Kostja ei nõustu hageja poolt lepingu lõpetamisega
Kostja hilines lepingust tulenevate kohustuste täitmisega ning leiab, et hilinemine oli vabandatav, sest kostja ei saanud lepingut sõlmides mõistlikult eeldada, et valmistajatehas hilineb jahutusseadme tarnega selliselt, et hilinemine toob kaasa kostja poolt kohustuste täitmise hilinemise hageja ees. Kostja pakkus hagejale täitmist hilinemisega ning tegi selleks olulisi kulutusi, olles nõus hilinemise tõttu arvestama viivist või heastama hagejale hilinemise muul viisil, millest aga hageja keeldus, piirates kostja juurdepääsu objektile , Tallinn. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid ning lepingust taganemise eeldusi. Kostja märgib, et hageja ei ole hagis toodud nappe õiguslikke põhjendusi sidunud samas väidetud asjaoludega, samuti ei ole täidetud hageja viidatud normide kohaldamise eeldused. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja täiendavate seisukohtade kohaselt vaatamata lepingu lõpetamise teate esitamisele jätkasid mõlemad pooled ühiselt lepingu täitmist. Peale lepingu lõpetamise teate esitamist teatas kostja hagejale suuliselt, et ei nõustu lepingu ühepoolse lõpetamisega. Kostja pidas läbirääkimisi hageja esindajatega AR, EKja MV ning pooled leppisid kokku, et lepingust tulenevate kohustuste täitmist jätkatakse, kuid jahutusagregaat paigaldatakse mitte objektile , Tallinn asuvasse S esindusse, vaid ehitatavasse S Rakvere esindusse, kuna viimasesse oli vajalik paigaldada uus jahutusagregaat. , Tallinn asuvat vana jahutusagregaati püütakse ära remontida ning see töökorda seada. Kuna jahutusagregaat on Ameerika konfiguratsiooniga, oli seadme parandus raskendatud ning hageja tellis parandustöid ja arvamusi erinevatelt spetsialistidelt, kes käisid seadet vaatamas ning viga selgitamas. Seetõttu oli ka vana jahutusseade lahti võetud seisundis ja uuesti komplekteerimata. Tegemist ei olnud kostja tegevusetusega või muude kohustuste täitmata jätmisega. Seadme parandajat, kes sellise töö teostada võtaks, ei olnud kerge leida. Kostja aitas hagejal leida vastavat spetsialisti ning lõpuks leidus jahutusspetsialist, kes võttis töö teostada, kuid ei andnud garantiid, et vana seade tööle hakkab. Hageja otsustas sellele vaatamata, et tuleks proovida seade remontida. Pärast seadme monteerimist ja mootori mähkimist selgus, et mootor küll töötab, kuid ei ole võimeline minema üle töörežiimile. Arvatavaks põhjuseks on mootori ülekoormus. Olukorda käisid kohapeal hindamas nii agregaadi monteerija kui ka Volta mootorimähkimise spetsialist, kuid seadme mittetöötamise põhjust ei õnnestunud välja selgitada. Kuna seadet käidi pidevalt kontrollimas ja üle vaatamas, oli see sellel perioodil ilma küljekaaneta, mis aga ei anna alust süüdistada kostjat tegevusetuses või muus sarnases. Juurdepääs objektile oli piiratud hageja poolt, kui kostja soovis uue jahutusagregaadi , Tallinn hoovile tõsta, et see hiljem kraana abil katusele tõsta. Ilmselt olid selleks ajaks hageja plaanid uue jahutussüsteemi paigaldamise suhtes muutunud ning seade planeeriti sama hinnaga paigaldada Rakverre (seadme paigaldus Rakvere objektile on kallim, kuna vahemaa on pikem ning arvestada tuli uute tehniliste tingimustega paigaldusel), kus seda tol hetkel ilmselt enam vajati. Kostja oli nõus hagejale vastu tulema ning pooltevahelise kokkuleppe