← Eesti

3-09-2427/32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Virkus, Lauri Madise ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-2427 Haldusasi Reisona OÜ ja Mikloro OÜ kaebused Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse
  3. septembri
  4. a maksuotsuse nr 12.2-3/3774-4 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  5. mai
  6. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Reisona OÜ ja Mikloro OÜ apellatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev
  7. aprill
  8. a Menetlusosalised Kaebuse esitajad Reisona OÜ ja Mikloro OÜ, esindaja advokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus, esindaja Kaie Kaju RESOLUTSIOON
  9. Jätta Tallinna Halduskohtu
  10. mai
  11. a otsus haldusasjas nr 3-09-2427 muutmata ning Reisona OÜ ja Mikloro OÜ apellatsioonkaebused rahuldamata.
  12. Jätta Reisona OÜ ja Mikloro OÜ apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
  13. juuni
  14. a. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 või § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. 3-09-2427 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  15. Reisona OÜ importis
  16. jaanuari
  17. a tollideklaratsiooniga nr 09EE1310EE90068812 Ukraina ettevõttelt Garantagrobusiness Ltd kauba nimetusega teraviljatangud – hirss. Kaup deklareeriti TARIC koodiga 1103 19 90
  18. Tolliametnik võttis
  19. jaanuaril
  20. a kaubast proovi (proovivõtu protokoll, tl 88-89). OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus edastas
  21. veebruaril
  22. a Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele (PMTK) analüüsiakti koos Põllumajandusuuringute Keskuse katseprotokolliga nr 09-00539 TML/TR (tl 90-91). Reisona OÜ esitas
  23. märtsil
  24. a PMTK-le taotluse (tl 92) nimetatud tollideklaratsiooni muutmiseks, paludes asendada kaubakood 1103 19 90 00 vastavalt analüüsiaktile kaubakoodiga 1104 29 18
  25. PMTK edastas Reisona OÜ-le ja deklarandile
  26. märtsil
  27. a teatise deklaratsioonis muudatuse tegemise kohta. Muudatusega kaasnes täiendav maksukohustus (tl 93).
  28. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse (edaspidi ka LMTK)
  29. aprilli
  30. a korraldusega nr 12.2-3/3774-1 (tl 31-33) kohustati Reisona OÜ-d andma teavet ja esitama dokumente. Korralduses märgiti, et LMTK revident viib läbi
  31. oktoobri
  32. a tollideklaratsiooniga nr 06EE13100091123165,
  33. septembri
  34. a tollideklaratsiooniga nr 08EE1310EE91790872 ja
  35. septembri
  36. a tollideklaratsiooniga nr 08EE1310EE91896196 kolmandatest riikidest imporditud ning vabasse ringlusesse ja kasutamisse lubatud kaupade (teraviljatangud – hirss) klassifitseerimise, tarnetingimuste, tolliväärtuse määramise, lõpliku tollivormistuse õigsuse ja maksude arvestamise õigsuse järelkontrolli ning deklareeritud andmete võrdlust ettevõtte raamatupidamise ja lao andmetega.
  37. septembril
  38. a edastas LMTK Reisona OÜ-le ja Mikloro OÜ-le kontrollakti (tl 42-55). Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse
  39. septembri
  40. a maksuotsusega nr 12.2-3/3774-4 (tl 10-20) kohustati Reisona OÜ-d ja Mikloro OÜ-d tasuma solidaarselt tollimaksu 26 193 krooni ja käibemaksu 4 715 krooni. Maksuotsuse kohaselt importis Reisona OÜ
  41. oktoobri
  42. a tollideklaratsiooniga nr 06EE13100091123165,
  43. septembri
  44. a tollideklaratsiooniga nr 08EE131010EE91790872 ja
  45. septembri
