Obsah (4)

§ 1§ 11§ 128§ 64

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-352 Otsuse kuupäev 01.09.2011 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi J. R kaebus Viru Vangla 02.02.2010 käskkirja nr 6-

§ 1’ lg 8 ning ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.

Menetluskulu jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o. 01.09.

1. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, KAEBAJA JA VASTUSTAJA SEISUKOHT J. R on Tartu Halduskohtule esitanud viis kaebust Viru Vangla haldusaktide tühistamiseks ja õigusvastaseks tunnistamiseks ning kahju hüvitamise nõuetes. Tartu Halduskohtu 10.05.2011 kohtumäärusega liideti J. R halduskaebused ühte menetlusse numbriga 3-11-
2. J. R esitas oma kaebustes järgmised nõuded: 1.Tühistada Viru Vangla 02.02.2010 käskkiri nr 6-3/204-D ( HA nr 3-10-2953). Viru Vangla 02.02.2010 käskkirjaga nr 6-3/204-D määrati J. R distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 3 (kolmeks) ööpäevaks kartseris keelatud esemete hoiustamise eest. J. R esitas 05.02.2010 vaide Viru Vangla 02.02.2010 käskkirja nr 6-3/204-D peale. Viru Vangla 08.10.2010 vaideotsusega nr 6-12/96-1 jäeti J. R vaie rahuldamata. J. R on taotlenud Viru Vangla 02.02.2010 käskkirja nr 6-3/204-D tühistamist. Ühtlasi on ta märkinud, et vangla rikkus vaidele vastamise tähtaega. Kaebaja leiab, et tema suhtes teostatud distsiplinaarmenetlus ei ole aus ega õiglane. 04.01.2010 teavitati kaebajat, et tema suhtes on alustatud menetlust seoses 03.01.2010 kartserikambris leitud keelatud esemetega. Kaebaja juhtis vangla tähelepanu, et dokumentides on juhtunu kuupäevaks märgitud 03.01.2009, mil ta viibis vabaduses. Kaebaja viitab, et vanemvalvurilt võeti õiend, et rikkumine toimus 03.01.2010, alles 12.01.2010, mis näitab, et menetlust algatatakse suva järgi. Kaebaja leiab, et tutvustades teda õiendiga alles pärast menetluse lõppemist, on temalt võetud ära õigus menetluses osaleda. Kaebaja on seisukohal, et kambrisse võivad jääda ka teise kinnipeetava asjad. J. R on seisukohal, et seadusest ei tulene talle kohustust madratsi saamisel eemaldada madratsi kate ja veenduda, et madratsis ei ole keelatud esemeid. Samuti juhib kaebaja tähelepanu sellele, et läbiotsimise juures ta ei viibinud ning ei ole välistatud, et tegelikult otsiti läbi võõrale isikule kuuluv madrats või et ametniku poolt koostati teadlikult ebaõige ettekanne.
3. Hüvitada kaebaja vaietele ja 08.03.2010 esitatud kahjunõude mittetähtaegse vastamisega tekitatud kahju ( HA nr. 3-11-203). J. R esitas 08.03.2010 Viru Vanglale kahjunõude, milles taotles kahju hüvitamist summas 25 000 krooni seoses asjaoluga, et vangla on jätnud tema vaided tähtaegselt menetlemata. Viru Vangla jättis 21.12.2010 J. R taotluse kahju hüvitamiseks rahuldamata. J. R taotleb vaiete tähtaegselt mittemenetlemisega tekitatud kahju hüvitamist summas 25 000 krooni (1597.79 eurot) ning samuti kahju hüvitamist kohtu äranägemise järgi seoses tema 08.03.2010 esitatud kahjunõudele tähtaegselt mitte vastamisega. Oma kaebuses selgitab kaebaja, et ta taotleb avalik õiguslikus suhtes tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist RVastS § 7 alusel, mitte RVastS § 9 alusel nagu kahjunõude rahuldamata jätmisel on vangla tema nõuet meelevaldselt tõlgendanud. Kaebaja märgib, et isik RVastS § 7 lg 2 kohaselt võib isik nõuda tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata ja sellega rikuti isiku õigusi.
