Asjaolud ja hageja nõue 09.06.2011 esitas J K Viru Maakohtule hagi kostja D P `i vastu isaduse vaidlustamise nõudes. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 29.06.2011. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja kostja alates 25.07.2008.a. kuni 04.05.2009.a. abielus ning pärast abielu lõppemist, XXX.a. sündis alaealine laps A K. Kostja on kantud lapse isana lapse sünniakti. 16.05.2011.a. Eesti kohtuekspertiisi Instituudi koostatud akti nr 11U-KD0107 kohaselt ei saa kostja D P olla J K lapse A K isa. Hageja palub tuvastada, et A P ei põlvne kostjast. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud kohtule järgmised tõendid: abielutunnistus (tl 4), abielulahutuse tunnistus
) § 440 lg 1 kohaselt kui hageja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja nõudeks on tuvastada, et A K ei põlvne kostjast. Perekonnaseaduse (PKS) § 95 kohaselt, isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. PKS § 94 lg 1 kohaselt kohus tuvastab isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. PKS § 91 lg 1 kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Kohus tuvastas, et hageja J K lapse A K`i sünniakti on lapse isana kantud kostja D P. Lähtuvalt PKS § 84 lg 1 p 1, lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. PKS § 94 lg 2 kohaselt, põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Hageja esitatud Eesti kohtuekspertiisi Instituudi aktist nr 11U-KD0107 (tl 6-7) nähtub, et DNA analüüsi tulemuste alusel on ekspert järeldanud, et D P ei saa olla A K isa. Ekspert põhjendab, et üheksas uuritud DNA piirkonnas ei olnud D P`il alleeli, mille A K on saanud oma bioloogiliselt isalt. Kostja nõustus ekspertiisiaktis esitatud tulemustega. Kohus loeb tõendatuks, et hageja J K lapse A K`i bioloogiliseks isaks ei ole kostja D P. Kohus loeb tuvastatuks, et A K ei põlvne kostjast D P`ist ning kostja D P ei ole lapse A K`i isa. Hagi hind Hageja nõudeks on mittevaraline nõue tuvastamaks, et laps ei põlvne kostjast.
Hagihind on 1595 eurot. Menetluskulud Vastavalt
lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohus juhindus
Kristel Vedro Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.