kohaselt jäid muud lepingutingimused, va tööde teostamise koht ja tähtaeg, samaks (tööde teostamise kallinemine objekti kauguse tõttu kompenseeris kokkuleppe kohaselt kostja, kuna oli seadme paigaldamisega , Tallinn hilinenud). S Rakvere esinduse projektdokumentatsioon valmis sügisel 2007.a. ning samal ajal alustati ka S Rakvere esinduse hoone ehitustöid. Hageja saatis kostjale vajalikud joonised ja tehnilised tingimused, millele peab jahutusagregaat ja selle 3 seadme paigaldus vastama ning kostja oli varunud kõik tehniliselt ja informatsiooniliselt vajaliku, et koheselt, kui hageja teatab valmidusest jahutusagregaat objektile paigaldada, saab kostja alustada töid ja need võimalikult kiiresti lõpule viia. Hiljem on selgunud, et Rakvere objektile otsustati (väidetavalt ehituse peatöövõtja soovitusel) paigaldada teised jahutusseadmed. Kostja järelpärimisele, miks ei teavitatud kostjat teise jahutusseadme paigaldusest, pakkus hageja välja lahenduse, et kostja paigaldaks lepingus toodud tingimustel jahutusseadme ikkagi S asuvasse esindusse. Hageja soovis kostjalt teada, kas seadme paigaldamise kulud on muutunud ning soovis selgitada, millistel tingimustel oleks kostja nõus seadme asuvale S esinduse hoonele paigaldama. Kostja esitas oma pakkumise, kuid hageja muutis järjekordselt oma meelt ning soovis, et seadme paigaldaks mitte kostja, vaid seadme maaletooja I OÜ, kelle lattu oli ladustatud hageja poolt tellitud ja kostja poolt paigaldamisele kuuluv jahutusagregaat EWAP 100CAYNN R407. Seadme uuesti paigaldamise kokkulepet , Tallinn objektile pooled ei saavutanud. Kostja on seisukohal, et vaatamata hageja poolt lepingu lõpetamise teate esitamisele jätkasid pooled lepingut samadel tingimustel, so pooled saavutasid koheselt peale lepingu lõpetamise teate esitamist läbirääkimiste käigus uue kokkuleppe, mis erines eelnevast kokkuleppest vaid seadme paigaldustöö asukoha ja tööde teostamise tähtaja suhtes. Hageja ei võimaldanud kostjal täita töövõtulepingust tulenevat põhikohustust, so paigaldada seade S Rakvere esinduse hoonesse ega ka S Tallinna esindusse, kuna hageja kui tellija jättis kostjale teavitamata töö alustamise võimalikkusest ja piiras kostja juurdepääsu objektile (ei lubanud seadet paigutada territooriumile, et see kraana saabudes hoone katusele tõsta). Kostja on hagejale posti teel saatnud lepingu ülesütlemise teate ning palunud hagejal
töövõtulepingu alusel kokkulepitud tasu 224 290,00 krooni. Nimetatud summast on maha arvatud kostja poolt seadme paigaldamata jätmisest tingituna kokku hoitud 30 000,00 krooni ja hageja poolt kostjale tasutud 118 000,
lg 1 sätestab, et lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Pooled on sõlminud töövõtulepingu.
lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; lg 2 kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat; lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, on tal
lg 1 p 1 kohaselt õigus nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist.
lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud, samas sätestatakse oluliste lepingurikkumiste loetelu.
lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist juhul, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, samuti juhul, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Hageja leidis, et lepingust taganemine oli õigustatud.
