mõistes ning poolte ühine laps D L õigustatud isikuks
Tulenevalt eeltoodust on kostja kohustatud maksma elatist oma alaealisele lapsele. Hageja ei eita asjaolu, et kostja on mingil perioodil elatist maksnud, kuid ta on seda teinud ebakorrapäraselt, ning summades, mis ei kata lapse tegelikke vajadusi. Varasemalt on kostja laste (nii poeg kui tütar) ülalpidamiseks tasunud 3000 krooni kuus ehk 1500 krooni kummalegi lapsele ajal, mil O L ei olnud veel täisealine. Seejärel alates 2009 septembrist vähendas kostja omaalgatuslikult elatist 2500 kroonini ning alates 2010 oktoobrist keeldus kostja üldse hagejale elatist maksma. Hageja ema EL varalise sissetuleku moodustavad tema töötasu ning töövõimetushüvitis. EL töötab tähtajalise, kuni 21.01.2010 kehtiva töölepingu alusel EAK ning vastavalt tööandja tõendile on tema keskmiseks kuupalgaks ca 14 100 krooni (neto). Vastavalt sotsiaalkindlustusameti otsusele on tuvastatud EL osaline töövõimetus. Sellest tulenevalt saab ta töövõimetus pensioni 3175 krooni kuus. Seega on EL igakuiseks (neto)sissetulekuks kokku ca 17 275 krooni. EL kuulub ka XXX asuv kinnistu, mille turuväärtuseks on ca 250 000 krooni ning mootorsõiduk, mille turuväärtus on ca 50 000 krooni. Nimetatud kinnistu on juba üle aasta müügis tegelikust turuhinnast kõrgema hinnaga, kuid suure tõenäosusega ei õnnestu seda müüa ka lähiaastatel tegeliku turuhinnaga tulenevalt kinnistu halvast asukohast ja sealsest tööpuudusest. Mootorsõidukit aga kasutab EL enda ja oma laste igapäevaseks otstarbeks. Kuivõrd E töötab tähtajalise töölepinguga ning on tunnistatud ka osaliselt töövõimetuks, ei ole talle järgnevateks aastateks kindlustatud eelnimetatud summas igakuine sissetulek. EL igakuised väljaminekud endaga seoses on järgmised: Eluasemelaenude maksed kokku 2470 krooni; kindlustusmakse 300 krooni; söök ca 2000 krooni; eluase ca 1600 krooni; hügieenitarbed ja juuksur ca 500 krooni; tervishoid 1000 krooni (siinkohal tuleb silmas pidada, et tegemist isikuga, kes haige, mida tõendab ka tema osalise töövõimetuse tunnistus); muu (riided, majapidamine) ca 1000 krooni; ülikoolis õppiva poja toetamine ca 3500 krooni; sõiduki hooldus, küte ca 2000 krooni. Seega kulub E endal, lisaks poolte ühise lapse ülalpidamiseks, ca 14 370 krooni kuus. Kostja igakuine sissetulek ei ole hagejale teada. Hageja märgib, et vastavalt kinnistusregistriandmetele kuulub kostjale ühisomandina XXX asuv kinnistu. Hagejale teadaolevalt on kostja majanduslik olukord hea ning hagejal on rahaliselt võimalik oma alaealist last toetada ulatuses, mis vastab lapse vajadusele. Kostja töötab hagejale teadaolevalt OÜ-s P tegevdirektorina. Vajalikud kulutused lapse D L ´a kasvatamisele kuus on järgmised (ca): eluase – 1600 krooni; sidekulud (telefon, internet) - 350 krooni; toit – 2000 krooni (kuivõrd tegemist on kasvava lapsega, vajab ta mitmekesist toitu vähemalt kolm korda päevas); hügieenitarbed ja juuksur - 400 krooni; tervishoiukulu (ravimid, arsti visiidid, vitamiinid) 300 krooni; kulutused koolikohustuse täitmiseks – 1000 krooni (kuivõrd kõik koolitööd, nt referaadid jms tuleb teha arvutis, on siinkohal arvestatud ka arvuti, printeri, printeri tahma ja printeri paberi ostmiseks kuluvat, samuti muude koolitarvete, nt pliiatsid, vesivärvid, vihikud jms kuluvat. Arvestatud on ka klassiüritustele kuluvat); hobid – 1700 krooni. (Käesoleva õppeaasta II poolaastast on plaanis panna laps ka Noortemaja teatriringi, 2 millele kulub ca 260 krooni kuus ning klaverit õppima, millele kulub ca 330 krooni kuus, kuivõrd eelmises koolis on laps