  46. a tollideklaratsiooniga nr 08EE1310EE91896196 Ukraina ettevõttelt Garantagrobusiness Ltd hirssi ning Mikloro OÜ esitas Reisona OÜ eest tollideklaratsioonid, märkides kauba nimetuseks teraviljatangud – hirss ja kaubakoodiks 1103 19 90 00 (tollimaksumäär 1533,37 kr/tonn). Kaup on valesti klassifitseeritud. Kauba õige kirjeldus on hirss, kroovitud (kestast vabastatud) ning õige tariifne klassifikatsioon on 1104 29 18 00 (tollimaksumäär 2018,41 kr/tonn). Maksuotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Kauba arvetel, CMR-del, päritolusertifikaatidel, spetsifikatsioonidel ja kvaliteedisertifikaatidel on kaubaks hirss (tõlgituna inglise keelest) või hirsitang (tõlgituna vene keelest). Reisona OÜ raamatupidamise aruannetes kajastub imporditud kaup nimetusega hirss, 25 kg kott (kõrgem sort). Vastavalt Reisona OÜ külastuse käigus esitatud Ukraina Teravilja Inspektsiooni
  47. oktoobri
  48. a,
  49. septembri
  50. a ja
  51. septembri
  52. a kvaliteedisertifikaatidele, mis Reisona OÜ ja Garantagrobusiness Ltd vahel sõlmitud lepingute kohaselt peavad kaubaga kaasas olema, kuulus hirss standardi GOST 572-60 kohaselt kõrgemasse sorti. Kvaliteedisertifikaatidel kajastuvad andmed kauba nimetuse, sordi, välimuse, värvi, lõhna, maitse, niiskuse sisalduse, heakvaliteetse tuuma ja lisade osakaalu kohta. Standardit GOST 572-60 kohaldatakse lihvitud hirsitangule, mis on saadud hirsi vabastamisel õiekiledest, osaliselt viljakiledest ja seemnekestadest ning idust. Standardis on lihvitud hirsitangu nõuded, 2

(10)3-09-2427 sh lahti seletatud kvaliteedisertifikaatidel märgitud mõisted. Kvaliteedisertifikaatidelt nähtub, et imporditi kroovitud hirsiteri. Terade tuumad olid kõrge kvaliteediga ning purustatud tuumi oli vastavalt 0%, 0,3% ja 0,04%. Tolliagentuur Mikloro OÜ juhatuse liikme O. Letunova seletuse kohaselt määrati kaubakood vastavalt saatedokumentidele. Saatedokumentidest kajastus kaubakood 1103 19 90 00 CMRdel. Eksportriigis väljastatud CMR-le märgitud tariifne klassifikatsioon ei ole siduv, vaid on informatiivne. Kauba tariifsel klassifitseerimisel tuleb lähtuda Euroopa Ühenduse õigusaktidest, HS selgitavatest märkustest ja klassifitseerimise reeglitest ning kauba olemusest. Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri rubriiki 1103 kuuluvad teraviljatangud, mis peavad täitma sõelast läbituleku tingimuse: grupi märkuse 3 punkt b kohaselt tähistatakse rubriigis 1103 terminiga „tangud“ jahvatussaadusi, millest vähemalt 95% massist läbib 1,25 mm suuruste avadega metallsõela. Reisona OÜ juhatuse liikme V. Stepanovi ja Mikloro OÜ juhatuse liikme O. Letunova selgituse kohaselt oli hirss kroovitud (kestast vabastatud). Kroovitud hirss tuleb klassifitseerida KN rubriiki 1104, kuhu kuuluvad muul viisil töödeldud teraviljad (näiteks kroovitud, valtsitud, helvestatud, poleeritud, lõigatud või jämedalt purustatud). Kroovitud (kestast vabastatud) hirss kuulub klassifitseerimisele koodiga 1104 29 18
  1. Reisona OÜ külastuse käigus esitati
  2. jaanuari
  3. a tollideklaratsiooni nr 09EE1310EE90068812 lisadokumendid. Nimetatud deklaratsiooni alusel imporditi hirssi Garantagrobusiness Ltd-lt ning
  4. jaanuari
  5. a kvaliteedisertifikaadi järgi kuulus hirss GOST 572-60 järgi kõrgemasse sorti. Seega imporditi ühelt ja samalt ettevõttelt kõigi nelja deklaratsiooniga hirssi, mis kuulus sama standardi järgi kõrgemasse sorti. Kaupu kirjeldati deklaratsioonide lisadokumentidel täpselt samade kaubanimetustega.
  6. jaanuari
  7. a tollideklaratsiooni alusel imporditud hirsist võetud proovi analüüsi tulemuste kohaselt oli hirsi soovituslik kaubakood 1104 29 18
  8. Reisona OÜ deklareeris
  9. aastal selle koodiga kõik Ukrainast imporditud hirsid/hirsitangud (seisuga
  10. juuli
  11. a kokku 4 deklaratsiooni alusel: kolmel korral ettevõttest Garantagrobusiness Ltd ja ühel korral Selkhozserviis Ltd).