4. Tühistada Viru Vangla 03.12.2010 käskkiri nr 6-3/2559-D (HA nr. 3-11-352). Viru Vangla 03.12.2010 käskkirjaga nr 6-3/2559-D määrati J. Rle distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 3 (kolmeks) ööpäevaks edasilükkamisega katseajaga kaks kuud. Rikkumine väljendus selles, et hommikusel loendusel ei olnud kinnipeetav korrektselt riides. Korraldusele jaki nööbid kinni panna, kinnipeetav ärritus ja käitus ebaviisakalt ning kasutas kõrgendatud häälel solvavaid väljendeid vangla direktori kohta. J. R taotleb Viru Vangla 03.12.2010 käskkirja nr 6-3/2559-D tühistamist ja õigusvastaseks tunnistamist. Kaebaja on seisukohal, et teda ei teavitatud enne menetluse algatamist nõuetekohaselt rikkumisest, mille osas menetlust teostati ja hiljem teavitati teda ainult ettekande koostamisest. Kaebaja väidab, et valvur koostas akti seletusest keeldumise kohta ainult selleks, et vältida ebameeldivusi seoses koostatud ettekandega ning tegelikult temalt selgitusi ei soovitud. J. R leiab, et menetlus on läbi viidud ilma tema osavõtuta, haldusorgan ei võimaldanud talle ärakuulamisõigust (HMS§ 40 lg 1). J. R selgitab, et ta esitas oma vastuväiteid protokollile, kuid nendega ei arvestatud. Kaebaja leiab, et asjaolude menetleja ei olnud erapooletu. J. R viitab, et Viru Vangla üksuste põhimääruste kohaselt peaspetsialist-üksuse juhi äraolekul asendab teda direktori asetäitja vangistuse alal määratud teenistuja, kellele laienevad kõik üksuse juhi kohustused ja õigused. Kaebaja on seisukohal, et sellega on välistatud, et asendaja määratakse direktori poolt. Kaebuse esitaja väidab, et tema süü ei ole tõendatud osas, mis puudutab ebaviisakate väljendite kasutamist, sest ta ei ole kinnitanud väljendite kasutamist ning menetluse käigus ei ole tõendatud, et valvuri poolt väidetu vastab tõele. 2
5. Hüvitada avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju seoses kaebaja 23.05.2010 vaidega ja 31.01.2011 vastusega nr 6-10/46802-1 (HA nr. 3-11-542). J. R esitas 23.05.2010 Viru Vanglale vaide, milles taotles julgeolekuosakonna spetsialist A. Kanguri ajavahemikul 2009 aprill – 2010 mai kaebajaga seotud toimingute tühisuse kindlakstegemist ning takistamist edaspidi A. Kanguril seadusevastaseid toiminguid teha. Kuna kaebaja vaie oli puudustega, andis vangla 25.11.2010 kaebajale tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja puuduseid ei kõrvaldanud ning vaie tagastati 22.12.
6. J. R esitas 12.12.2010 kahjunõude, milles taotles tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist summas 25 000 krooni. Kaebaja leidis, et kahju on tekkinud seoses tema 23.05.2010 esitatud vaidele mittetähtaegse vastamisega. Viru Vangla jättis 31.01.2011 kaebaja kahjunõude rahuldamata. J. R taotleb seoses tema 23.05.2010 vaidega ja 31.01.2011 vastusega avalikus-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja taotleb avalik-õiguslikus suhtes tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist RVastS § 7 lg 2 alusel. Kaebaja selgitab, et tema 23.05.2010 vaide esitamise eesmärgiks oli takistada A. Kangruil õigusvastaste toimingute sooritamist ning kaebaja soovis juhtida vanglale tähelepanu A. Kanguri tegevuse osas. Kaebaja märgib, et vangla andis vaidele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks alles 25.11.2010, millega rikkus vaide menetlemise tähtaega. Kaebaja leiab, et vaidele vastamisel tekitati talle RVastS § 7 lg 2 kohaselt kahju. 12.12.2010 esitas kaebaja Viru Vanglale kahju hüvitamise nõude, kuid Viru Vangla 31.01.2011 vastusega nr 6-14/46802-1 jättis nõude rahuldamata. Kaebuse esitaja leiab, et oma tegevusetusega tekitas Viru Vangla talle kahju, kuna haldusakt jäi õigeaegselt andmata ja sellega rikuti isiku õigusi.