mõlema hobiga tegelenud). Samuti on siinkohal arvestatud nt suusavarustuse, raamatute, klaverinootide jms soetamist, mis on vajalikud lapse arenguks ja hobidega tegelemiseks. Riided, jalanõud – 1200 krooni (kuivõrd tegemist on kasvava lapsega, vajab ta pidevalt uusi riideid ja jalanõusid), vabaaeg (teater, kino, sõprade sünnipäevad jms) 500 krooni. Seega on vajalik tegelik kulu D L ´a kasvatamisele kuus ca 9050 krooni. Kostja on kohustatud osalema lapse ülalpidamises võrdselt ema EL – konkreetsel juhul seega vähemalt 4525 krooni ulatuses igakuiselt. Käesoleval juhul on ema taganud lapse huvide realiseerumise ja ülapidamise suurelt osalt enda vajaduste ja kulutuste arvelt, panustades seeläbi lapse kasvatamisele märkimisväärselt suurema summa kui seda on teinud siiani kostja. Hageja peab vajalikuks märkida, et elatise suurust ei saa määrata rangelt kulupõhiselt (kuigi ka sellisel juhul, lähtudes p.-s 10 toodud kulutustest, peab kostja maksma elatisena vähemalt 4525 krooni). Arvestama peab ka asjaolu, et ülalpidamiskulude suurus on ajas muutuv, seda nii hinnatõusude kui ka kasvueas lapse suurenevate vajaduste tõttu. Väljamõistetav elatis aga peab üksinda last kavatavale vanemale kindlustama lapse vajaduste katmise pikema aja jooksul. Lähtudes eeltoodust leiab hageja, et 4525 krooni suuruse elatise nõudmine hageja poolt on igati põhjendatud ning kostjale on sellise summa maksmine ka jõukohane. Kostja seisukoht Kostja ei võta hagi õigeks ning vaidleb sellele vastu. Hagiavalduse p-s 6 märgib hageja, et kostja on mingil perioodil elatist maksnud, kuid ta on seda teinud ebakorrapäraselt ning summades, mis ei kata lapse tegelikke vajadusi. Siinkohal soovib kostja märkida, et on maksnud EL kontole hagejale elatist perioodil 2001-2010 kokku 296 265 krooni ehk 18 934.78 eurot. Lähtuvalt eeltoodust on väär hageja seisukoht, et kostja on maksnud elatist ebaregulaarselt. Kuigi hageja väidab, et summad, mis on kantud kostja poolt temale, ei kata lapse tegelikke kulutusi, ei ole hageja tõendanud, et kosta poolt ülekantud rahasummad on kasutatud just lapse huvides või et need summad ei kata lapse tegelikke vajadusi. Hagiavalduse p-s 7.
-st enam oluline, kas kostja on andnud lapsele elatist piisavalt ja regulaarselt või mitte ehk kas kostja on rikkunud oma ülalpidamiskohustust või mitte, kuivõrd olenemata nimetatust on kostja kui ülalpidamiskohustuslane (tulenevalt kehtivast sünniakti kandest) kohustatud andma elatist hagejale kui ülalpidamist saama õigustatud isikule ja seda lähtudes viimase vajadustest ja tema tavalisest elulaadist. Väär on ka kostja väide, mille kohaselt peab hageja seaduslik esindaja tõendama, et ta on kostja poolt ülekantud summad kulutanud hageja huvides ning et need summad ei kata lapse tegelikke kulutusi. Viimase tõendamise kohustus oleks hagejal juhul, kui hageja oleks esitanud elatisnõude tagasiulatuvalt, mida aga konkreetsel juhul tehtud ei ole. Asjaolu, et kostja poolt ülekantud summad on tõepoolest läinud just hageja vajaduste rahuldamiseks ei ole kostjal võimalik tõendada ning sellist tõendamiskohustust seadusest ka ei tulene. Siiski, kui arvestada, et hageja seaduslik esindaja on taganud hagejale eluaseme, söögi, koolikohustuse täitmise võimaluse ning vaba aja veetmise võimalused, tuleb asuda seisukohale, et hageja seaduslik esindaja on hageja ülalpidamiseks kulutusi teinud ning kindlasti rohkem kui kostja poolt ülekantud summa ulatuses, mistõttu saab mõistlikult eeldada, et kostja poolt tasutud elatise ulatusele vastavad summad on hageja seaduslik esindaja kasutanud