  12. Reisona OÜ ja Mikloro OÜ esitasid
  13. oktoobril
  14. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles paluti maksuotsus tühistada. Kaebuse põhjendused: 1) haldusakt ei ole seatud eesmärgi suhtes kohane ega proportsionaalne. Maksuotsus on vastuolus õiguse üldpõhimõtete ja põhiseaduslike printsiipidega, sealhulgas haldusõiguse põhimõtetega. Kaebajatel oli põhjendatud ootus õiglasele haldusele, kuna selle tagab Põhiseaduse (PS) §
  15. Vastustaja ei taganud õiglast haldusmenetlust, sest jättis motiveerimatult kaebajate seisukohad arvestamata. Enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks (HMS § 40 lg 2). Maksuotsus koostati proovivõtu toimingu tulemusel. Kauba proovivõtu toimingul ei selgitatud kaebajatele, milleks proov võetakse. Kui vastustaja oleks selgitanud proovivõtu põhjuseid ja sellega kaasnevaid tagajärgi, oleks kaebajad taotlenud proovi võtmist kogu kaubapartii (koguse) kohta ja oleks saanud esitada pretensioone. Maksuotsus on tehtud kiirustades, kaebajatel ei võimaldatud tutvuda maksutoimikuga ega esitada kauba kohta täiendavaid tõendeid. Kaebajad ei saanud vastuväidete esitamiseks vajalikul määral vastustaja kogutud tõenditega tutvuda. Sisuliselt jäeti kaebajad ära kuulamata. Selline jäme rikkumine toob kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamise sõltumata otsuse sisule antavast hinnangust; 2) seisukohale, et kaup tuleb klassifitseerida koodiga 1104 29 18 00, jõudis vastustaja alles kontrollaktis. Tolliseaduse (TS) § 25 lg 2 näeb ette, et kui deklarandi poolt määratud kauba tariifne klassifikatsioon ei vasta kaubale, teatab toll viivitamatult sellest deklarandile ja 3
(10)3-09-2427 määrab kauba tariifse klassifikatsiooni vastavalt Eesti tollitariifistikule kümne päeva jooksul arvates päevast, millal deklarandile teatati kauba tariifse klassifikatsiooni muutmise vajadusest. Põhjendatud juhtudel võib nimetatud tähtaeg olla pikem. Deklarandi soovil peab toll tähtaja pikenemist kirjalikult põhjendama. Säte ei anna vastustajale võimalust muuta kaubakoodi korduvalt. Vastustaja ei ole täitnud TS § 25 lg 2 eeldusi. Vastustaja soovib tagantjärgi määrata maksusumma kaupadele, mida tal oli võimalik füüsiliselt kontrollida; 3)
  1. jaanuaril
  2. a imporditud kaubast võetud proov ei kajasta kõikide kaubapartiide omadusi. Vastustaja jättis tähelepanuta, et kaupa uurinud laboratooriumi katsemeetodid ei ole akrediteeritud. Akrediteerimata katsemeetodi tulemusena saadud andmeid ei saa kasutada kogu kauba kohta.
  3. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) kaebajatel on olnud piisav võimalus esitada täiendavaid dokumente ja anda selgitusi. Maksuhaldur alustas järelkontrolli
  4. a aprillis.
  5. aprilli
  6. a korraldusega nõuti Reisona OÜ-lt dokumentide esitamist.
  7. aprillil
  8. a saabusid dokumendid.
  9. juulil
  10. a külastas revident Reisona OÜ-d, külastuse käigus andis seletusi ettevõtte juhatuse liige V. Stepanov.
  11. juulil
  12. a saatis revident deklaratsiooniga seotud küsimused Mikloro OÜ-le ning juhatuse liige O. Letunova saatis
  13. juulil
  14. a vastused.
  15. septembril
  16. a saadeti kontrollakt kaebajatele posti teel väljastusteatega ning lisaks ka elektrooniliselt ettevõtete e-posti aadressidele. Reisona OÜ sai väljastusteate kohaselt kontrollakti kätte
  17. septembril
  18. a, Mikloro OÜ-le äriregistri aadressile saadetud kontrollakt tagastati
  19. septembril
  20. a hoiutähtaja möödumise tõttu.
