2-11-31255/11

2-11-31255 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2011, Narva Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-11-31255 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: G G (isikukood: XXX) Kostja: A G (isikukood: XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 23.09.2011 958,67 €. Hagi hind G G hagi A G vastu abielu lahutamise nõudes RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada.
3. Lahutada G G ja A G abielu, mis on sõlmitud
4. juulil 1981.a. Sillamäe perekonnaseisuosakonnas, abieluakti kanne nr
6. Jätta G G ja A G abielu ajal kantud perekonnanimed muutmata.
7. Jätta G G menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda.
8. Jätta A G menetluskulud täies ulatuses tema enda kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. EDASIKAEBAMISE KORD Pooltel ei ole õigust esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust. ASJAOLUD Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud
9. juulil 1981.a. Sillamäe perekonnaseisuosakonnas, abieluakti kanne nr
10. Pooltel puudub käesoleval ajal ühine pereelu, samuti ei ole pooltel alaealisi lapsi. Poolte vahel puudub vaidlus ühisvara jagamise üle. Hageja on 2-11-31255 seisukohal, et abielu on lõppenud ning ei pea selle jätkamist võimalikuks. Hageja palub lahutada poolte abielu, menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja esitas abielu lahutamise nõude osas kohtule dokumentaalse tõendi: abielutunnistuse originaali ja ärakirja (t.l. 3-4). Kostja tunnistab hagi. Kostja nõustub abielu lahutamisega, kuna leiab, et abielu jätkamine on võimatu. Pooled elavad 2011.a.
11. juulist eraldi, sealjuures eri riikides Perekonnasuhete taastamine on võimatu. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. Kostja abielu lahutamise nõude osas kohtule dokumentaalseid tõendeid ei esitanud. Kohtuistungil teatas hageja, et abielu jätkamine on võimatu, kuna suhted poolte vahel on lõppenud 2010.a. Pooled elavad erinevates riikides. Hageja on loonud uue vabaabielulise suhte, ning soovib peale lahutust abielluda Vene Föderatsioonis. Kostja selgitas kohtule, et abielusuhted ja kooselu on lõppenud 12 juulil 2011.a. kostja elab Eesti Vabariigis, Sillamäel, ning hageja on kolinud ära Venemaale. Kuna hagejal puudub soov abielusuhteid taastada, ning lahutusest keeldumine takistaks hagejal eluga edasi minemast ja Vene Föderatsioonis viibimist ning töötamist, ei soovi kostja hagejat takistada ning ei pea abielu taastamist seetõttu võimalikuks. Kostja nõustub abielu lahutamisega. Pooled taotlevad edasikaebeõigusest loobumist ning soovivad et kohtuotsus jõustuks koheselt. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja palub lahutada poolte abielu. Kostja tunnistab hagi ja leiab, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus tuvastas, et poolte abielu on sõlmitud
12. juulil 1981.a Sillamäe perekonnaseisuosakonnas, abieluakti kanne nr 82 (originaaldokument tlk 3 ümbrikus). Pooled avaldavad soovi abielu lahutamiseks ja on nõus, et abielu jätkamine ja abielusuhete taastamine ei ole võimalik. Pooled abielu ajal kantud perekonnanime muutmist ei soovi. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 ja lg 2, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Pooled on kinnitanud, et poolte abielusuhted on lõppenud
13. juulil 2011, abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja puudub soov abielulisi suhteid taastada ja abielu jätkata, millest tulenevalt kohus asub seisukohale, et poolte abielusuhted on lõppenud. Kohus leiab, et abielu hageja ja kostja vahel tuleb lahutada. Vastavalt nimeseaduse (NS) § 11 lg 1, abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. 2-11-31255 Pooled oma perekonnanime muutmist ei soovinud. Hagihind Hagi on esitatud abielu lahutamise nõudes, s.o hageja nõue on mittevaraline. Hagi esitamise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1 kohaselt, mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni. Hagihind on seega 15 000 krooni, s.o 958,67 €. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Lähtuvalt TsMS § 102 lg 1 p 1, abieluasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on abielu lahutamine. Poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Edasikaebamine Pooled loobusid kohtuistungil apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Lähtuvalt TsMS § 630 lg 2, apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Pooltel ei ole õigust esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust. Leanika Tamm Kohtunik