lg 2 p 5 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust
§-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle (täiendava) tähtaja jooksul kohustust ei täida. Kohus on seisukohal, et hageja kohustus on oma hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid tõendada. Hageja kohustus on käesoleval juhul tõendada, et kostja on oma lepingulist kohustust oluliselt rikkunud ja ei ole kohustust täitnud talle antud täiendava tähtaja jooksul. Hageja seda teinud ei ole. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hagejal puudus õiguslik alus taganeda pooltevahelisest lepingust viidatud sätete alusel, kuna täitmata on
lg 1 ja lg 2 p-s 5 toodud eeldused – hageja ei ole tõendanud kostjale täiendava tähtaja andmist ning kostja poolt lepingu rikkumist olulisel määral, mis annaks aluse lõpetada leping ühepoolselt tuginedes
Samuti ei ole kostja teatanud, et ta kohustust ei täidaks. Hageja on avaldanud seisukohta, et ta ei pidanudki kostjale täiendavat tähtaega andma, kuna kostja oli oma lepingulisi kohustusi olulisel määral rikkunud ja ei olnud töödega isegi alustanud. Kohus leiab, et hageja nimetatud väide on tõendamata. Hageja on esitanud kohtule foto lahtimonteeritud jahutusagregaadist. Nimetatust ei saa teha järeldust selle kohta, et kostja ei oleks töödega alustanud, kuivõrd pooltevahelise vaidlusaluse töövõtulepingu p 1.1 alusel oli kostja kohustuseks ka AS S autokeskuses aadressil paikneva jahutusagregaadi Carrier30GH-025-M7248-EE demonteerimine. Kohus leiab, et kostja poolt hagejale 30.10.2006.a arve nr H061012 ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust, kuna ei puuduta vaidlusaluse lepingu täitmist. Samuti ei oma vaidluse lahendamisel tähendust pooltevaheline hooldusleping ja selle alusel esitatud arved. Kohus leiab, et hageja on 20.06.2007.a. teates töövõtulepingust taganemise alusena märkinud asjaolu, et tellija on tööde teostamise tähtaegu juba korduvalt pikendanud. Nimetatu ei ole millegagi tõendatud. Pooltevahelise töövõtulepingu p 3.1.2 alusel oli tööde lõpetamise tähtaeg 10.06.2007.a Hageja taganes lepingust 20.06.2007.a. Kohus on seisukohal, et niivõrd lühikese, 10-päevase ajavahemiku jooksul täiendava tähtaja, liiatigi korduva tähtaja andmine kostjale tööde teostamiseks ei ole usutav. Dokumentaalseid tõendeid selle väite tõendamiseks 5 kohtule esitatud ei ole. Samuti on hageja märkinud teates töövõtulepingust taganemiseks, et tähtaegade edasine pikendamine ei ole enam võimalik (seoses suve saabumisega muutub jahutusagregaadi paigaldamise küsimus juba väga kiireloomuliseks). Eeltoodust võiks teha järelduse, et hagejal oli oluline huvi lepingu täpse täitmise vastu, samas on jahutusagregaat paigaldamata kuni käesoleva ajani. Ka nähtub 24.04.2008.a hageja e-kirjast kostjale (tl 80), et pooled on suhelnud jahutusagregaadi paigaldamise küsimuses täiendavalt, kuivõrd kirjas märgitakse, et hageja palub kostjalt eelmisel aastal soiku jäänud jahutusagregaadi paigaldamise lõpuleviimiseks pakkumist. Nähtuvalt e-kirjavahetusest kokkuleppele pooled jõudnud ei ole, kuivõrd hageja on tellimuse veejahutusmasina hinnaga 30 000 krooni + käibemaks paigaldamiseks esitanud I OÜ-le. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud kostja väide, et pooled oleksid kokku leppinud vaidlusaluse lepingu alusel jahutusagregaadi paigaldamiseks hageja Rakvere esindusse. Hageja nimetatuga ei nõustunud. Hageja ei nõustunud, et hageja tegi
lg-le 1 vastava pakkumuse, millele kostja andis
Ka kostja 22.12.2009.a. teate alusel ei saa asuda seisukohale, et kostja oleks taganenud pooltevahelisest vaidlusalusest lepingust, kuivõrd teate tekstist nähtuvalt on avaldus esitatud juunis 2007.a sõlmitud töövõtulepingust taganemiseks. Avaldus käsitleb hageja Rakvere esindusse jahutusagregaadi paigaldamist. Kohus leiab, et nimetatud teatest nähtuvalt peab ka kostja ise antud objektile jahutusagregaadi paigaldamisega seotud pooltevahelist suhtlemist eraldi lepinguliseks suhteks, millest taganemisele kostja tahe on käsitletavas teates suunatud. Eeltoodu tõttu ei oma antud objekti joonised ja pooltevaheline vastav kirjavahetus käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hageja oma nõuet tõendanud ei ole. Kohus asub seisukohale, et hageja on rikkunud pooltevahelisest töövõtulepingust taganemisel selleks seaduses ettenähtud korda, mistõttu tuleb lugeda, et hageja ei ole töövõtulepingust taganenud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. 6 Tiia Mõtsnik Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.