3-11-1458/8

3-11-1257 KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Annika Vendik Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2011 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-11-1257 Haldusas S. B´i kaebus Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseiniku A. A 13.03.2011.a. tegevusele Menetlusosalised ja nende Kaebaja S. B, esindaja Kaire Aus Vastustaja Lääne Prefektuur esindajad Juhindudes HKMS § 11 lg 4 ja lg 8, § 84 lg 4 p 2: RESOLUTSIOON Lugeda kaebus S. B´le tagastatuks. Selgitada, et väärteomenetluses tehtud otsuseid või menetlustoiminguid või õiguste rikkumist on võimalik vaidlustada väärteomenetluse seadustikus ettenähtud korras. Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD: 23.05.2011 saabus Tallinna Halduskohtusse S. B´i kaebus Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseiniku A. A 13.03.2011.a. tegevusele (tl 6-10). 01.07.2011 küsis kohus vastustajalt, kas kaebaja suhtes algatati väärteomenetlus (tl 20). 3-11-1257 08.07.2011 edastas vastustaja kohtule kaebaja suhtes algatatud väärteomaterjalidest koopia (tl 2220). KOHTU PÕHJENDUSED: Lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 11 lg 1 p-st 2 kontrollib kohus, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. HKMS § 3 lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine HKMS § 3 lg 2 sätestab, et halduskohtu pädevusse ei kuulu selliste avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Käesoleval juhul menetluskord on sätestatud väärteomenetluse seadustiku §-des 76-
2. Kaebaja väidetel toimetasid 13.03.2011.a. kella 2:00 ajal Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullpolitseinikud A. A ja A. T kaebaja ööklubist Mirage põhjendamatult Pärnu politseijaoskonna kainestusmajja. Kaebuse kohaselt väänati politseijaoskonnas kaebaja käsi selliselt, et kaebaja tundis tugevat valusööstu ning kaotas tasakaalu. Eeltoodust tulenevalt taotleb kaebaja seoses vigastuste tekitamisega ravikulude, taastusravikulude hüvitamist ning kahjuhüvist. Asjas esitatud materjalide kohaselt tuvastas politseipatrull ööklubis „Mirage“ kaebaja käitumises õigusrikkumise, mistõttu koostas väärteoprotokolli nr AB
3. Rikkumise kirjelduse kohaselt eiras kaebaja korduvalt patrullpolitseinik A. T poolt antud seaduslikku korraldust minna eemale ja lõpetada politseitöö takistamine, pannes sellise teoga toime võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise. Väärtegu kvalifitseeriti KarS § 276 järgi. VTMS § 58 lg 1 kohaselt alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga. Väärteomenetluse alustamiseks peab esinema ajend ja alus ning puuduma menetlust välistavad asjaolud. Seega alustatakse menetlust siis, kui esineb küllaldaselt andmeid, mis viitavad sellele, et väärtegu on toime pandud. Antud juhul kasutati S. B´i suhtes politsei poolt füüsilist jõudu peale väärteomenetluse algatamist, st peale seda, kui kaebaja oli eiranud korduvalt patrullpolitseiniku A. T korraldust. Väärteomenetluse raames antud aktide või tehtud (menetlus) toimingute õiguspärasuse hindamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Nagu kriminaalmenetlus, on ka väärteomenetlus riigivõimu spetsiifiline teostamine, mis on reguleeritud muust avaliku võimu teostamisest eraldi ning väärteomenetluse toimingute ja otsustuste õiguspärasust kontrollivad üldjuhul väärteomenetluse reeglite kohaselt ja väärteomenetluse raames üldkohtud (vt Riigikohtu üldkogu 22.03.2011 otsus nr 3-3-1-85-09, p 128). Tulenevalt eeltoodust kasutas politsei S. B´i suhtes füüsilist jõudu ja erivahendeid väärteomenetluse raames ning halduskohus ei saa võtta käesoleva asja lahendamisel seisukohta alustatud väärteomenetluses jõu ja erivahendi kasutamise aluste olemasolu ning nende vahendite õiguspärase kasutamise, sealhulgas kaalutlemise õiguspärasuse ja proportsionaalsuse kohta. Kaebuse võib esitada väärteomenetluse seadustiku § 76 lg 1 kohaselt kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni kohtuvälise menetleja juhile kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Sama seaduse § 78 lg 1 järgi, kui isik ei nõustu kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. 3-11-1257 Eeltoodust lähtuvalt tuleb kaebus selle esitajale tagastada. Kaebuse esitaja on tasunud 24.05.2011 riigilõivu summas 15,97 eurot. HKMS § 84 lg 4 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Rahandusministri 21.09.2010 määruse nr 47 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ järgi on riigilõivu tasunud isikul õigus esitada riigilõivu võtnud asutusele taotlus riigilõivu tagastamiseks koos riigilõivu tasumist tõendava originaaldokumendiga kahe aasta jooksul riigilõivu tasumise aasta lõpust arvates. Originaaldokumenti ei esitata juhul, kui riigilõivu võtnud asutusel on võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel. Seega tuleb kaebajal halduskohtule esitada vastavasisuline taotlus, kuhu tuleb märkida järgmised andmed: 1) riigilõivu tasunud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel isiku sünnikuupäev või juriidilise isiku nimi ja registrikood või selle puudumisel notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number, mittenotariaalse asutamise puhul asutajatele äriregistri veebipõhises teabesüsteemis antud asutamisnumber, kui need on olemas; 2) panga nimi ja riigilõivu tasuja kontonumber, millelt makse sooritati, juhul kui lõivu ei tasutud sularahas; 3) makse sooritamise kuupäev; 4) riigilõivu võtnud asutuse nimi; 5) riigilõivu laekumise koht (panga nimetus, kontonumber, viitenumber); 6) toimingu nimetus, mille eest tasutud lõivu tagastamist taotletakse, riigilõivu summa ja tagastamise alus; 7) riigilõivu tagastamise koht (panga nimetus, kontonumber, konto omaniku nimi ja isikukood või selle puudumisel isiku sünnikuupäev või registrikood või selle puudumisel notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number, mittenotariaalse asutamise puhul asutajatele äriregistri veebipõhises teabesüsteemis antud asutamisnumber, kui need on olemas). Annika Vendik Kohtunik