) § 402 tähenduses, mille kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Lepingu tingimustest nähtuvalt andis pank kostjale laenu 24 305 krooni (p 3.1) intressimääraga 22% aastas (p 4.1). Kostja kohustus tagastama laenu ja tasuma intresse osade kaupa annuiteetmaksetena alates 20.03.2010 kuni 20.02.2014 iga kalendrikuu 20. kuupäeval (p-d 4.3 ja 5.1). 3. Hageja on esitanud kohtule 22.02.2010 sõlmitud laenulepingu rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse rikkumine on
§-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Sama paragrahvi teise lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. 4.
Nimetatud sätte esimese lõike kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos
lg-s 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Kohtule esitatud laenu maksete aruandest (tl 32, 61) nähtub, et kostja hilines juba esimese tagasimaksega 2010 märtsis kaks päeva ja et esimesed tagasimakse võlgnevused tekkisid 2010 3
lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtule esitatud lepingu alusel oli kostjal raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostja on märkinud täiendavas kirjalikus seisukohas (tl 56) ja omapoolsetes selgitustes laenu maksete aruandele (tl 61), et maksis 2010 detsembris pangale võlgnevuse katteks 1440 krooni ja 2011 jaanuaris 49,08 eurot. Samas on kostja esitanud kohtule väljavõtte pangatehingutest perioodil 01.03.2010 kuni 13.09.2010 (tl 59-60), mis ei kajasta väidetavaid tagasimakseid pangale. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1336,22 eurot (20 907,26 krooni) tagastamata laenusumma (põhinõude) katteks. Kohus märgib, et juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel teinud täiendavaid makseid oma võlgnevuse osaliseks kustutamiseks, siis kuulub kostjalt väljamõistetav summa tehtud maksete võrra vähendamisele. 6. Tulenevalt
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja nõuab kostjalt intressi 1616,86 krooni väljamõistmist lepingu tingimuste p 4.1 ning üldtingimuste p 15.3.1 ja 15.3.2 alusel. Vaidlust ei ole selles, et hageja on andnud laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Lepingu p. 4.1 kohaselt on pooled fikseerinud intressimääraks 22% aastas. Kostja on lepingut sõlmides sellise määraga nõustunud. Laenu maksete aruandest nähtuvalt on kostja intressivõlgnevus 1616,86 krooni. Hageja on arvestanud intresse kuni lepingu ülesütlemise päevani. Kostja ei ole võlgnetava intressi suurust vaidlustanud. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi korrektselt, siis on hageja intressinõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja 103,34 eurot (1616,86 krooni) intresside katteks. 7. Hageja nõuab laenusumma mitteõigeaegse tasumise eest kostjalt viivist lepinguga ettenähtud intressimääras üldtingimuste p 15.5 alusel. Viivise arvestuse (tl 33) kohaselt on viivist arvutatud perioodi 20.05.2010 kuni 18.10.2010 eest ja lähtutud on viivisemäärast 22% aastas.
lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna 22.02.2010 sõlmitud lepinguga oli ette nähtud kõrgem intressimäär (22% aastas) kui seadusjärgne viivisemäär (8% aastas), siis on 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.