hageja huvides. Kostjat ei vabasta ülalpidamiskohustusest ka temapoolne väide, mille kohaselt jättis kostja XXXasuva kinnistu abieluvaralepinguga hageja seaduslikule esindajale põhjusel, et nimetatud varaga oleks võimalik tagada laste ülalpidamine. Tegelikkuses sõlmiti kostja ja hageja seadusliku esindaja vahel abieluvaraleping tulenevalt asjaolust, et kõnealune kinnistu erastati enamikus hageja seadusliku esindaja ja viimase vanemate EVP-de eest ning kostja panus kinnistu erastamisse oli minimaalne. Seega oli ainult õiglane, et kõnealune kinnistu jäi hageja seadusliku esindaja lahusvaraks. Lisaks eeltoodule on selline kostja argument asjakohatu, kuivõrd hageja seaduslik esindaja ei ole kohustatud üksi oma lahusvara arvel, olenemata asjaolust, kas kinnistu sai lahusvaraks alles abieluvaralepingu sõlmimisel või oli lahusvara juba enne 5 seda, üksi ka kostja lapsi üleval pidama. Muuhulgas märgib hageja, et kostja ei ole ka tõendanud, et kõnealune kinnistu jäeti abieluvaralepinguga hageja seaduslikule esindajale just elatiskohustuse katteks. Alusetu on kostja süüdistus, mille kohaselt on hageja püüdnud kohut eksitada ja moonutada XXX asuva kinnistu tegelikku väärtust. Hageja on hagiavalduses märkinud nimetatud kinnistu turuväärtuseks ca 250 000 krooni. Kostja väljatoodud asjaolu, et kinnistu on käesoleval hetkel müügis 945 000 krooniga, ei tähenda, et selle müügist ka reaalselt niipalju oleks võimalik saada. Antud kinnistut müüva kinnisvaramaakleri hinnangul on tegelikuks müügihinnaks ca 500 000 krooni, millest laenu ja maakleritasu maha arvestamisel saaks hageja seaduslik esindaja reaalselt kätte ca 250 000 krooni. Asjaolu, et hetkel on kinnistu müügis suurema hinnaga, tuleneb maakleri sõnade kohaselt sellest, et enne hinna alandamist on veel mõistlik oodata, kuid kuna kinnistu on müügis olnud juba üle aasta, siis tõenäoliselt hetkel kuulutuses märgitud hinnaga antud kinnistut müüa ei õnnestu. Veelgi enam, tegelikkuses ei vasta kostja poolt viidatud hind ka reaalsele turuolukorrale XXX, mida kinnitab maakleri poolt esitatud XXX müüdavate kinnistute müügist reaalselt saadavate kinnisvara müügihindade tabel. Olenemata asjaolust, kui palju hageja ka antud kinnistu müügist ei saaks, ei ole hageja seaduslik esindaja kohustatud selle müügist saadud raha eest üksi kostjaga ühist last üleval pidama ning kostja on siiski kohustatud tasuma oma alaealisele tütrele elatist vastavalt viimase vajadustele ja tavalisele elulaadile. Siiski märgib hageja, et vaidlusaluse kinnistu müügist saadava summa eest ei ole võimalik osta Tallinnasse ega selle lähedale isegi 2-toalist elamispinda, rääkimata eramust, mistõttu peavad hageja ja hageja seaduslik esindaja leppima üürikorteris elamisega. Seevastu võimaldab kostja oma teistel, k.a mitte seaduslikel lastel elada Tartu linnas asuvas eramus. Kostja ei nõustu hagiavalduses hageja seadusliku esindaja poolt märgitud viimase kulutustega. Seoses hageja seadusliku esindaja märgitud igakuiselt makstava 2470 krooni suuruse eluasemelaenuga märgib hageja, et tegemist on laenuga, mis võeti Abja- Paluojas asuva kinnistu katuse ning akende vahetuseks ja küttesüsteemi renoveerimiseks ning antud laenu näol on tegemist kohustusega, mida peab arvestama hageja seadusliku esindaja majandusliku olukorra hindamisel. Seoses XXX elukohaga, millega seoses kantavaid kulutusi on hagis arvestatud nii hageja kui hageja seadusliku esindaja kulutuste hulka, märgib hageja, et kuivõrd hageja seaduslik esindaja töötab Tallinnas, vajab ta ka Tallinnas asuvat elukohta. Ning nii hageja kui ka