KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Maie Seppo 09.08.2011.a., Kentmanni tn 13, Tallinn 2-11-15389 KK hagi TK vastu elatise nõudes Hageja: KK(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja RL(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja TK(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 27.06.2011 Tsiviilasja hind 1440 eurot Resolutsioon Hagi rahuldada . Välja mõista TK(isikukood XXX) igakuine elatis 160 eurot kuus KKülalpidamiseks alates 04.04.
- kuni 30.06.
- RL kasuks. Välja mõista TK igakuine elatis 160 eurot tütre KK ülalpidamiseks alates 01.07.2010 kuni K täisealiseks saamiseni KK kasuks. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Menetluskulud jätta poolte enda kanda Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 08.04.2011.a. kohtule esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista lapsele elatis 160 eurot kuus alates hagi esitamisest ja tagantjärele ühe aasta ulatuses. Hageja seaduslik esindaja ja kostja abiellusid 25.mail 1990.a., tütar K sündis XXX.a. Abielu lahutati . Alates septembrist 2006 kasvatab hageja seaduslik esindaja RL last üksi ja kostja on vaatamata kokkulepetele ja meeldetuletustele harva ja ebapiisavalt last materiaalselt toetanud. Lapsele kulub kuus 384,61 eurot, millest eluasemekulud on 81,90 eurot, sidekulud 6,75 eurot, küttepuud 19,97, kulutused toidule 150,31 eurot, kulutused ravimitele 27,21 eurot, transpordile 8 eurot, hügieenitarbed 9, 28 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 54, 80 eurot, koolitarvetele 13,61 eurot. Kokku kulub kuus lapse vajaduste rahuldamiseks 384, 61 eurot, peale selle muud vältimatud kulutused: arvuti parandus 25 eurot, uus viirusetõrje 23,95 eurot, kokku kulub lapsele seega 433,56 eurot kuus. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hageja seaduslik esindaja on unustanud nende kokkuleppe, mille nad tegid abielu lahutamisel 2010.a. ja mis seisnes selles, et abielu jooksul soetatud ühisvara, 3-toaline korter XXXTallinnas maksumusega 1,3 miljonit jääb hageja emale ja sellise vara jaotuse korral ei ole kostja kohustatud maksma elatist oma lapse ülalpidamiseks. Kostja soovis sellist kokkulepet ka notariaalselt kinnitada, kuid notari arvates oleks selline kokkulepe õigustühine ning soovitas teda hageja seadusliku esindajaga selles osas suuliselt kokku leppida. Sellise suulise kokkuleppe kostja hageja seadusliku esindajaga ka tegid. Kostja arvates on hagiavalduses lapse vajadused ülepaisutatud. K K elab oma ema juures ahjuküttega korteris. Aastas kulub 10 ruumi puid ahjuküttele, mis teeb 290 eurot aastas., 12 kuu keskmiseks küttekuluks on 24 eurot kuus, millest lapse osa on 12 eurot. Kui hageja seaduslik esindaja elas koos kostjaga XXX korteris, oli neil keskmine eluasemekulu suurus 44,74 eurot, millest lapse osa oleks 22,5 eurot. Isegi, kui ajas on eluasemekulud tõusnud, ei saa tõus olla kordades nii palju. Mõistlikuks eluasemekuluks 1 lapse kohta antud tingimustes tuleks lugeda 50 eurot kuus. Põhjendamatud on ka kulutused ravimitele 27 eurot kuus. K K ei põe kostjale teadaolevalt kroonilisi haigusi või muid igakuiselt ja järjepidevalt nii suures koguses ravimite manustamist vajavaid haigusi. Kostja leiab, et kulutused toidule ei ületa 100 eurot. Kostja varaline seisund ei võimalda maksta K K ülalpidamist. Kostjal puudub sissetulek, viimati oli kostja tööl OÜ.s AT, kus töösuhe lõppes 28.02.2007.a. Kostjale kuulub sõiduauto Opel Combo
(2003), muud vara kostja ei oma. Kohtuotsuse põhjendused 01.07.2010 jõustunud PKS § 230 järgi tunnistati seni kehtinud perekonnaseadus kehtetuks ning PKS § 231 järgi jõustus uus perekonnaseadus, mis laieneb PKS § 230 lg1 järgi kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui selle seaduse rakendussätetes ei ole ette nähtud teisiti. Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue perekonnaseaduse jõustumist, kohaldatakse PKS § 210 lg 2 järgi üldjuhul siiski asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust Pidades silmas kehtiva PKS § 210 lg-te 1 ja 2 sisu, tuleb kuni 30.06.2010 elatis välja mõista RL kasuks., alates 01.07.2010 KK kasuks. Kuni 01.07.2010.a. kehtinud Perekonnaseaduse § 60 ja § 61 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise, mis määratakse igakuise elatisrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraAlates 01.07.2010 kehtiva Perekonnaseaduse § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 101 lg1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtuistungil pooled täpsustasid lapse vajadusi . Hageja arvates kulub lapsele 150 eurot kuus söögile, kostja arvates 120 eurot. Kuigi Sotsiaalministeeriumi uurimuse „Lapse ülalpidamise arvutamise metoodika“ tulemusel on välja arvutatud, et kulutused 7-13 a. lapse toidule kuus on 2 639 krooni (41 eurot) on uurimus tehtud 2004.a.,mistõttu kohus ei saa seda uurimust lapse vajaduste kindlakstegemisel kasutada. Kohus on arvamusel, et lapse vajadused söögile, ravimitele, vitamiinidele, mahlale, maiustustele on kaetud 150 euroga. Riietele kulub hageja arvates 55 eurot kuus, kostjal pole selles osas aimugi, kui palju kulub. Treeningule kulub 13 eurot, transpordile 5, küttele 15 eurot, hügieenile 8, eluasemele ja sidele 96,15 eurot. Kokku seega 392 eurot . Kostja ei ole alaealise lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Kohus jätab tähelepanuta abielu lahutamisel poolte vahel sõlmitud kokkuleppe, kuna kostja on ka ise oma kirjalikus vastuses märkinud, et kokkulepe elatise mittemaksmise kohta ei olnud seaduslik ja on seega tühine. Lapse ülalpidamiskohustus lasub mõlemal vanemal. Kostja on töövõimeline mees, kellel tuleb leida võimalus endale sissetulek leida, et samuti seaduses sätestatud lapse ülalpidamiskohustust täita. Ülalpidamiskohustuse ülesanne lapse eest hoolitseda tähendab ühtlasi ka seda, et ülalpidajal lasub vajadusel kohustus teha muudatusi oma harjumuspärases elukorralduses. PKS § 108 sätete kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Elatishagi on esitatud kohtule 04.04.2011. Õigustatud isik on esitanud elatisenõude kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. TsMS § 165 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 3 kohaselt ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku või vara kohta. Kuna menetlus ei ole põhjustatud seetõttu, et kostja ei ole andnud kohast teavet oma sissetuleku ja vara kohta, ei rakenda kohus eelpooltoodud seaduse sätet. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind 1440,00 eurot Maie Seppo kohtunik 3