) § 67 p-i 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.1 kohaselt on kinnipeetaval kohustus täita vangistusseadust, vangla sisekorraeeskirja, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja -teenistujate seaduslikele korraldustele.
kohaselt võib käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on noomitus, isiklike vahendite eest lisatoitlustamise õiguse keelamine kuni kaheks kuuks ja kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks.
lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse läbiviimisele ja distsiplinaarkaristuse määramisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 64 sätteid. Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kaebajat distsiplinaarkorras
p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja rikkumine vanglaametniku korraldusele allumata jätmises. 20.09.2009 kell 20.10 õhtuse loenduse läbiviimise ajal andis valvur Julia Spasjonova kaebajale korraldusele öelda oma ees-ja perekonnanimi ja seista oma voodi kõrval. Kaebaja korraldusele ei allunud. Viru Vangla kodukorra p-i 7.3 kohaselt on kõik kinni peetavad isikud kohustatud loenduse ajal ametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusma, hoidma käsi selja taga ning seisma oma korrastatud voodi kõrval või vanglaametniku korraldusel mujal. Kodukorra p-i 7.5 kohaselt loendust teostav vanglaametnik küsib kinni peetava isiku ees-ja perekonnanime ja kontrollib kinnipeetava isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga ja vajadusel küsib täiendavaid andmeid. Seega on vanglaametniku loenduse ajal kaebajale antud korraldus ees-ja perekonnanime nimetamiseks ning voodi kõrval seismiseks kodukorraga kooskõlas ning kaebaja, olles teadlik vanglas kehtivast korrast (Viru Vangla kodukorraga tutvus kaebaja ajavahemikul 02.04.2009-08.04.2009), oli kohustatud vanglaametniku poolt antud korraldusele alluma. Isegi juhul, kui kaebaja oli seisukohal, et vanglaametniku korraldus ei ole seaduslik, siis ei andnud see alust korraldusele allumata jätmiseks. Riigikohus on oma 01.03.07 lahendis nr 3-3-1-103-06 leidnud, et kinnipeetava arusaam seadusest ja sellega seonduv arusaam vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust korralduse täitmisest keelduda. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 nimetatud tühise haldusakti tunnustele ja tühisus on ilmselge. Kaebajale antud korraldus ei vasta haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 nimetatud tunnustele ja seega ei olnud õigustatud korralduse täitmata jätmine. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud valvur Julia Spasjonova ettekandega nr 3641 ja kaebaja seletuskirjaga. Kaebaja tunnistab oma seletuskirjas, et vanglaametnik pöördus tema poole ebaviisakalt ja sellepärast ta ei tõusnud loenduse ajal püsti. Vanglaametniku seaduslikule korraldusele allumata jätmine on vastuolus
Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne toimepandud süüteoga. Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 1 lg 1 kohaselt käesolev seadus sätestab avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral ja lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormija raskust. Seega tuleb kahju hüvitamise kaebuses tuvastada, kas ja milline kahju on tekkinud, kas haldusakt või toiming, millega väidetavalt isikule kahju tekitati, on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Kui ükski nimetatud tingimustest puudub, siis kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele ei kuulu. Samuti on mittevaralise kahju puhul oluline süülisus ning avaliku võimu kandja vabaneb mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab, et kahju põhjustanud avalikku ülesannet täitnud isik ei olnud kahju tekitamises süüdi. Kaebaja taotleb kahju hüvitamist seoses kartseris viibimisega. Kaebaja ei ole Viru Vangla xx.xx.xxx käskkirjaga nr xx määratud kartserikaristust ära kandnud ning kuna tegemist on vahistatuga, siis