hageja esindaja eluasemekuluks on märgitud 1600 krooni kuus tulenevalt asjaolust, et kogu eluasemekuluks kokku on 4800 krooni (antud summa on tõendatud hageja poolt varem esitatud üürilepinguga ning alusarvetega), kuivõrd aga kõnealuses korteris elab kolm isikut, tuleb viimati nimetatud summa jagada kolmega, sellest tulenevalt on Hageja eluaseme kuluks 1600 krooni (102, 26 eurot) kuus ja hageja seadusliku esindaja eluaseme kuluks samuti 1600 krooni (102, 26 eurot) kuus. Asjasse puutumatud on kostja püstitaud küsimused konkreetse menetlusega mitteseotud isik HR kohta, mistõttu jätab hageja nendele küsimustele vastama. Kostja on püüdnud vaidlustada kõiki hageja poolt hagiavalduses märgitud kulutusi, millest lähtudes on hageja palunud välja mõista elatis summas 4525 krooni (289, 20 eurot), märkides oma vastuses, et hageja kulutused on ebamõistlikud ning tõendamata. Vastavalt Riigikohtu praktikale ei ole hageja kohustatud tõendama ega saagi tõendada selliseid kulutusi nagu kulutusi toidule, hügieenitarvetele, tervishoiule, riietele etc. Kostja leiab ebaõigesti, et kuivõrd hageja ei põe mingit haigust, ei ole põhjendatud 300 krooni suurune tervishoiukulu. Antud kulu märkimisel on arvestatud hagejale vajaminevaid gripiravimeid ning muude ettenägematute haiguste raviks ostetavaid ravimeid, samuti vitamiine ja profülaktilisi ravitaimi ning erinevaid vaktsiinisüste. Hageja rõhutab, et tegemist on kuu keskmise kuluga, mis ei tähenda, et hagejal kuluks igakuiselt 300 krooni ravimitele, kuid mõnel kuul kui hageja on haige, kulub ravimite ostmiseks rohkem, mõnel kuul jällegi vähem. Kostja on ekslikult leidnud, et hageja hobidega tegelemise kulu all on 6 peetud silmas vaid tantsutrenni. Ometi on hageja juba hagiavalduses selgitanud, et 1700 krooni (108, 65 eurot) suuruse hobikulu märkimisel on arvestatud ka Noortemaja teatriringi, millele kulub ca 200 krooni kuus ning klaveriõpet õppima, millele kulub ca 330 krooni kuus, kuivõrd eelmises koolis on laps mõlema hobiga tegelenud, millest tulenevalt on tegemist lapse tavalise elulaadi alla mahtuva kuluga, samuti on selliste hobidega tegelemine oluline lapse arengut ning tuleviku väljavaateid arvestades. Samuti on hobikulu märkimisel arvestatud nt suusavarustuse, raamatute, klaverinootide, esinemisriiete, jalgratta- ja rulluisuvarustuse jms soetamist, mis on vajalikud lapse arenguks ja hobidega tegelemiseks. Ka siinkohal on arvestatud kuu keskmise kuluga. Kostja on esitanud 2004 Sotsiaalministeeriumi uurimustöö, püüdes sellega väita, et hagejal ei kulu igakuiselt oma vajaduste katteks 4525 krooni. Hageja leiab, et kostja esitatud uurimustöö on asjakohatu ega ole käsitletav kohase tõendina, kuivõrd tegemist on statistilist keskmist näitavate andmetega, mis ei arvesta konkreetselt hageja vajadusi ja tavalist elulaadi, kuid just viimastest tulenevalt mõistetakse välja elatis. Lisaks tuleb arvestada asjaolu, et kõnealune uurimustöö on tehtud 2004. Veelgi enam, uurimustöö tugineb Eesti perede poolt reaalselt tehtud kulutustele aastail 2000-2003. Kuid ca 10 aastaga on hinnad oluliselt tõusnud. Näiteks vastavalt statistikaameti andmetele on hinnad 2010 võrreldes 2006 tõusnud 21%. Hageja leiab, et kostjal on, erinevalt oma vastuses märgitust, võimalik hagejale 4525 krooni suurust lapse vajadustele vastavat elatist tasuda. Kostja igakuiseks sissetulekuks ca 25 511,99 krooni kuus. Siinkohal märgib hageja võrdluseks, et hageja seadusliku esindaja igakuiseks sissetulekuks kokku ca 17 275 krooni. Usutav ei ole kostja väide, mille kohaselt ei võimalda tema sissetulek