2-10-27279/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Piret Mõistlik

1. august 2011, Tallinn; kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-10-27279 Tsiviilasi SKÜhagi JKvastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1583.41 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: SKÜ(registrikood: XXX, asukoht: XXX) Hageja esindaja: Gunnar Linnask gunnar@juridicum.ee) Kostja: JK(isikukood: XXX elukoht: XXX) (e-post: Resolutsioon
2. Rahuldada SKÜ hagi JK vastu võlgnevuse väljamõistmiseks tagaseljaotsusega.
3. Välja mõista JK võlgnevus 1583.41 eurot (üks tuhat viissada kaheksakümmend kolm eurot ja 41 senti, s.o 24 775.00 Eesti krooni) ja viivised 112.74 eurot (ükssada kaksteist eurot ja 74 senti, s.o 1764.00 Eesti krooni) SKÜ kasuks.
4. Välja mõista JK menetluskulud 383.47 eurot (kolmsada kaheksakümmend kolm eurot ja 47 senti) SKÜ kasuks.
5. Tunnistada tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale hageja majandamisel olevas korteriühistus korteriomand. Kostja võlgneb korteriomandiga seonduvate majandamisteenuste eest makseid alates veebruarust 2007 kuni maini 2010 summas 1583.41 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 1583.41 eurot, viivise 112.74 eurot ning menetluskulud 447.38 eurot, s.o riigilõivu 319.56 eurot ja õigusabikulu 127.82 eurot. Kostja vastuväited Kohus loeb hagimaterjalid kättetoimetatuks 16.06.2011 TsMS § 322 lg 2 alusel. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. Kohtuotsuse põhjendus TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi osalise rahuldamise osas on korteriühistuseadus (KÜS) § 5 lg 1, mille kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KOS § 13 lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama KOS § 13 lg-s 1 nimetatud suuruses. KOS § 13 lg-s 1 nimetatud suuruses. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb menetluskulud: riigilõiv ja hageja lepingulise esindaja kulud jätta kostja kanda. Kuna hageja on vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 esitanud menetluskulude nimekirja, siis kohus määrab tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Võttes arvesse asja keerukust ja töömahtu on kohus seisukohal, et vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 tuleb kostjalt mõista välja hageja lepingulise esindaja vajalikud ja põhjendatud kulutused, mis kohtu hinnangul on 1000.00 Eesti krooni, s.o 63.91 eurot. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p-st 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Kohtunik 2