lg 6 ja § 442 lg 6) HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE Hagiavalduse kohaselt sündis MG ja BP XXX.a poeg KEP. Hageja seaduslikul esindajal on raske majanduslik olukord, hagiavalduse esitamisel oli tema sissetulekuks emapalk ning kuna kostja elatist lapse ülalpidamiseks ei tasu, siis palub hageja kostjalt välja mõista elatise summas 242,09 eurot, millele lisandub tulumaks. Seega kokku 292,89 eurot. Hagis on hageja seaduslik esindaja esile toonud, et lapsele tehtavad kulutused moodustavad igakuiselt 242,09 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED Kirjalike vastuväidete kohaselt tunnistab kostja hagi osaliselt. Hageja nõutud suuruses elatist ei ole ta võimeline maksma, tal on probleeme tervisega, mistõttu võib sissetulekute suurus väheneda, lisaks tuleb tal hakata üürima korterit, kuna senises elukohas ei saa ta enam elada. Kostja on nõus tasuma elatist 150 eurot igakuiselt. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuse ärakirjaga on tõendatud, et BPil ja MGsündis XXX.a poeg KEP. Alates 01.07.2010.a kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma ka täisealine esimese astme üleneja sugulane. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Asjas puudub vaidlus selles, et laps elab oma ema Merle Grininaga ning kostja lapse ülalpidamiseks igakuiselt elatist tasunud ei ole. Seega on elatisenõue esitatud põhjendatult. Poolte vahel on vaidlus selles milline on elatise põhjendatud suurus. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval ajal moodustab nimetatud summa suurus 139, 01 eurot. Kostja on kirjalikust vastusest nähtuvalt nõus tasuma lapse ülalpidamiseks 150 eurot. Hageja selle summaga nõus ei olnud. Kohus leiab, et hageja vastuväited kostja pakutud summale ei ole põhjendatud. Hagis on märgitud, et hageja kulutused moodustavad igakuiselt kokku 242, 09 eurot. Lapse vanematel tuleb PKS üldreegli kohaselt tasuda lapse ülalpidamiskulusid võrdselt. Seega tuleks nii lapse emal kui ka isal kanda lapse kuludest pool s.o 121,05 eurot. Hagiavaldusest ning täiendavatest selgitustest nähtuvalt on hageja ema sissetulekud väikesed. Kostja on olnud nõus osaliselt enda kanda võtta ka hageja ema kulusid lapse ülalpidamiseks, kuna ta on nõustunud tasuma rohkem kui poole lapse vajadustest. Kohus on seisukohal, et hageja ei saa nõuda kogu tema kulude kandmist kostja poolt. Taoline olukord ei ole põhjendatud isegi seetõttu, et hageja seaduslikul esindajal on veel üks alaealine laps kellele ta peab ülalpidamist võimaldama. Hageja teisel vanemal st hageja emal tuleb samuti oma sissetulek võrdselt kulutada ülalpeetavate ja enda vahel. Alates 01.07.2010.a kehtiva PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 2 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidmiseks ühetaoliselt. Kuna hagis on märgitud, et hageja seadusliku esindaja sissetulek moodustab ~300 eurot, siis sissetuleku jaotamisel võrdselt hageja seadusliku esindaja ja tema kahe alaealise lapse vahel, jääb hageja kulude katmiseks summa, mis koos kostja panusega katab kõik hagis märgitud hageja kulutused. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 01.04.2010.a. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Käesolevas asjas puuduvad kohtu arvates veenvad tõendid selle kohta, et kostja on hagejale elatist tasunud. Kostja oma kirjalikes vastustes ei ole märkinud kas ja millises summas on ta elatist tasunud, ta on märkinud, et on nõus tasuma lapsele 150 eurot elatist. Kostja ei ole vastu vaielnud tagasiulatuvale elatise nõudele. Esimesele vastusele on kostja lisanud CN ütlused selle kohta, et kostja on saatnud pojale riideid ja taskuraha. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 27. peatükk sätestab millisel viisil saab tõendina kasutada tunnistaja ütluseid. Kirjalike ütluste kasutamine tõendina on võimalik ainult juhul, kui kui kohus määrusega kohustab tunnistajat kirjalikult vastama esitatud küsimustele. Seega ei ole võimalik CN ütluseid tõendina kasutada. Käesolevat asja ei saa lahendada ka lihtmenetluses kuna hagi hind ületab 2000 eurot. Kuna asjas ei ole tõendatud, et kostja perioodil aprill 2010- hagi esitamiseni 22.02.2011.a on elatist tasunud, samas on hagejal tagasiulatuvalt õigus elatist nõuda siis leiab kohus, et tagasiulatuv elatisenõue igakuise summana 150 eurot on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Seega moodustub elatise võlgnevuseks hagi esitamise seisuga (10 kuud x 150 eurot = 1500 eurot, millele lisandub elatis 21 päeva eest summas 105 eurot.) 1605 eurot. Kuivõrd alates 01.01.2011.a tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 11 järgi elatist tulumaksuga ei maksustata, ei ole tulumaksu arvestamine elatisele põhjendatud. Arvestades eelpooltoodud põhjendusi, asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi elatise nõudes tuleb rahuldada osaliselt. MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning võttes arvesse hagi rahuldatud ja rahuldamata osade suurust ning vaidluse asjaolusid, siis leiab kohus, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Krista Kirspuu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.