  21. septembril
  22. a võttis revident telefoni teel ühendust Mikloro OÜ esindajaga, kes teatas, et tema andmetel Reisona OÜ korrigeerib vaidlusalused deklaratsioonid ja tasub maksusumma. Kontrollaktis märgitud tähtajaks ettevõtted omapoolseid arvamusi ja vastuväiteid ei esitanud, ei võtnud maksuhalduriga ühendust tähtaja pikendamiseks ega avaldanud soovi tutvuda maksuhalduri kogutud tõendite või menetlustoimikuga. Reisona OÜ sai maksuotsuse kätte
  23. septembril
  24. a. O. Letunova nimetatud aadressile saadetud maksuotsus tagastati maksuhaldurile ning
  25. oktoobril
  26. a andis maksuhaldur maksuotsuse O. Letunovale allkirja vastu üle. Maksuhaldur on lähtunud MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest ja võimaldanud ärakuulamise. Väited rikkumiste kohta maksumenetluses on konkretiseerimata. Milliste seisukohtadega maksuhaldur kaebajate arvates ei arvestanud, on täpsustamata. Maksustamisel võeti aluseks kaebajate esitatud dokumendid ja ütlused, mis nähtub ka maksuotsusest. Põhistamata ja tõendamata väited tuleks jätta arvestamata; 2) proovid võeti
  27. jaanuari
  28. a tollideklaratsiooniga imporditud kaubast. Põllumajandusuuringute Keskus omab akrediteeringut muuhulgas teravilja ja teraviljatoodete analüüsimise valdkonnas ning akrediteerimistunnistuse lisa kohaselt omavad katseprotokollil toodud katsemeetodid akrediteeringut. Kaebajate väited, nagu nad ei teaks, milleks proove võetakse ja millised tagajärjed võivad kauba analüüsimisel olla, on põhjendamatud. OÜ Reisona OÜ esindaja nõustus võetud proovide representatiivsusega ning avaldas vaid soovi saada lisaproov, mis talle tolli poolt plommituna ka väljastati. Jääb arusaamatuks, kuidas saab proovide võtmise eesmärgi väidetav mitteselgitamine mõjutada pretensioonide esitamise õigust. Maksuhalduri haldusaktide või toimingute, antud juhul kaubast proovi võtnud tolliametniku toimingu vaidlustamise võimalus on sätestatud TS §-s
  29. Kui toiminguga rikuti isiku õigusi, tulnuks toiming tähtaegselt vaidlustada. Reisona OÜ poolt taotluse esitamine sooviga
  30. jaanuari
  31. a tollideklaratsiooni vastavalt analüüsiaktile korrigeerida näitab selget nõustumist nii proovide tulemuse kui ka kauba ümberklassifitseerimisega. Toll on lähtunud TS § 39 lg 7 alusel rahandusministri
  32. aprilli
  33. a määrusega nr 83 kehtestatud 4
(10)3-09-2427 kauba läbivaatuse ning sellest proovide võtmise korrast. LMTK nimetas jaanuaris
  1. a aset leidnud hirsi kontrollimist ja proovide võtmist kontrollaktis ning maksuotsuses põhjusel, et tegu oli samalt ettevõttelt saabunud, samasuguse kaubakirjelduse (teraviljatang – hirss) ja koodiga hirsiga nagu ka järelkontrollialustel deklaratsioonidel. Proovivõtuprotokolli kohaselt võeti kaubast kolm 1,3 kg suurust proovi. On ebamõistlik eeldada, et laborisse tulnuks saata 20 tonni kaupa. Vastustaja rõhutab veelkord, et vaidlusaluste deklaratsioonide täiendav maksustamine toimus kauba saatedokumentide, eelkõige kvaliteedisertifikaatidel kajastatud detailse kaubakirjelduse ning seda kinnitanud kaebajate ütluste alusel; 3) väidetavalt ei ole maksuhaldur täitnud TS § 25 lg 2 eeldusi. TS § 25 lg 2 ei sätesta, millise ajavahemiku jooksul on tollil õigus kontrollida tariifse klassifitseerimise õigsust, vaid sätestab tähtaja, mille jooksul peab toll määrama klassifikatsiooni vastavalt Eesti tollitariifistikule. Asjaolu, et deklarandi määratud klassifikatsioon ei vasta kaubale, selgus alles järelkontrolli tulemusena. Maksuhaldur ei ole kaubakoodi korduvalt muutnud. ÜTS art 78 annab tollile õiguse teostada tollideklaratsioonide järelkontrolli ning art 221 lg-st 3 tuleneb, et kui kaup on lubatud vabasse ringlusse, on järelkontrolli (sh kaubakoodi) suhtes ainsaks ajaliseks piiranguks aegumistähtaeg 3 aastat alates tollivõla tekkimisest. Nõue, nagu peaks iga kaup läbima füüsilise kontrolli, oleks vastuolus ÜTS põhimõtetega, arvestades väliskaubanduse suurt tähtsust ühenduse jaoks ning eesmärki piirata tolliformaalsusi ja –kontrolli.