7. Hüvitada kahju summas 6391.16 eurot. (01.02.2011 haldusaktiga nr 6-27/46705-1 jäeti kaebaja 20.12.2009 kahjunõue rahuldamata HA nr 3-11-563). Viru Vangla 18.12.2010 käskkirjaga nr 6-3/2839-D määrati J. Rle distsiplinaarkaritusena kartserisse paigutamine 5 (viieks) ööpäevaks. J. R esitas 20.12.2009 kahjunõude, milles taotles temale tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist summas 50 000 krooni (3195,58 eurot). Kaebaja selgitas, et väidetav kahju on tekkinud seoses distsiplinaarmenetluses tehtud eksimustega ning selgitas, et juhul kui vangla pöörab määratud karistuse täitmisele teda 21.12.2009 kartserist välja laskmata või kui hiljem ei arvestata tema 18.12.2009 esitatud taotlusega, siis suurendab ta kahju hüvitamise nõuet 100 000 kroonini (6391.16 euroni). Viru Vangla jättis 01.02.2011 kaebaja kahjunõude rahuldamata. Ühtlasi pöördus J. R Viru Vangla 18.12.2009 käskkirja nr 6-3/2839-D tühistamise ja menetlustoimingute õigusvastasuse tuvastamise nõudes kohtusse. Tartu Halduskohus võttis 26.02.2010 määrusega haldusasjas nr 3-10-285 kaebuse menetlusse. Tartu Halduskohtu 30.04.2010 otsusega nr 3-10-285 rahuldati kaebus osaliselt ja tühistati Viru Vangla 18.12.2009 käskkiri nr 6-3/2839-D. Kohtuotsus jõustus 28.02.
8. J. R taotleb Viru Vangla poolt avalikus-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist summas 6391,16 eurot. Kaebaja viibis käskkirja nr 6-3/2839-D alusel alusetult kartseris ajavahemikul 24.12.2009-29.12.
9. Vastustaja Viru Vangla leiab kirjalikus vastuses kohtule, et Viru Vangla 02.02.2010 käskkirja nr 6-3/204-D ning 03.12.2010 käskkirja nr 6-3/2559-D tühistamiseks puudub alus ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja on taotlenud ka oma 05.02.2010 esitatud vaidele vastamise õigusvastaseks tunnistamist, kus vangla rikkus vastamise tähtaega. Õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huvina on kaebaja märkinud edasise kahjunõude esitamise. Vastustaja märgib, et põhjendatud huviks võib olla kahjunõude esitamine, kuid ei piisa ainult paljasõnalisest väitest esitada kahju hüvitamise nõue, vaid see nõue peab olema reaalselt võimalik. Viru Vangla tunnistab, et on kaebaja 05.02.2010 vaiet menetlenud viivitusega, kuid ei ole tõenäoline, et vaide viivitusega lahendamine sai tekitada sellist kahju, mis kuulub 3 riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja kahjunõue tema vaidele vastamisega seonduvalt on ilmselgelt perspektiivitu. Kahju hüvitamise kaebusega seoses leiab Viru Vangla, et J. R taotlus saada alusetult karteris viibimise eest ühe ööpäeva eest hüvitist summas 100 krooni ehk 6.39 eurot, st viie ööpäeva eest kokku 31.95 eurot on põhjendatud ning selles osas kaebusele vastu ei vaidle. Küll aga on põhjendamatu kaebaja taotlus kahju hüvitamiseks viie ööpäeva alusetu kartseris viibimise eest summas 6391.16 €. Viru Vangla on seisukohal, et antud juhul ei ole kaebaja esitanud erandlikke asjaolusid, mis tingiksid hüvitise suurendamise. Piirangud ja ebameeldivused, mis kaasnesid kaebajale kartseris viibimisega, on hüvitatavad tavapärase kohtupraktikas alusetu kartseri puhul välja mõistetava hüvitisega (s.o 6.39 eurot ööpäev). Kaebaja taotlus vaiete mittetähtaegselt menetlemisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 25 000 krooni (1597.79 eurot) ning kahju hüvitamiseks kohtu äranägemise järgi ( tema 08.03.2010 esitatud kahjunõudele mittetähtaegselt vastamisega) seoses on vastustaja seisukohal, et kaebaja kahjunõude lahendamisel on ta õigesti lähtunud RVastS §-st 9, mitte RVastS § 7-st. Vastustaja juhib tähelepanu ka asjaolule, et Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et vaide edastamisega viivitamine ning sellest tulenev ligi kuu aja pikkune täiendav vaide lahendamise ootamine ei saanud kaebajale tekitada sellist mittevaralist kahju, millega kaasneks kahju hüvitise väljamõistmine. Vastustaja on seisukohal, et kahju hüvitamise nõue seoses kaebaja 08.03.2010 esitatud kahju hüvitamise nõude tähtaegselt mitte lahendamisega, tuleb jätta selles osas läbi vaatamata HKMS § 23 lg 1 p 1 alusel.

