lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kohtule esitatud müügilepingust nähtub, et kostja müüs kassi V.R 6000 krooni eest. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, et lepingu rikkumise aluseks oleks selle müügilepingu järgi kassi hinna varjamine. Tunnistaja V.R ütlustest selgub, et kassi võtmise soovi avaldas algselt tunnistaja laps, kass elas reaalselt tunnistaja juures, talle pandi isegi uus nimi, ning lapse terviseprobleemide ilmnemisel ei olnud kassi pidamine võimalik. Kohus leiab, et tunnistajal oli tegelik soov kass omandada, seega ei olnud tegemist näiliku tehinguga. Tehingust taganemine toimub VÕS § 188 lg 1 järgi taganemisavalduse tegemisega teisele poolele. Tunnistaja ütlustega ei leidnud tõendamist, et tunnistaja oleks müügilepingust taganenud, seega ei ole müügileping taganemisega lõppenud. 24.11.2008 e-kirjast nähtub, et S.S ostis kassi ja selle andis talle üle kostja, kes on märgitud tõuaretajaks. Pooled ei vaidle selle üle, et kassi viis Riiga ja andis ostjale üle kostja. Tunnistaja ütlustega on leidnud tõendamist, et ta palus kostjal, kui kassiaretajal leida tunnistaja poolt omandatud kassile uus omanik. Nii tunnistaja ütlustest kui ka 24.11.2008 e-kirjast nähtub, et kassile leidis ostja J J , kes sai selle eest tunnistajalt tasu. Kohus leiab, et S.S sõlmitud müügilepingu järgi oli müüjaks V.R, kelle volitusel kostja tegutses. TsÜS § 115 lg 1 sätestab, et tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Asjaolu, kas tehingu teine pool teadis esindusõiguse olemasolust või mitte, ei muuda tehingu kehtivust. Asjaolu, et müügilepingus on märgitud müüjaks kostja mitte V.R ning see, et kassikasvatajate liidu registris on kassi omanikuks märgitud kostja, ei muuda ega tekita tegelikku omandiõigust kassile, sest TsÜS § 49 lg 3 järgi kohaldatakse loomadele vallasasjade koht käivaid sätteid. Vallaasja omand tekib AÕS § 92 lg 1 järgi vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Vallasasja kohta tehtud registrikanne ei mõjuta vallaasja omandiõigust. Kohus leiab, et kostja ei ole kassi hinda varajanud ning seega ka hageja ja kostja vahelist lepingut rikkunud ning leppetrahvi nõudmine ei ole seetõttu põhjendatud.
lg 1 järgi tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda ja hageja menetluskulud tema enda kanda.
lg 1 järgi tuleb menetluskulude kindlaksmääramise taotlus esitada otsuse teinud kohtule 30 päeva jooksul pärast otsuse jõustumist. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.