  2. Tallinna Halduskohtu
  3. mai
  4. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) kaebuse väited maksuotsuse ebaproportsionaalsuse, asjaolude välja selgitamata ning seisukohtadega arvestamata jätmise kohta on üldsõnalised. Kaebajad ei ole maksu- ega kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis selliseid väiteid kinnitaks; 2) väidetavalt ei selgitatud proovivõtul toimingu eesmärki, mistõttu ei saadud esitada pretensioone. Proovivõtu protokolli kannete kohaselt nõustus Reisona OÜ esindaja proovide võtmisega. Kohtul pole põhjust arvata, et kaebaja esindaja ei saanud aru või ei teadnud, millele ja miks ta allkirju annab. Kui esindajale jäi proovide võtmise käigus midagi arusaamatuks või kui proovide võtmine ei toimunud nõuetekohaselt, oli esindajal võimalus tuua need asjaolud välja protokolli märkuste lahtris. Mingeid märkusi või taotlusi nimetatud lahtris ei ole. Väiteid rahandusministri määrusega kehtestatud kauba läbivaatuse ning sellest proovide ja näidiste võtmise korra rikkumise kohta kaebus ei sisalda. Kaebaja ei ole põhistanud väidet, et vastustaja ei või kaubast võetud proovi analüüsimise tulemusi kasutada kogu antud kauba iseloomustamiseks. Ebaõige on väide, et Põllumajandusuuringute Keskuse laboratoorium analüüsis hirsi proovi akrediteerimata meetodi abil. Väide tugineb katseprotokolli märkusele 4 * - katsemeetod ei kuulu akrediteeritud meetodite hulka. Katseprotokolli koostaja ei ole sellele märkusele uuringu kirjeldavas osas viidanud ja seega ei ole akrediteerimata uurimismeetodit kasutatud; 3) väidetavalt ei võimaldanud vastustaja tutvuda maksutoimikuga ja esitada täiendavaid tõendeid, kaebajaid ei kuulatud menetluses ära ega informeeritud menetluse käigust. Asjast ei nähtu, et maksuhalduri poole oleks pöördutud maksutoimiku tutvumise taotlusega või soovitud esitada täiendavaid tõendeid. Ka ei ole täpsustatud, millal selliseid toiminguid sooritada sooviti ning milliseid tõendeid ja mis asjaolude kohta sooviti esitada. Vastustaja seletuse kohaselt võeti esindajatega mitmel korral ühendust nii seletuste kui dokumentide saamiseks. Reisona OÜ esitas nõutud dokumente ja juhatuse liige andis seletuse, Mikloro OÜ juhatuse liige vastas maksuhalduri küsimustele. Kontrollakt saadeti kaebajatele ning neid teavitati arvamuse ja vastuväidete esitamise võimalusest. Arvamusi ja vastuväiteid kaebajad ei 5
(10)3-09-2427 esitanud, ka ei esitanud nad taotlust tähtaja pikendamiseks, maksutoimikuga tutvumiseks vms. Ka kohtumenetluses ei esitatud täiendavaid tõendeid ega viidatud nende olemasolule; 4) väidetavalt ei ole maksuhaldur täitnud TS § 25 lg 2 eeldusi. Maksuotsuse kohaselt tekkisid vähemmaksed kauba deklareerimisel vale koodiga ning see asjaolu selgus alles järelkontrolli tulemusel. Tollideklaratsioonide tollivormistusjärgse läbivaatamise osas sätestab ÜTS art 78 lg 2, et toll võib pärast kauba vabastamist selleks, et teha kindlaks tollideklaratsioonis esitatud andmete õigsust, kontrollida äridokumente ja asjaomase kaubaga seotud impordi- või eksporditoimingute või selle kaubaga seotud järgnevate äritoimingute andmeid. Selline kontroll võib toimuda deklarandi valdustes, mõne muu nimetatud toimingutega otseselt või kaudselt seotud isiku valdustes või isiku valdustes, kelle valduses seoses äritegevusega on nimetatud dokument või vajalikud andmed. Toll võib läbi vaadata ka kaupa, kui selle esitamine on veel võimalik. Kui tollideklaratsiooni kontrollimine või tollivormistusjärgne läbivaatamine näitab, et asjaomaseid tolliprotseduure reguleerivaid sätteid on kohaldatud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel, võtab toll lähtudes ÜTS art 78 lg-st 3 kooskõlas ettenähtud sätetega olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed, arvestades tema käsutuses olevat uut teavet. Antud juhul imporditud kaupa tollivormistuse käigus ei kontrollitud. Selline