lg 3 kohaselt ei ole võimalik 02.10.2009 määratud kartserikaristust ka enam täita. Seega jääb arusaamatuks, milles seisnes väidetav kahju. Kaebaja ei ole seda oma kaebuses täpsustanud, mistõttu on tema väited kahju tekkimise kohta alusetud ning tema kahjunõue rahuldamisele ei kuulu. Kaebaja selgitab, et ta ei allunud vanglaametniku korraldusele, kuna vanglaametnik ei olnud temaga viisakas, vanglaametnik ei esitlenud ennast ning nõudis, et ta nimetaks oma eesja perekonnanime. Kaebaja väidab, et kui ta küsis vanglaametniku nime, siis vastas vanglaametnik, et nime võib lugeda nimesildilt. Kaebaja selgitab, et tema eesti keeles lugeda ei oska. Kinni peetavatel isikutel on kohustus alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele, seejuures on kohustus alluda korraldusele sõltumata sellest, kas kinnipeetav leiab, et vanglaametnik on käitunud viisakalt või mitte. Kui kinni peetav isik leiab, et vanglaametnik on temaga ebaviisakalt käitunud, siis on tal võimalus pöörduda märgukirjaga vangla poole, mitte aga toime panna distsipliinirikkumist. Samuti ei saa pidada vanglaametniku ebaviisakaks käitumiseks enda esitlemata jätmist. Vanglaametnikud kannavad nimesilte ning neil ei ole kohustust ennast kinni peetavatele isikutele esitleda. Kaebaja leiab, et tegemist ei ole võrdse kohtlemisega, kui vanglaametnik ei pea oma nime ütlema, aga kinni peetavatel isikutel on kohustus oma nimi öelda. Viru Vangla kodukord näeb ette, et loenduse ajal seisavad kinni peetavad isikud oma voodi juures ning vanglaametnik küsib kinni peetava isiku nime ning kontrollib isikusamasust. Seega on kinni peetav isik kohustatud oma nime ütlema. Kaebaja viide võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisele on 3
p-i 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Viru Vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kaebajat distsiplinaarkorras
p-s 1 ja Viru Vangla kodukorra p-s 8.1.1 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks. Kaebaja rikkumine seisnes vanglaametniku korraldusele allumata jätmises. Nimelt 20.09.2009 kell 20.10 õhtuse loenduse läbiviimise ajal andis valvur Julia Spasjonova kaebajale korraldusele öelda oma ees-ja perekonnanimi ja seista oma voodi kõrval, kuid kaebaja korraldusele ei allunud. Tulenevalt Viru Vangla kodukorra p-st 7.3 on kõik kinni peetavad isikud kohustatud loenduse ajal ametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusma, hoidma käsi selja taga ning seisma oma korrastatud voodi kõrval või vanglaametniku korraldusel mujal. Kodukorra p-i 7.5 kohaselt küsib loendust läbiviiv vanglaametnik kinni peetava isiku ees-ja perekonnanime ja kontrollib tema isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Vanglaametnik võib küsida ka täiendavaid andmeid. Kaebaja tutvus Viru Vangla kodukorraga ajavahemikul alates 02.04.2009 kuni 08.04.2009, mistõttu ta oli teadlik vanglas kehtivast korrast ja ka sellest, et ta oli kohustatud vanglaametniku poolt antud korraldusele alluma. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud valvur Julia Spasjonova ettekandega nr 3641 ja kaebaja seletuskirjaga. Valvur Julia Spasjonova koostas Viru Vangla direktorile 21.09.2009 ettekande nr 3641, millest nähtub, et 20.09.2009 õhtuse loenduse ajal kell 20.10 vahistatu A.S, kes viibib E-6 kambris nr 2351, lamas voodis ning ei allunud vanglaametniku korraldusele seista voodi juures ja öelda oma nimi. Intsidendi juures viibis A.F. Vahistatu nõustus kirjutama seletuskirja (t.lk 34). Kaebaja 20.09.2009 seletuskirjast nähtub, et vanglaametnik pöördus 20.09.2009 tema poole ebaviisakalt ja sellepärast ta ei tõusnud loenduse ajal püsti. Kuna vanglaametniku seaduslikule korraldusele allumata jätmine on õigusvastane, siis pani kaebaja toime distsipliinirikkumise, mille eest võis teda karistada distsiplinaarkorras. Distsiplinaarmenetluse läbiviija inspektorkontaktisik Gerda Leppik teavitas 28.09.2009 kaebajat menetluse alustamisest ning andis võimaluse selgituste andmiseks. Menetleja kogus asjas olulist tähtsust omavad tõendid ja koostas 29.09.2009 distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebajat teavitati menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires selleks pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne toimepandud süüteoga. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks vanglaametnik ei pea talle oma nime ütlema, kuid kinnipeetav peab vanglaametnikule end esitlema. Kaebaja arvates on tegemist ebavõrdse kohtlemisega. Viru Vangla kodukorra p 7.3 näeb ette, et kõik kinni peetavad isikud on kohustatud loenduse ajal ametnike kambrisse sisenemisel püsti tõusma, hoidma käsi selja taga ning seisma oma korrastatud voodi kõrval või vanglaametniku korraldusel mujal. Kodukorra p-i 7.5 kohaselt küsib loendust läbiviiv vanglaametnik kinni peetava isiku ees-ja perekonnanime ja kontrollib tema isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga. Seega haldusasja materjalidest nähtub, et kaebajat karistati Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx distsiplinaarkorras vanglaametniku korraldusele allumata jätmise eest, kuid seda karistust ei ole täitmisele siiani pööratud. Kuna karistust ei 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.