tal ülalpidamiskohustust nõutavas ulatuses täita. Kostja väite kohaselt on tema igakuised väljaminekud 38 905, 74 krooni, samas on tema igakuiseks sissetulekuks 25 511 krooni ehk ca 10 000 krooni vähem kui tema väljaminekud. Paratamatult tekib küsimus, kuidas suudab kostja täita igakuiselt kohustusi ca 10 000 krooni suuremas ulatuses kui tema sissetulekud tal seda võimaldaksid. Kui aga asuda seisukohale, et see tõepoolest nii on, siis ei tohiks kostja jaoks olla probleemiks suurendada oma kulutusi, mis niigi ületavad tema väljaminekuid, veelgi oma lapsele makstava elatissumma võrra. Kuivõrd antud juhul on kostja, lisades oma abikaasa lastega seotud kulutused oma igakuiste kohustuste alla ka ise väitnud, et tal on võimalik üleval pidada kolme last, kelle isana ta sünniakti kantud ei ole ning kellest kaks on täisealised, tuleb asuda seisukohale, et kostjal on võimalik üleval pidada ka hagejat. Kostja ei ole kohustatud oma abikaasa lapsi üleval pidama ning see ei saa olla oma seaduslikule lapsele elatise maksmata jätmise vabanduseks. Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus, kuulanud ära hageja seadusliku ja lepingulise esindaja ning kostja lepingulise esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Perekonnaseaduse (edaspidi
) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise 7 ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 254 alusel on alates 01.01.2008 palga alammäär 4350 krooni/278.02 eurot kuus, millest pool on 2175 krooni/139.01 eurot. Vaidlust ei ole selles, et poolte ühine alaealine tütar elab ema juures, et pooled peavad ühiselt last ülal pidama ja selles, et kostja on tasunud elatist perioodil 2001-2010 296 265 krooni ehk 18 934.78 eurot. Samuti puudub vaidlus poolte igakuise töötasu suuruses ning asjaolus, et kostja ülalpidamisel on lisaks poolte ühisele lapsele veel 5 last. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle ja selle üle, kui suured on lapse kulutused. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanemate varalisest seisundist. Nende koosmõjus saab otsustada elatise suuruse üle. Kostja on nõus, et maksab elatist lapsele 1500 krooni kuus. Kohus leiab, et võimaliku elatise suuruse määramisel tuleb esmalt kindlaks teha lapse mõistlikud vajadused. Riigikohus (TKo nr 3-2-1-93-08, p 17) on leidnud, et elatise vaidluse lahendamisel tuleb maakohtul kõigepealt kindlaks teha lapse mõistlikud vajadused. Seejärel kulutuste põhjendatud suuruse nende vajaduste rahuldamiseks. Lõpuks tuleb arvestades kulutuste suurust ja poolte varalist seisundit, otsustada, millises ulatuses on kostja kohustatud neid kulusid kandma. Hageja esitatud arvestuse kohaselt on hageja lugenud mõistlike vajaduste hulka vajadused eluasemele, sidekuludele, söögile, hügieenitarvetele, tervishoiule, kulutused koolikohustuste täitmiseks, huvialadele, vabale ajale, riietele ja jalanõudele. Kostja ei ole hageja poolt esitatud vajaduste loetelule vastu vaielnud. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud arvestus loetleb põhjendatult üles lapse erinevad vajadused. Lapse vajadustele täitmiseks kantavate kulude põhjendatud suuruse hindamisel tuleb kohtu hinnangul lähtuda antud asjas esitatud tõenditest. Hageja poolt esitatud arvestuse kohaselt kulub hagejal eluasemega seotud kuludeks ca 1600 krooni. Kohtule esitatud üürilepingust, kokkuleppest ja Eesti Energia arvetest nähtub, et üür moodustab kuus 3000 krooni, Elioni internet 300 krooni, elekter ca 1122 krooni, vesi ca 214 krooni ja prügivedu 79 krooni. Seega moodustavad eluasemekulud kokku ca 4715 krooni. Kuivõrd korteris elab kolm inimest, nõustub kohus hageja seisukohaga, et nimetatud summa tuleb jagada kolme isiku peale ja 1600 krooni kuus on mõistlik ja põhjendatud kulutus eluasemele. Kostja on leidnud, et eluasemega seotud kulud 1600 krooni ei ole samastatav hageja kuludena. