel ei tõenda veel teenistusülesannete täitmiseks piisavat keele oskust, siis ei oma tähtsust ka kaebuse väide, et vastustaja ei võimaldanud kaebajale ajapikendust eesti keele C1 taseme eksami sooritamiseks ja vastustaja 21.05.2009.a kirjaga nõutud dokumendi esitamiseks. Kohus märgib, et nimetatud kaebuse argument pole tegelikult ka veenev, sest nagu kohtuistungil selgus, on kõnealune eksam kaebajal käesoleva ajani sooritamata (tl 63). 8.4 Vastustaja kinnitusel (Põhja Prefektuuri 28.10.2010.a kiri nr 4.1-15/14634, tl 71) puudusid kaebaja teenistusest vabastamisel prefektuuri teenistujate koosseisus vabad ametikohad, mida oleks saanud kaebajale pakkuda vältimaks tema teenistusest vabastamist (ATS § 117 lg 5). Kaebaja ei ole selliste ametikohtade puudumist vaidlustanud. 8.5 Eeltoodud põhjustel oli kaebaja teenistusest vabastamine ATS § 117 lg 1 p 4 alusel õiguspärane. Kuna kaebaja teenistusest vabastamine oli seaduslik, siis puudub alus kaevatava haldusakti tühistamiseks, kaebaja teenistusse ennistamiseks ja tema kasuks teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks. Samal põhjusel puudub alus ka kaebuse alternatiivse taotluse rahuldamiseks.
- Menetluskuludest. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud (tl 99-100) tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud. Indrek Paukštys Kohtunik 4