kauba kirjeldus, mille alusel oli võimalik tuvastada õige kaubakood, nähtus kvaliteedisertifikaatidelt, mis esitati kaebaja poolt alles järelkontrolli käigus. Asjas pole esitatud väiteid ega tõendeid, millest saaks järeldada, et deklaratsioonides esitatud andmed oleks võimaldanud tollil varem tuvastada, et deklaratsioonid pole vormistatud korrektselt. Reisona OÜ põhitegevusalaks on toidukaupade, jookide ja tubakatoodete hulgimüük. Mikloro OÜ puhul on tegemist tolliagentuuriga. Pole põhjust kahelda selles, et tegemist on äriühingutega, kellel on professionaalsed teadmised ja kogemused vaidlusaluse kauba importimisel ning deklareerimisel. Tegemist on sellise kogemusega ettevõtjatega, kes piisava hoolikuse juures ning kaubale lisatud saatedokumentidel märgitud andmetega tutvumisel oleks pidanud tähele panema viga kauba klassifitseerimisel. Ei saa väita, et vastustaja pidanuks vale kaubakoodi avastama deklaratsioonide aktsepteerimisel, sest deklaratsioonidel ei kajastunud kauba andmed sel määral, et tuvastada õige kaubakood; 5) asjas pole esitatud tõendeid, et vastustaja oleks vaidlusaluse kauba koodi muutnud korduvalt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. Reisona OÜ ja Mikloro OÜ apellatsioonkaebustes paluti halduskohtu otsus tühistada, rahuldada uue otsusega kaebus ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuste põhjendused: 1) kohus jättis sisuliselt analüüsimata väited, et maksuotsus on vastuolus õiguse üldpõhimõtete ja põhiseaduslike printsiipidega, sh haldusõiguse põhimõtetega. Vastustaja ei taganud õiglast haldusmenetlust, sest jättis motiveerimatult kaebajate seisukohad arvestamata. Kaebaja selgitas kaebuses, et kauba proovivõtu toimingul ei selgitatud Reisona OÜ-le, miks kaubast proovi võetakse. Veenev pole kohtu arvamus, et kaebaja esindaja olevat aru saanud, millistel põhjustel ta allkirju annab. Vastustaja pole selgitamise kohta tõendeid (kaebaja allkirjaga dokumenti) esitanud. Proovide võtmisega kaasnevaid õigusi ja kohustusi vastustaja ei selgitanud; 2) kuna vastustaja ei võimaldanud Reisona OÜ-l esitada omapoolseid seisukohti ja tõendeid ega tutvustanud õigusi ja kohustusi, siis esineb maksuotsuses kaalutlusvigu ja see ei ole 6
(10)3-09-2427 proportsionaalne. Apellandid ei nõustu kohtuga, et maksuotsus on selles osas õiguspärane. Eelnevast järeldub, et haldusakt ei vasta HMS § 54 nõuetele; 3) õige pole kohtupoolne TS tõlgendus. Katseprotokoll koostati
  1. jaanuaril
  2. a ning maksuhaldur sai selle
  3. veebruaril
  4. a. Vastavalt TS § 25 lg-le 2 pidi maksuhaldur akti saamisel viivitamatult teatama deklarandile, et deklarandi poolt määratud kauba tariifne klassifikatsioon ei vasta kaubale. Vastustaja koostas sarnase kauba kohta esmakordselt teate korraldusena alles
  5. aprillil
  6. a, mida ei saa pidada viivitamatuks teatamiseks. Seega on maksuotsusest tulenev nõue TS § 25 lg 2 mõttes aegunud; 4) vastustaja ei ole maksu- ega kohtumenetluses näidanud, millisel õiguslikul alusel kanti ühe deklaratsiooni kontrollimise käigus kaubast võetud ca 2,6 kg suuruse proovi analüüsi tulemused üle varasemate deklaratsioonidega imporditud kaubale. Kohus jättis selle otsuses üldse analüüsimata. ÜTS art 70 kohaselt kehtivad osalise kontrolli tulemused kogu tollideklaratsioonis nimetatud kauba suhtes. Kui deklarant leiab, et osalise kontrolli tulemused deklareeritud kauba ülejäänud osa suhtes ei kehti, võib ta taotleda kauba täiendavat kontrolli. See säte ei anna alust kanda andmed üle varasematele tollideklaratsioonidele; 5) ÜTS art 78 lg 3 kohaselt võtab toll olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed, arvestades tema käsutuses olevat uut teavet. Järelkontrolli käigus ei ole vastustaja mingit uut teavet saanud. Kuna tollil ei olnud uut teavet varasemate tollideklaratsioonide osas, puudus maksuotsuse koostamiseks seaduslik alus.