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Üürilepingust nähtub, et hageja seaduslikule esindajale endale eluaset ei kuulu ning ta peab endale ja lapsele vajalikku eluaset üürima. Seega on eluaseme üürimisega seotud kulud kohtu hinnangul ka hageja põhjendatud vajadusi katvateks kuludeks. Kostja väited eluasemelaenu maksete kohta ei ole asjakohased, kuivõrd nimetatud makseid ei ole märgitud hageja vajalikeks kulutusteks. Hagejat puudutavate telefonikulude kohta, mis hageja arvestuse kohaselt on 350 krooni kuus, hageja tõendeid esitanud ei ole, mistõttu nõustub kohus kostjaga, et mõistlik kulu 8 telefonile on ca 100 krooni ja kuivõrd internetiteenust kasutavad kõik kolm pereliiget, on põhjendatud ka ca 100 krooni. Hageja leiab, et toidule kulub tal kuus 2000 krooni. Kostja on veendunud, et 2000 krooni on ebamõistlik ja tõendamata. Kohus on seisukohal, et leibkonnaliikme kohta tehtavad toidukulutused sõltuvad oluliselt leibkonna koosseisust, harjumustest ja ka ressurssidest – leibkonnaliikmete ajavarudest ja majanduslikest võimalustest. On selge, et laste toidukulutused on täisealiste liikmete vastavatest kulutustest väiksemad. Kohus leiab, et 11aastase toidukulutused on kaks korda väiksemad täiskasvanu omadest, mistõttu peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista ühe lapse kohta kulutusi toidule 1000 krooni suuruses summas. Kostja leiab, et hügieenitarvetele kuluva summa näitamine 400 krooni suuruses on tõendamata ja põhjendamata. Kohus, võttes arvesse hageja vanust ja asjaolu, et hagejaga koos elab veel kaks isikut, peab põhjendatuks kulutusi hügieenile 200 krooni suuruses summas. Hageja leiab, et kulutused tervishoiule ühes kuus moodustavad 300 krooni. Hageja märgib, et antud kulu märkimisel on arvestatud hagejale vajaminevaid gripiravimeid ja muude ettenägematute haiguste raviks ostetavaid ravimeid, samuti vitamiine ja profülaktilisi ravitaimi ja vaktsiinisüste. Kostja nimetatud kuluga ei nõustu. Kohus leiab, et nimetatud kulutused on ülepaisutatud, kuna ei ole reaalne, et terve lapse kulutused tervishoule moodustavad aastas 3600 krooni ning kohus loeb põhjendatuks tervishoiukuludeks kuus 100 krooni. Kostja ei nõustu, et kulutused koolikohustuse täitmiseks moodustavad 1000 krooni kuus. Koolikohustuste alla käivad kõik koolitöödeks vajaminev, nt arvuti, printer, printeri tahm ja printeri paberi ostmiseks kuluv, samuti muude koolitarvete, nt pliiatsite, vesivärvide, vihikute jms ning klassiüritustele kuluv. Kohtul puudub alus kahelda, et koolikohustuste täitmiseks tuleb teha hagejal kulutusi ja kohus loeb põhjendatuks kulutusteks 1000 krooni kuus. Samuti ei nõustu kostja kulutustega hobidele summas 1700 krooni kuus. Kostjale jääb selgusetuks, kuidas saab kuluda tantsutrennile 1700 krooni, kui tantsutrenn on kuus 400 krooni ning samas on tegemist kahe kuu maksega, mitte regulaarse maksega. Kohtule esitatud konto väljavõttest nähtub, et MTÜ Nõmme Spordiklubis on kulunud septembris ja oktoobris 400 krooni, järelikult on hageja tantsutreeningus kahel kuul osalenud. Hageja ei ole aga tõendit selle kohta, et hageja jätkuvalt nimetatud treeningus osaleb, kohtule esitanud. Kostja on vastu vaielnud ka kuludele seoses teatriringi ja klaveriõppega, kuna kostja väidetel ei ole hageja