Obsah (10)

§ 76§ 100§ 101§ 108§ 113§ 142§ 145§ 65§ 143§ 152

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Osaliselt tagaseljaotsus Tsiviilasja number 2-10-5864 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiv

) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt võlausaldaja võib võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõude selle täitmist. Eeltoodu alusel on hageja nõue põhivõla osas põhjendatud ja tõendatud. 6. Lisaks põhivõlale taotleb hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista tasumata viivisarvetest tuleneva ja enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse summas 942,75 4 eurot ning alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku täitmiseni viivise protsendina põhivõlast. Hageja nõue on mõistlik. Hageja on arvestustes näidanud, et tegelikult on hagi esitamise seisuga viivised sissenõutavaks muutunud oluliselt põhivõlga ületavas summas, sellises summas ei ole hageja kostjale 1 viivisarveid esitanud ning hageja nõuab kostjatelt üksnes esitatud viivisarvete tasumata osa.

§ 101

lg 1 p-st 6 tuleneb võlausaldaja õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 kolmanda lause kohaselt tuleb viivisemääraks lugeda lepingus kokkulepitud viivisemäär. Ostu-müügilepingu punktis 2.4. on lepingupooled kokku leppinud viivise määras 0,5 % hilinenud makse summast päevas iga hilinenud päeva eest. TsMS § 367 kohaselt võib nõuda viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest. Kohus mõistab TsMS § 367 teise lause kohaselt viivise välja otsuse tegemise seisuga summaliselt ja edasi protsendina põhivõlast. Alates hagi esitamisele järgnevast päevast 05.02.2010 on seisuga 21.06.2011 lisaks viivis muutunud sissenõutavaks summas 6520,84 eurot (2603,13 eurot x 0,5 % x 501 päeva). Kokku kohus mõistab summaliselt välja viivise summas 7463,59 eurot. 7.

§ 142

lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (

§ 145

lg 1).

§ 65

lg 1 kohaselt võlausaldaja võib otsustada, kas nõuab kohustuse täitmist kõigilt kostjatelt ühiselt või mõnelt neist.

1. Hageja ning kostjate 2 ja 3 vahel 22.01.2009 ja 13.04.2009 sõlmitud käenduslepingud erinevad üksnes käendaja kohustuste tekkimise algusaja suhtes. 22.01.2009 käenduslepingu kohaselt kohustuvad käendajad tingimusteta tasuma OÜ RE (ostja) võlgnevused summas 76 192,63 krooni (so 4869,60 eurot) OÜ K (võlausaldaja) ees juhul, kui ostja ei ole ostetud kauba eest võlausaldajale tasunud 1.aprilliks
2. 13.04.2009 käenduslepingus on ostja kohustuste täitmise kuupäevaks 25.mai 2009, selleks tähtpäevaks võlgnevuse põhivõlgniku poolt tasumata jätmise korral kohustusid võlgnevuse tasuma kostjad 2 ja 3 käendajatena.
3. Kohus leiab, et kostjalt 3 ei saa nõuda kohustuse täitmist suuremas ulatuses, kui käenduslepingus näidatud summa 76 192,63 krooni (4869,60 eurot). Kahtlust ei ole, et kostjaga 3 OV sõlmitud käendusleping on tarbijakäendusleping

§ 143lg 1 mõttes.

Kostja 3, erinevalt kostjast 2, ei ole kostja 1 juhatuse liige ega osanik ning ta ei andnud käendust oma majandus-või kutsetegevuses või majanduslikust huvist kostja 1 käekäigu vastu.

