Obsah (8)

§ 468§ 416§ 142§ 322§ 407§ 444§ 1741§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht 28.07.2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-26221 Tsiviilasi K

§ 468lg 1 p 2).

1. Tagaseljaotsus toimetada VV’ele kätte avaliku teatavakstegemisega. Menetluskulude jaotus
2. Jätta menetluskulud täies ulatuses VV’e kanda ja mõista kostjalt VV’elt välja K AKTSIASELTS kasuks menetluskulud – riigilõiv summas 63,91 (kuuskümmend kolm eurot ja üheksakümmend üks senti) eurot (1000 krooni), riigilõiv teate avaldamisel Ametlikes Teadaannetes summas 6,39 eurot ja hageja esindajale makstud tasu õigusabi eest 159,78 (ükssada viiskümmend üheksa eurot ja seitsekümmend kaheksa senti) eurot (2500 krooni).
3. Mõista kostjalt VV’elt välja K AKTSIASELTS kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Edasikaebamise kord 1 Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama

§ 416sätestatud nõuetele.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele 221023778606 Swedbankis või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumber

1. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 203,24 eurot (3180 krooni); viivis summas 203,18 eurot (3179 krooni); õigusabikulud summas 159,78 eurot (2500 krooni); riigilõiv summas 63,91 eurot (1000 krooni); riigilõiv teate avaldamisel Ametlikes Teadaannetes 6,39 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Menetluse käik Kohus saatis korduvalt kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohtul ei olnud võimalik kostjale menetlusdokumente hagiavalduses ning Maksu- ja Tolliametis märgitud aadressil XXX, kätte anda, kuna tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel; kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestunud; ei ela/asu aadressil“. Kohtul ei olnud võimalik kostjale menetlusdokumente kätte anda ka rahvastikuregistris, Haigekassas ning Maksu- ja Tolliametis märgitud aadressil XXX kuna tagastati märkega „ei ela/asu aadressil“. Kohus proovis menetlusdokumente kätte toimetada aadressil XXX Tallinn ja XXX. Aadressilt XXXTallinn tagastati dokumendid kohtule märkega „hoiutähtaja möödumisel; kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestunud; saaja ei viibinud kohal“. Aadressilt XXX tagastati dokumendid kohtule märkega „ei ela/asu aadressil“. Põhja Prefektuur teatas, et politsei andmetel on kostja võimalikeks elukohtadeks XXX või XXX. Politsei poolt nimetatud aadressidel ei õnnestunud kohtul menetlusdokumente kostjale kätte toimetada. Seoses sellega, et kohtule on kostja tegelik elukoht teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 19.05.
2. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus loeb tulenevalt

§ 322lg 1 menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks.

Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kohtule kirjalikku vastust esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud 2 taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt

§ 407

lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 407

lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 396 lg 1 laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Menetluskulud Kooskõlas

§ 1741esitas hageja hagiavalduses taotluse menetluskulude hüvitamiseks.

Hageja menetluskulud on järgmised: riigilõiv hagiavalduse esitamise eest summas 63,91 eurot; riigilõiv teate avaldamisel Ametlikes Teadaannetes summas 6,39 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 159,78 eurot. Kooskõlas

§-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 230,08 eurot. Vastavalt

§ 177

lg 2 kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Geete Lahi Kohtunik 3