esindaja plaanid tulevikus last trenni panna seotud vajalike kulutustega lapse arenguks. Kohus nimetatuga ei nõustu ja peab põhjendatuks, et hobidega tegelemine on oluline lapse arengule. Kuivõrd hobikulu märkimisel on arvestatud ka suusavarustuse, raamatute, klaverinootide, esinemisriiete, jalgratta- ja rulluisuvarustuse soetamist, peab kohus hageja huvialadega seotud mõistlikeks kulutusteks 1000 krooni kuus. Kostja ei nõustu ka riietele ja jalanõudele kuluvate kulutuste suurusega ja leiab, et tegemist on ebamõistliku summaga. Kohus on seisukohal, et mõnel kuul võib hagejal kuluda 1200 krooni, kuid seda vaid juhul, kui tehakse mõni suurem ost. Kohus nõustub kostjaga, et 9 kulutused riietele ja jalanõudele 1200 krooni kuus on ülepaisutatud ning kohus loeb põhjendatuks kostjalt välja mõista kulutused riietele ja jalanõudele 600 krooni kuus. Ka vaba aja kulutusi summas 500 krooni peab kostja ebamõistlikult suureks. Kohus on seisukohal, et kuivõrd huvialadega tegelemine käib ka vaba aja veetmise hulka ja kohus pidas põhjendatuks huvialadega tegelemise kuludeks 1000 krooni kuus, ei ole mõistlik, et hagejal kulub täiendavalt vaba aja kulutusteks 500 krooni. Kohus peab põhjendatuks, et teatris, kinos ja sünnipäevadel käimiseks on piisav igakuiselt 300 krooni. Eeltoodust tulenevalt kulub kohtu hinnangul hageja igakuiste põhjendatud vajaduste rahuldamiseks ühes kuus eluaseme kuludena 1600 krooni, kuludena telefonile ja internetile ühes kuus 200 krooni, kuludena söögile 1000 krooni, kuludena hügieenile 200 krooni, tervishoiukuludena 100 krooni, koolikohustuste täitmise kuludena 1000 krooni, huvialadega seotud kuludele 1000 krooni, riietele ja jalanõudele 600 krooni ning vabale ajale ja meelelahutusele ühes kuus 300 krooni. Seega kulub hageja ülalpidamiseks ühes kuus kokku 6000 krooni. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja poolt aluseks võetud 2004 oktoobri Sotsiaalministeeriumi uurimustöö ei ole käesolevas vaidluses asjakohane, kuivõrd antud uurimustöö tugineb Eesti perede poolt reaalselt tehtud kulutustele aastail 2000-2003 ning võrreldes selle ajaga on hinnatase Eestis oluliselt muutunud. Hageja väitel on kostja mingil perioodil elatist maksnud, kuid on teinud seda ebakorrapäraselt ja summades, mis ei kata lapse tegelikke vajadusi. Kostja hageja esitatud käsitlusega ei nõustu. Kohtule esitatud kostja kontoväljavõttest nähtub, et kostja on elatist tasunud erinevatel perioodidel erinevates summades, kuid ei ole teinud seda piisavalt. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23. aprilli 2004 otsuses nr 3-2-1-57-04 on leitud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kohus leiab, et lapsed vajavad ülalpidamist pidevalt ja seega on laste huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne, st igakuiselt ja piisav. Samuti on lapsi kasvataval vanemal õigus nõuda elatise väljamõistmist kindla maksena igas kuus. Kostja väide, et abielusuhete lõppemisel jäi EL lahusvaraks XXX kinnistu ja sõiduauto Volkswagen Golf CL põhjusel, et jagatud varaga oleks võimalik tagada laste ülalpidamine, ei ole käesoleva vaidluse objektiks, sest last kasvataval vanemal on õigus nõuda elatise väljamõistmist kindla maksena igas kuus. Muuhulgas ei nähtu abieluvaralepingust, et eelpool nimetatud vara jäeti hageja seaduslikule esindajale just elatiskohustuse katteks.