  7. Vastustaja kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebused rahuldamata. Vastuväited: 1) kaebajate viidatud proovivõtu toiming, mis väidetavalt nende õigusi kahjustas, leidis aset
  8. jaanuaril
  9. a ning proov võeti
  10. jaanuari
  11. a tollideklaratsiooniga imporditud kaubast, mis ei ole vaidlustatud maksuotsusega hõlmatud. Maksuotsuses leidis
  12. a imporditud hirsist proovivõtmine äramärkimist seetõttu, et maksuotsusega maksustatud
  13. a ja
  14. a deklaratsioonidega imporditi identsete tunnustega hirssi samalt kaubasaatjalt. Väidet kinnitavad halduskohtule esitatud kõigi nimetatud deklaratsioonidega imporditud hirsi neli kvaliteedisertifikaati. Väärib märkimist, et pärast proovivõtu tulemuste teadasaamist taotles Reisona OÜ üksnes
  15. jaanuari
  16. a deklaratsiooni, mitte aga varasemate deklaratsioonide parandamist. Vastustaja rõhutab, et
  17. a ja
  18. a tollideklaratsioonid maksustati järelkontrolli käigus esitatud lisadokumentide (eelkõige kauba detailset kirjeldust sisaldavate kvaliteedisertifikaatide) ja kaebajate esindajate ütluste põhjal. Kvaliteedisertifikaatidelt nähtus üheselt, et hirsi tera oli terve. Seega oli hirsi deklareerimine tanguna väär. Reisona OÜ juhatuse liige kinnitas maksuhaldurile antud ütlustes, et hirss oli kestast vabastatud. Mikloro OÜ esindaja kinnitas maksuhaldurile, et kaubakoodi määramine toimus vastavalt saatedokumentidel kajastatule ning et kvaliteeditõendite kohaselt oli hirss kroovitud. Seega maksustati tollideklaratsioonid kaebajate endi esitatud dokumentide ja ütluste põhjal.
  19. jaanuari
  20. a proovivõtu toiming ei saanud kuidagi kahjustada kaebajate õigusi ajaliselt hiljem toimunud maksumenetluses. Samuti on väär väide, nagu oleks maksuhaldur ühe tollideklaratsiooni kontrollimise käigus võetud proovide tulemused üle kandnud ajaliselt varasematele deklaratsioonidele. Lisaks tuleb märkida, et Reisona OÜ ei vaidlustanud proovivõtu toiminguid ei vaide- ega kohtumenetluses, vaid esitas taotluse tollideklaratsiooni muutmiseks; 2) nõustuda ei saa väitega, et vastustaja ei võimaldanud Reisona OÜ-l esitada omapoolseid seisukohti ja tõendeid. Ärakuulamist võimaldati kogu järelkontrolli vältel. Milliste tõendite vastuvõtmisest maksuhaldur väidetavalt keeldus, jääb arusaamatuks. Ka halduskohtule ei ole kaebajad esitanud ühtegi tõendit. Seega on väide paljasõnaline; 7
(10)3-09-2427 3) kaebajad heidavad vastustajale ette TS § 25 lg 2 rikkumist, mistõttu olevat maksuotsusest tulenev nõue aegunud. ÜTS art 78 annab tollile õiguse teostada deklaratsioonide järelkontrolli ning ÜTS art 221 lg 3 kohaselt ei teatata võlgnikule tollimaksu summat pärast seda, kui tollivõla tekkimise kuupäevast on möödunud 3 aastat. Väide, et toll pidanuks pärast
  1. a jaanuaris toimunud proovivõtu tulemustest teadasaamist kaebajaid koheselt teavitama ka
  2. a ja
  3. a deklaratsioonide vigadest, on ebaõige. Nimetatud deklaratsioonid esitati tollile elektrooniliselt, mis tähendab, et tollile ei esitatud deklaratsioonide juurde käivat muud dokumentatsiooni. Elektrooniliselt esitatud deklaratsioonidel (lahtris 44) on vaid numbrilise koodiga viide olemasoleva lisadokumentatsiooni kohta. Järelkontrolli alustamisel on deklarandil kohustus see dokumentatsioon maksuhaldurile esitada.