§ 143

lg 2 kohaselt tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Käenduslepingus on sätestatud käendaja kohustus tasuda võlgnevus summas 76 192,63 krooni. Kui seda summat käendaja vastutuse piirsummaks mitte lugeda, oleks käendusleping tühine. Eeltoodu alusel vastutab kostja 3 kostja 1 kohustuste täitmise eest solidaarselt kostjaga 1 ja kostjaga 3, kuid kokku mitte suuremas summas, kui 4869,60 eurot. Kohus leiab, et kostja 2 D. P kostja 1 ainsa juhatuse liikmena ning ainuosanikuna omas valitsevat mõju kostja 1 majandustegevuse juhtimisel. Kostja 2 eesmärk käenduslepingute sõlmimisel oli tagada kostjale 1 võimalus võlgnevuse ajatamiseks, mida tõendab 22.01.2009 kostja 2 poolt kostja 1 esindajana allkirjastatud võlgnevuse maksegraafik (tl 10), millega kostjal 1 võimaldati käenduslepingutes näidatud võlgnevus tasuda kolme osamaksena. Kuna võlgnevust maksegraafikus näidatud tähtajaks 30.03.2009 ei tasutud, oli kostjal 2 huvi, et kostja 1 võlgnevuse tasumise tähtpäeva veelkordselt pikendatakse. Seda tehti 13.04.2009, mil võlgnevust pikendati 29.maini

1. Seega kostja 2 sõlmis käenduslepingu juhatuse liikmena oma majandus- ja kutsetegevuses ning vastutab võlgnevuse tasumise eest põhivõlgniku kogu võlgnevuse ulatuses. 5
2. Kostja 3 suhtes hagi rahuldamata jätmiseks ei anna alust kostja 3 vastuväited selle kohta, et D. P kasutas ära töösuhtest tulenevat kostja sõltuvussuhet ning lisaks valede lubadustega kallutas O. V käenduslepingut allkirjastama. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus (ja TsÜS § 86 lg 1 kohaselt seega tühine) muu hulgas siis, kui tehingu pool teab või peab teadma, et teine pool teeb tehingu tulenevalt sõltuvussuhtest ning kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) poolele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kostja 3 ei sõlminud käenduslepingut D. P vaid hagejaga, seega käenduslepingu tühisuse eeldusena pidanuks hageja teadma, et kostja 3 sõlmis lepingu sõltuvussuhte tõttu. Kostja 3 ei ole seda väitnud. Samuti ei ole kostja 3 esile toonud väidetavalt sõltuvussuhte tõttu sõlmitud käenduslepingu tühisuse teist olulist eeldust, et tehing on sõlmitud kostja 3 jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Käenduslepingu kolmanda isiku kohustuste täitmist tagavast iseloomust tulenevalt ei ole poolte kohustused tasakaalust väljas, kuigi käenduslepingust hagejale ja kostjale vastastikuseid kohustusi ei tulene. Kostjale 3 läheb

§ 152

lg 1 alusel tema poolt kohuse täidetud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu, st kostjal 3 on nõuda tema poolt tasutu hüvitamist kostjalt

2. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjatelt solidaarselt välja 10 066,72 eurot (sh 2603,13 eurot põhivõlg ja 7463,59 eurot otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis), kuid kostjalt 3 OV kokku mitte rohkem kui 4869,60 eurot. Samuti kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja viivise protsendina põhivõlast alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisele järgnevast päevast (so 22.06.2011) 0,5 % põhivõla tasumata osast (otsuse tegemise seisuga 2603,13 eurot) päevas kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid O. V koos põhivõla ja sissenõutavaks muutunud viivistega kokku mitte rohkem kui 4869,60 eurot.
3. TsMS §173 lg 1 kohaselt kohus määrab otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda. TsMS § 165 lg 3 kohaselt vastutavad solidaarvõlgnikest kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuivõrd kohus teeb tagaseljaotsuse üksnes kahe kostja suhtes ning kõik kolm kostjat vastutavad menetluskulude eest solidaarselt, ei pea kohus otstarbekaks eraldi kahe solidaarvõlgniku suhtes menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. Hagejal on õigus esitada Harju Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotlus 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
4. TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kohus toimetab tagaseljaotsuse OÜ-le RE ja D. P kätte avalikult, teadaande avaldamisega elektroonilises väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. Hageja on tasunud kostjale dokumentide kättetoimetamise eest 12.05.2010 200 krooni, so kahe teate – hagimaterjalide ja kohtulahendi kättetoimetamise teadete - avaldamise eest. Heli Käpp Kohtunik 6