§ 11

lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale. J. R ei ole vanglale esitanud kahjunõuet tema 08.03.2010 esitatud kahjunõude tähtaegselt mitte läbivaatamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. J. R taotlus tema 23.05.2010 vaidega ja 31.01.2011 vastusega avalikus-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks märgib vastustaja, et nii kaebaja kaebusest kui ka vaidest nähtub, et tema vaide eesmärk oli takistada A. Kanguril edaspidi sooritada õigusvastaseid toiminguid ning kaebaja soovis vaidega juhtida vangla tähelepanu A. Kanguri tegevusele. Vastustaja selgitab, et vaide esitamise eesmärk ei ole vanglale tähelepanu juhtimine, vaid selleks on võimalik esitada vanglale märgukiri. Viru Vangla leiab, et kaebaja tähelepanu juhtimine A. Kanguri tegevusele, oli sisuliselt märgukiri ning kuigi kaebajal on õigus vanglale teha ettepanekuid ning juhtida tähelepanu vangla tegevusele, puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda, et vangla vastavalt tema ettepanekutele ka toimiks või reageeriks tema soovidele vastavalt. Eelnevast tulenevalt leiab vastustaja, et kaebajale ei saanud kahju tekitada asjaolu, et vangla ei reageerinud vastavalt kaebaja ootustele. Vangla tunnistab, et on kaebaja vaide menetlemisel ületanud seaduses sätestatud tähtaegu, kuid on seisukohal, et see ei ole kaebajale kahju tekitanud. Vastustaja märgib, et RVastS § 7 lg 2 alusel kuulub hüvitamisele otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Kaebaja ei ole viidanud sellele, et vangla väidetava tegevuse tulemusena oleks tal tekkinud otsene varaline kahju või jäänud saamata tulu. Seega vastustaja leiab, et kaebaja taotleb mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Vastustaja selgitab, et kaebaja kahjunõudes kirjeldatud asjaolud ei viita ühelegi RVastS § 9 lg-s 1 loetletud mittevaralise kahju koosseisulise juhu esinemisele, mis annaks kaebajale aluse nõuda vanglalt mittevaralise kahju rahalist hüvitamist, seetõttu tuleb jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED J. R on halduskohtule esitanud tühistamiskaebuse Viru Vangla 02.02.2010 käskkirja nr 63/204-D ja Viru Vangla 03.12.2010 käskkirja nr 6-3/2559-D tühistamiseks, kahju hüvitamise kaebuse seoses kaebaja vaietele vastamisega, kaebaja 08.03.2010 esitatud kahjunõude 4 mittetähtaegse vastamisega, kaebaja 23.05.2010 vaide, Viru Vangla 31.01.2011 vastusega nr 610/46802-1 ning kahju hüvitamiseks summas 6391.16 eurot (seoses ebaseadusliku kartserikaristusega perioodil 24.12.2009-29.12.2009.a). J. R tühistamiskaebus jääb rahuldamata alljärgnevatel põhjustel: Viru Vangla 02.02.2010 käskkiri nr 6-3/204-D (lk 27 jj). Halduskohus möönab, et vanemvalvur R. Nageli ettekandes ning aktis eseme leidmise kohta on juhtunud kuupäeva märkimisel ilmne ebatäpsus, kus aasta 2010 asemel on ekslikult märgitud aastaks 2009 (lk 30,31). Nõustuda tuleb vastustajaga selles, et kuna vanemvalvur R. Nagel ei olnud 04.01.2010 teenistuses, siis ei olnud ka vanglal võimalik järgmisel päeval vanemvalvurilt võtta kirjalikku õiendit, et ettekandes ja aktis oli tegemist ebatäpsusega. Ülalmärgitud ebatäpsus on aga ilmselge, sest ettekande ja akti koostamise kuupäev oli 03.01.2010, ettekandele märgitud resolutsioon oli

