) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Ajutise halduri hinnangul põhjustas võlgniku maksejõuetuse asjaolu, et Harju Maakohtu 01.10.2010.a. otsusega (jõustus 17.02.2011 ) mõisteti võlgnikult võlausaldaja MKT kasuks välja 13 087,92 eurot, mille tasumiseks puuduvad mittetulundusühingul rahalised vahendid. Lisaks sellele ei ole ajutisel halduril põhjust kahelda, et kohus mõistab võlgnikult võlausaldaja MKT kasuks välja ka menetluskulud summas 2623,34 eurot. Seisuga 17.08.2011 moodustasid võlgniku varad summa 402,33 eurot. Võlgniku tegevuse rahastamine toimub läbi vabatahtlike annetuste ja käesoleval ajal ei korraldata võlgniku poolt ühtegi heategevusprojekti, mille annetuste arvelt saaks rahuldada võlausaldaja nõuet. Kohus, lähtudes ajutise halduri aruandes toodust ja kohtuistungil avaldatust, määras 17.08.2011 kohtuistungil menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ning teha ettepanek MTÜ ES võimalikele võlausaldajatele jt huvitatud isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.08.2011. Seisuga 07.09.2011 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et MTÜ ES pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega
Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud MTÜ ES pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. MTÜ ES tuleb likvideerida mittetulundusühingute registrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutise halduri tasu
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri 4 2-11-31122 ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).
lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Ly Müürsoo palub pankrotimenetluse raugemisel välja mõista ajutise halduri tasu 700 eurot ja vajalike kulude katteks 100 eurot, millest summas 397 eurot hüvitada riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ja kulude suurusele, samuti nende väljamõistmisele võlgnikult, ei ole võlgniku esindaja kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et taotletava tasu ja kulude summa on mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu summas 700 eurot ja kulude summa 100 eurot tuleb võlgnikult välja mõista büroole OÜ Sentire MK, mille kaudu haldur tegutseb. Kuna võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks, tuleb väljamõistetud tasu ja kulude summast hüvitada riigi vahenditest 397 eurot. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tuleb 397 eurot kanda riigi vahenditest OÜ Sentire MK arvelduskontole . Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et MTÜ ES dokumentatsioon tuleb anda hoiule MTÜ ES seaduslikule esindajale juhatuse liikmele MSile (ik XXX). Viktor Brügel Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.