2-11-29152/5

KOHTU. EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Otsuse tegemise aeg ja koht 30.august 2011.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-11-29152 Tsiviilasi S. S. R. S. abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: S. S. xxxxxxxxxxx; xxxxxxxx xxx x-xx xxxxxx xxxxx ) Kostja: R. S. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 30.august 2011.a. RESOLU. Lahutada R. S. S. S. perekonnanimi U. .) abielu, mis on registreeritud P. M. .xx.xxxx.x. mille kohta on koostatud abieluakt xx xx. S. S. perekonnanimi U. . Kummagi poole menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 30.08.2011.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub lahutada poolte vahel xx.xx.xxxx.x. . M. abielu. Poolte abielust on sündinud kaks last – J. S. .xx.xxxx.x. S. S. xx.xx.xxxx.x. on üle aasta töötanud välismaal ja viibib Eestis väga vähe aega. Alates sellest ajast on poolte omavahelised suhted halvenenud. Laste kasvatamisest kostja sisuliselt osa ei võta. Hageja ei pea võimalikuks abielusuhete taastamist ja leiab, et edaspidine kooselu ei ole enam võimalik. Kostja seisukoht Kostja on esitanud kirjaliku vastuse ( tl 10) , milles ei vaidle hagile abielu lahutamiseks vastu. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused PkS § 67 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PkS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PkS § 67 lg 3 kohaselt kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see asjaoludest tulenevalt on võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Abielutunnistuse ( koopia tl 3 ) kohaselt on poolte abielu registreeritud P. M. .xx.xxxx.x. selle kohta on koostatud abieluakt xx xx. vande all antud seletuse kohaselt on poolte abieluline kooselu lõppenud käesoleva aasta märtsis ja alates maist on tal uus elukaaslane. Hageja on vande all kinnitanud ka seda, et ootab uuelt elukaaslaselt last, kes peaks sündima järgmise aasta märtsis. Hageja vande all antud seletusega loeb kohus tõendatuks, et poolte abieluline kooselu on lõppenud xxxx.x. xxxxxxx. Hageja kohtuistungil kinnitas, et abielulise kooselu taastamist ta võimalikuks ei pea. Kuna kostja hagile ühtegi vastuväidet pole esitanud ja on lahutusega nõus, järeldub sellest, et ka kostja ei pea abielulise kooselu taastamist võimalikuks. Kuna kumbki kooselu taastamist ei soovi ja hageja on loonud juba uue perekonna, on poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud, mistõttu abielu tuleb lahutada. Varalisi vaidlusi pooled käesolevas menetluses esitanud ei ole. Alaealiste laste edasise hooldusõiguse küsimus lahendatakse eraldi menetluses, kuna hageja on esitanud selles osas eraldi nõude. Kohtuistungil hageja avaldas, et soovib lahutuse korral abielueelse perekonnanime taastamist. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kuna abielutunnistusest nähtuvalt on hageja abielueelne perekonnanimi olnud U. , tuleb hageja soovil taastada see nimi hageja perekonnanimena. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Kohtunik Rita Kulberg 2