1. aastal ning ettekande ja akti sisu viitas selgelt sellele, et tegemist oli just 03.01.2010 toiminud sündmusega, mitte 03.01.1999.a. toimunud sündmusega. Seega pidi kaebajale olema nii ettekandest, kui ka aktist üheselt arusaadav, et aastaarvu märkimisel oli ametnik eksinud ning menetleja poolt oli õigustatud teatises märkida, et kaebaja suhtes on alustatud menetlust seoses 03.01.2010 kaebaja kambris asuvast madratsist leitud keelatud esemetega. Kaebaja juhtis ametniku tähelepanu ettekandes ja aktis olevale eksitusele aastaarvu märkimisel, et aasta 2010 asemel oli märgitud
2. Vastav õiend lisati materjalidesse esimesel võimalusel s.o 12.01.2010.a (vt lk 35). Kohus leiab, et ilmne ebatäpsus aasta märkimisel ei saanud olla takistuseks kaebaja poolt seletuste esitamisel seoses keelatud esemete hoiustamisega kambris. Kaebaja on ise keeldunud seletuskirjast (lk 32). Halduskohus nõustub vastustajaga, et kui kinnipeetavale väljastatakse varem kellegi teise poolt kasutuses olnud madrats, siis kontrollib vangla madratsi üle, veendudes selles, et madratsisse ei ole peidetud keelatud esemeid. Seega, kui kaebajale oli vangla poolt madrats väljastatud, siis oli ka vangla eelnevalt kontrollinud, et madrats ei sisalda keelatud esemeid. Kuna madratsit oli eelnevalt kontrollitud ning see oli antud kaebajale isiklikuks kasutamiseks, on välistatud, et keelatud esemed sattusid madratsisse ilma kaebaja teadmata. Kohtul pole alust kahelda vastustaja ülalmärgitud tegevuses. Vangla kontrollib ka ventilatsiooniavasid. Enne J. R paigutamist kambrisse nr 1274 oli kamber kontrollitud ning kohtul pole põhjust kahelda ka vastustaja väites, et on välistatud, et vangla jättis kontrollimata ventilatsioonilõõri katte, mille pealt 03.01.2010 avastati poolik tikutoosi külg. Kirjeldatu alusel on välistatud, et kambrist leitud ese võis jääda kambrisse eelmisest kinnipeetavast. Kaebaja on taotlenud 05.02.2010 esitatud vaidele (lk 37jj) vastamise õigusvastaseks tunnistamist, kuna vangla rikkus vastamise tähtaega. Õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huvina on kaebaja märkinud edasise kahjunõude esitamise. Põhjendatud huviks võib olla kahjunõude esitamine, kuid ei piisa ainult paljasõnalisest väitest esitada kahju hüvitamise nõue, vaid see nõue peab olema reaalselt võimalik. 02.04.2009 lahendis nr 3-3-1-101-08 on Riigikohus märkinud, et: „Halduskohus leidis, et kui kaebajate tegelikuks sooviks on tühistamiskaebuste asemel õigusvastasuse tuvastamise kaebuste esitamine, siis tuleb neil vastavalt HKMS § 10 lg-le 3 märkida põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks. Kaebajatel peab olema haldusaktiga otsene ja isiklik puutumus ning soovitud tuvastamine peab andma neile õigusliku kasu või eelise. Põhjendatud huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda haldusakti õigusvastasuses (vt käesoleva määruse punkti 3 alap 4). Riigikohtu halduskolleegium nõustub halduskohtu selle seisukohaga. Piisavaks huviks kaebusega halduskohtusse pöördumiseks tuvastamisnõude puhul ei ole vaidlustatud haldusakti õigusvastasus. Haldusakti õigusvastasuse tuvastamise korral jääb haldusakt edasi kehtima ning