Obsah (7)

§ 5§ 230§ 4§ 229§ 232§ 162§ 174

2-10-57558 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 02. juuni 2011 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-57558 Tsiviila

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

1. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanu isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutav kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega sätestab eelnimetatud paragrahv vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt teise isiku kaitstud õigushüvedele tekitatud kahju eest, st tegemist on klassikalise deliktiõigusliku süülise vastutusega. Isik vastutab õigusvastaselt tekitatud kahju eest üksnes siis, kui ta tekitas kahju süüliselt, st tahtlikult või hooletuse tulemusena, kui seaduses ei sätesta teisiti. Hooletuseks loetakse siinjuures isiku käitumist, kes ei järgi temalt vastavalt asjaoludele ja tema isiklikele omadustele oodatavat hoolsust, mille määramisel arvestatakse kahju tekitanud isiku omadusi. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib, siis kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi. Tehakse midagi, mis ei ole lubatud või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktivastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu:
2. seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju;
3. kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga;
4. kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt;
5. kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Seadus seob vastutuse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahjuga. Samas aga kahju tekitamisest tulenev kohustus tekib ainult siis, kui kahju tekitanu õigusvastase ja süülise käitumise ja kannatanul saabunud varalise kahju vahel on põhjuslik seos. Põhimõte seisneb selles, et tegevus on kahju tekitamise seisukohalt siis 3 2-10-57558 kausaalne, kui selle tegevuse mittetoimumisel langeks ära negatiivne tagajärg (kahju). VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.
6. Korteriomandiseaduse (KOS) § 10 sätestab korteriomandi eseme kasutamise piirangud ja lõike 1 kohaselt võib korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. KOS § 11 lg 3 teine lause sätestab, et kui kohustuste täitmist takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Seega on korteriomaniku kohustust hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest reguleeritud erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena muid sätteid. Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse (nagu kahju hüvitamise kõikidel muudel juhtudelgi) VÕS-i
7. peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses.
8. Vaidlus puudub selles, et kostja korteris tehti remonti. Vaidlus on selles, kas remondi käigus leidis aset veeavarii ja kas kostja tegevus on põhjustanud hagejale kahju.
9. Tulenevalt

§ 4

lg-st 2 määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hageja väidetel põhjustas kostja korteris väidetavad veeuputused hagejale veekahjustusi. Kuna kostja hageja väitega ei nõustunud, pidi hageja oma väiteid tõendama.

§ 229

lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise.

§ 232

lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.

1. Hageja korterile kahju tekkimine on tõendatud eksperthinnangu, toimikus asuvate fotode ning tunnistaja VK ütlustega selle kohta, et suures toas oli tekkinud oluline kahju vee mõju tagajärjel, kahjustatud olid lagi ja seina tapeedid. Hageja ei ole aga veenvalt tõendanud, et kahju tekitas kostja. Kohus ei ole tuvastanud põhjuslikku seost kostja tegevuse ja hagejal tekkinud kahju vahel. Hageja ei ole tõendanud, et uputuste ja kahjustuste tekkimise põhjuseks oli kostja väidetav õigusvastane süüline konkreetne tegu. Remont iseenesest ei saa olla põhjuslikus seoses tekitatud kahjuga. Hageja esitatud tõendid ei kinnita, et tema korteri üleujutus tulenes kostjale kuuluvast korterist. Seda ei tõendanud ka tunnistaja ütlus. Tunnistaja ütlustest tuleneb, et oli ka kohti, mis said uputusest varem kannatada ja ei saa välistada, et aasta või kaks tagasi. Ka tunnistaja väitel ei olnud täpselt näha, kus vesi oli tulnud, samuti ei olnud võimalik öelda, et vesi tuli täpselt sealt, kus olid märjad kohad. Asjaolu, et seoses lumerohke talvega ja järsult sulanud ilmade tõttu toimus 17-18.03.2006 XXX majal katuselt lume sulamise tagajärjel leke, on tõendatud KÜ XXX juhatuse liikme JMi aktiga. Akti kohaselt sai korteri 6A lagi 3m² ja põrand 15m² kahjustada, mis oli 18.03 kell 10.00 kaetud veega. 4 2-10-57558 Kahjustada said veel lisaks korterite 9, 6 ja 7 laed. Hageja väide, et tema korter ei olnud üleujutatud korterite loetelus, ei anna alust hagi rahuldamiseks, kuivõrd osundatu ei tõenda, et veekahjustused on tekkinud kostja korterist. Tekkinud kahju ja kostja tegude põhjusliku seose peab tõendama hageja. Kuna ta aga ei ole tõendanud, et kahju tekkis kostja tegude tõttu, on hagi rahuldamata jätmine põhjendatud.
2. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
3. Kooskõlas

§ 162

lg-ga 1,2,3 jätab kohus menetluskulud, sealhulgas riigilõivu, täielikult hageja kanda.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Lukiina Vismann Kohtunik 5