) § 131 lg 1 kohaselt lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1-3,5 ja 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja.
lg 1 järgi lapse varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada lapse ülalpidamiseks. Lapse õiguste konventsiooni artikkel 13 kohaselt lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid.
lg 1 kohaselt teeb kohus vanema õiguste ja kohustuste kohta käivas peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Avaldaja lapsele kuuluva kinnistu võõrandamine ei kahjusta mitte mingil moel avaldaja lapse huve. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et alaealise lapse edasine elukorraldus sõltub suurel määral lapsele kuuluva vara müügist. Vara müük kindlustaks T P`ile senise elukvaliteedi jätkumise, tagaks lapsele paremad arenguvõimalused ja välistaks hooldus-ja kommunaalkulude juurdekasvu. Seega on avaldus esitatud lapse huvides ja tema edasise elukorralduse ja –kvaliteedi parandamiseks, seejuures avaldaja lapsele rahalisi kohustusi lisamata. Tulenevalt eeltoodust annab kohus avaldajale nõusoleku alaealise T P`i nimel oleva kinnistu võõrandamiseks tingimusega, et kinnisasja müügist saadud raha kantakse T P arveldusarvele. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluses avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluses avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Viru Maakohtu 31.mai 2011 kohtumäärusega määrati lapse esindaja riigi õigusabi korras riigi arvel ilma õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. Vastavalt TsMS § 172 lg 3 hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab T P`i esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud J O kanda. Kristel Vedro Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.