Kohus nõustub hageja seisukohaga, et asjaolu, kas kostja poolt ülekantud summad on tõepoolest läinud just hageja vajaduste rahuldamiseks, ei ole võimalik tõendada ning sellist tõendamiskohustust seadusest ka ei tulene. Kostja on seisukohal, et hageja püüab kohut eksitada ning moonutada vara tegelikku väärtust ja müügihinda. Kohtu hinnangul on antud vastuväide asjakohatu, kuivõrd olenemata asjaolust, mis hinnaga ka hageja ema antud kinnistut müüb, ei ole hageja seaduslik esindaja kohustatud selle müügist saadud raha eest üksi hagejat üleval pidama ning kostja on siiski kohustada tasuma hagejale elatist vaatamata sellele, mis on kinnistu turuväärtuseks. Kostja väitel kulub ta sissetulek täielikult ära ja tal ei ole võimalik hagejale tasuda rohkem kui 1500 krooni kuus. Kohtule esitatud kostja palgatõendist nähtub, et kostja keskmine sissetulek moodustab 25 512 krooni. Kostja igakuised kulutused on 38 905,74 krooni. 10 Seega ületavad kostja igakuised kulutused kostja sissetulekuid. Kohtule esitatud tabelist nähtub, et kostja on võtnud kodu-, kodukapitali- ja väikelaenu ning autoliisingu, mille igakuiseks makseks on 778,17 eurot. Kohus on seisukohal, et alaealise laste elatise suuruse kindlaksmääramisel ei saa eelistada kostja teisi võlakohustusi, kuna selline eelistus ei tulene seadusest. Kohus peab kostja kohustust oma alaealiste laste ülalpidamisel primaarseks ja selle kohustuse täitmisel tuleb vanemal vajadusel oma teisi kulutusi piirata. Kohus leiab, et kuigi enamik kulutusi on põhjendatud, tuleb kulutuste tegemisel arvestada ka nn. kasutada olevat raha - s.t kui sissetulek ei võimalda kõike soovitut hankida, tuleb millestki loobuda.
Nimetatud sättest tuleb järeldada ka seda, et lapsele vajalike kulutuste kandmises osalevad vanemad võrdsel määral. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale ka 2 kostja last teisest abielust, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta hagejaga seotud ülalpidamiskulud võrdsetes osades vanemate kanda vaatamata sellele, et kostja varanduslik seisund on hagejaga võrreldes parem. Kohus juhib tähelepanu
p-ile 1-3, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ning muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Kohtule ei ole esitatud tõendit selle kohta, et kostja abikaasa ja tema täisealised lapsed ei ole ise võimelised ennast ülal pidama. Seega ei ole alust elatise määramiseks väiksemas ulatuses ega kõrvale kalduda vanemate võrdsuse põhimõttest. Ka Riigikohtu 28.03.2007 otsusega nr 3-2-1-21-07 on leitud, et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Lapsi tuleb kohelda võrdselt. EV lastekaitse seaduse § 10 järgi on lastel võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved, haiged või puudega. Laste võrdse kohtlemise põhimõte tuleneb ka ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artiklist 2, mille järgi tunnustavad ja tagavad konventsiooniga ühinenud riigid kõigile lastele võrdselt konventsioonis sätestatud õigused. Konventsiooni artikkel 18 järgi tunnustavad riigid põhimõtet, et mõlemad vanemad vastutavad ühiselt lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Kohus on seisukohal, et hageja nõue elatise osas 4525 krooni on arvestades eelpool toodud kulutusi ja hageja seadusliku esindaja ning kostja sissetulekut ülemäära suur. Kohtu arvates on mõistlik elatise suurus 3000 krooni. Kohus selgitab, et mõistab elatise välja sellises mõistlikus summas, mida kostja eelduslikult ka tasuda suudab. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et DL(seaduslik esindaja EL) hagiavaldus IL vastu elatise nõudes on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud poolte menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. 11 Lukiina Vismann Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.