kaebaja õiguste kaitset ei ole halduskohtus võimalik saavutada üksnes selle õigusvastasuse kindlakstegemisel. Tuvastamisnõude esitamine on lubatud üksnes sellisel juhul, kui kaebaja saavutab kohtuotsusega eelise oma õiguste edasisel kaitsel”. Kirjeldatu alusel halduskohus märgib, et tuvastamisnõuet saab seega esitada üksnes juhul, kui isikul on selleks olemas põhjendatud huvi. Viru Vangla on tunnistanud, et on kaebaja 05.02.2010 5 vaiet jt vaideid menetlenud viivitusega, kuid ei ole tõenäoline, et vaide viivitusega lahendamine sai tekitada sellist kahju, mis kuulub riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele. Halduskohus nõustub vastustajaga, et kaebaja kahjunõue tema vaietele vastamisega seonduvalt on ilmselgelt perspektiivitu. Seda enam, et kaebaja ei viibi enam Viru Vanglas, vaid on vanglast vabanenud ning kaebaja ei saavuta kohtuotsusega mingit eelist oma õiguste edasisel kaitsel. Viru Vangla 03.12.2010 käskkiri nr 6-3/2559-D (lk 46 jj). Vaidlust ei ole selles, et kaebajat on teavitatud menetluse alustamisest, kaebajale oli teada, milles teda süüdistatakse ning tal oli võimalus esitada oma seletus juhtunu kohta (lk 50). Kaebaja seda ei teinud, vaid viitas 07.11.2010 koostatud avaldusele ning menetluse käigus arvestati tema avalduses esitatud seletustega juhtunu kohta (lk 51). Distsiplinaarmenetluse protokolliga kaebajat tutvustati, kuid J. R keeldus distsiplinaarmenetluse protokolli allkirjastamast ning ei märkinud protokollile ega teavitanud vanglat, et soovib esitada vastuväiteid. (lk 48 pöördel). J. R allkirjastas 30.11.2010 vastuväite DM protokollile, kuid inspektor-kontaktisik Õ. Reivardtile andis kaebaja oma vastuväited üle alles 02.12.2010 ( registreeritud nr 6-10/45041 all, lk 54). Seetõttu ei jõudnud kaebaja vastuväited menetlejani õigeaegselt ning vaidlustatud 03.12.2010 käskkirjas jäid need väited arvestamata. Vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja pani 07.11.2010 kella 8.15 ajal toime distsipliininõuete rikkumise, mis seisnes selles, et ta oli hommikusel loendusel P hoone esimesel korrusel kambris 1149 riides ebakorrektselt (jakihõlmad lahti, rind paljas), rikkudes sellega Viru Vangla kodukorra p 7.
3. Korraldusele jaki nööbid kinni panna, kinnipeetav ärritus ja käitus ebaviisakalt ning kasutas kõrgendatud häälel solvavaid väljendeid vangla direktori kohta, hiljem solvas valvurit ebatsensuursete väljenditega (märgitud protokollis), rikkudes sellega kodukorra p. 8.1.3 ja p 8.2.
4. Kohus nõustub vastustajaga, et vastuväidete käskkirjas arvestamata jätmine ei too kaasa käskkirja tühistamist. Kohus möönab, et tegemist on menetlusliku eksimusega, mis aga sisuliselt karistuse määramist ei mõjuta. Asjaolu, et kaebaja ei ole rahul menetluses märgituga, ei tähenda, et menetleja on erapoolik. Kui kinnipeetav ei ole vanglaametniku tegevusega rahul, on tal õigus esitada selles osas kirjalik pöördumine vanglale, mitte käituda vanglaametnikuga ebaviisakalt. Kaebaja poolt esitatud menetluse alustamise nõue valvuri suhtes ning valvuri karistamise nõue on asjasse puutumatu, kuna kinnipeetaval puudub õigus nõuda ametniku osas menetluse alustamist.

§ 128

lg 5 kohaselt vanglaametniku üleviimise otsustab tema ametisse nimetamise õigust omav isik. Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus § 4 lg 2 p 3 alusel nimetab vangla teenistujad ametisse direktor, kinnipeetaval puudub õigus nõuda ametniku üleviimist. Kaebaja süü ebaviisakate väljendite kasutamisel on seega tõendatud valvur L. Venski ettekandega (lk 49) ning kohtul puudub alus kahelda L. Venski ettekandes. Viimane on kooskõlas kaebaja 07.11.2010 avaldusega, kus kaebaja on ise ka tunnistanud, et oli loenduse ajal ebakorrektselt riides ning ägestus, kui valvur palus tal seadust järgida. Kirjeldatu alusel puudub kohtul alus käskkirjade tühistamiseks, kuna kaebajale distsiplinaarkaristuste määramised on olnud õiguspärased. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki

§ 64lg 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid.

J. R on kohtult taotlenud Viru Vangla poolt avalikus-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist summas 6391,16 eurot. Halduskohus märgib, et kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Asjas ei ole vaidlust selles, et Tartu Halduskohtu 30.04.2010 otsusega 3-10-285 tühistati Viru Vangla 18.12.2009 käskkiri nr 6-3/2839-D. Seetõttu viibis J. R ajavahemikul 24.12.200929.12.2009 kartseris alusetult ning tal on õigus taotleda mittevaralise kahju hüvitamist seoses alusetult kartseris viibimisega. 6 Vastustaja Viru Vangla on võtnud omaks, et kaebaja taotlus saada alusetult karteris viibimise eest ühe ööpäeva eest hüvitist summas 100 krooni ehk 6.39 eurot, st viie ööpäeva eest kokku 31.95 eurot on põhjendatud ning selles osas kaebusele vastu ei vaidle, ülejäänud osas on kaebaja taotlus põhjendamatu. Riigikohus on 15.03.2010 otsusega nr 3-3-1-93-09 alusetult kartseris viibinud kinnipeetavale välja mõistnud hüvitise 100 krooni ehk 6.39 eurot iga kartseris viibitud ööpäeva eest. Kirjeldatu alusel kuulub kaebaja taotlus kahju hüvitamiseks viie ööpäeva alusetu kartseris viibimise eest summas 6391.16 eurot rahuldamisele osaliselt, halduskohus leiab, et põhjendatud on välja mõista Viru Vanglalt moraalne kahju summas 31,95 € ( 5x 6,39=31,95) J. R kasuks, kuna viimane viibis perioodil 24.12.2009-29.12.2009 kartseris alusetult (haldusasi nr 3-10-285). Kaebusest ei tulene asjaolusid, mis viitaksid inimväärikuse alandamisele. Kaebajale ei ole tekitatud täiendavaid piiranguid ja kannatusi, mis ei kaasne tavapäraselt kartseris viibimisega. Inimväärikuse alandamisega on tegemist äärmiselt raskete rikkumiste puhul, kuid Euroopa Inimõiguste Kohus on nentinud, et vangistusega kaasneb niikuinii teatud paratamatu ebamugavustunne,“ kuid kvalifitseerimaks tegevust inimväärikuse alandamisena, peab olema tegemist minimaalse raskusastme ületamisega“. Kahju hüvitamise nõue seoses kaebaja 08.03.2010 esitatud kahju hüvitamise nõude tähtaegselt mitte lahendamisega vastustaja poolt, tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 23 lg 1 p 1 alusel.

§ 11

lg 8 kohaselt vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale. J. R ei ole vanglale esitanud kahjunõuet tema 08.03.2010 esitatud kahjunõude tähtaegselt mitte läbivaatamisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Jätta läbivaatamata HKMS § 23 lg 1 p 1 alusel kahju hüvitamise nõue seoses kaebaja 08.03.2010 esitatud kahju hüvitamise nõude tähtaegselt mittelahendamisega, kuna kaebaja on eiranud

§ 11lg 8 ning ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.

Menetluskulu jääb menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 93 lg1). (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 7