  4. a jaanuaris olnuks varasemate deklaratsioonide vigadest teavitamine ennatlik, sest tol hetkel (lisadokumentide, uurimise ja asjaosaliste seletusteta) ei saanud maksuhaldur veel teada, kas vead neis deklaratsioonides tegelikult esinevad. Küll aga pidanuks Reisona OÜ-l endal, kes importis
  5. aastast kuni
  6. aastani hirssi vaid ühelt äriühingult (Garantagrobusiness Ltd) ning oli kauba saajana kõige paremini kursis, millist kaupa ta importis, tekkima kahtlus, et korrigeerimist võivad vajada ka varasemad deklaratsioonid; 4) väidetavalt ei saanud maksuhaldur järelkontrolli käigus uut teavet, mistõttu puudus ÜTS art 78 lg-st 3 tulenevalt alus maksuotsuse koostamiseks. Vajab märkimist, et Reisona OÜ ei esitanud kvaliteedisertifikaate kohe pärast
  7. a aprillis korralduse saamist, millega teavitati järelkontrolli alustamisest ja nõuti teavet. Reisona OÜ esitas need alles
  8. a juulis. Kontrollitavate deklaratsioonide lahtris 44 puudusid viited kvaliteedisertifikaatide, millest ainsa saatedokumendina nähtus kauba detailne kirjeldus, olemasolule. Nende olemasolust sai maksuhaldur teada Reisona OÜ ja kauba saatja vahel sõlmitud lepingust, misjärel vastustaja nõudis kvaliteedisertifikaadid Reisona OÜ-lt välja. Seega on väär väide, nagu poleks maksuhaldur järelkontrolli käigus saanud sellist informatsiooni, mida tal poleks olnud deklaratsioonide esitamise ajal aastatel 2006 ja
  10. Ringkonnakohtu istungil toetas kaebajate esindaja apellatsioonkaebusi selles toodud põhjendustel. Vastustaja esindaja jäi kirjalikus vastuses toodud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  11. Apellatsioonkaebuste väited ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuste rahuldamiseks alust.
  12. Väited, et Reisona OÜ esindajale ei tutvustatud proovivõtu toimingul õigusi ja kohustusi ega selgitatud toimingu õiguslikke tagajärgi, mistõttu ei saanud kaebaja esitada pretensioone ja nõuda „proovivõtu tegemist kogu kaubapartii (koguse) kohta“, ei haaku käesoleva vaidlusega. Kõnealust proovivõtu toimingut ei sooritatud vaadeldava kontrollimenetluse raames ning lisaks on ilmne, et Reisona OÜ-l ei olnud ega ole selle toimingu suhtes mingeid sisulisi pretensioone. Asjast nähtub, et tolliametnik on kontrollinud kaebaja poolt
  13. jaanuari
  14. a tollideklaratsiooniga nr 09EE1310EE90068812 imporditud kaupa, võtnud sellest
  15. jaanuaril
  16. a proovi Reisona OÜ esindaja A. Stepanovi juuresolekul, kes on nõustunud võetud proovide representatiivsusega ja soovinud lisaproovi (proovivõtu protokoll, tl 88-89); kaupa analüüsiti (analüüsiakt ja katseprotokoll, tl 90-91) ning kauba kontrollitulemuste põhjal taotles Reisona OÜ
  17. jaanuari
  18. a deklaratsioonis kaubakoodi muutmist, mida maksuhaldur ka tegi (taotlus ja teatis, tl 92-93). Selle deklaratsiooniga imporditud kauba 8
(10)3-09-2427 klassifitseerimise ja maksustamise üle käesolevas asjas ei vaielda. Vaadeldavas maksumenetluses on teostatud
  1. oktoobri
  2. a tollideklaratsiooni nr 06EE13100091123165,
  3. septembri
  4. a tollideklaratsiooni nr 08EE1310EE91790872 ja
  5. septembri
  6. a tollideklaratsiooni nr 08EE130EE91896196 järelkontroll ÜTS art 78 alusel. Omaette küsimus on ja edaspidist hindamist vajab apellatsioonkaebuse asjakohane väide, et viidatud proovivõtu- ja analüüsiaktiga saadud tulemusi on maksuhaldur lubamatult laiendatud maksuotsuse aluseks olevate deklaratsioonidega deklareeritud kaubale, millest proovi ei ole võetud.
  7. Apellantide jätkuvad üldsõnalised väited, et neil ei võimaldatud maksumenetluses esitada omapoolseid seisukohti ja tõendeid, on põhistamata. Asjast nähtuvalt on apellantidel olnud maksumenetluses piisavalt võimalusi olla ära kuulatud ning esitada tõendeid. Maksuotsus tugineb apellantide endi esindajate selgitustel ja Reisona OÜ esitatud dokumentidel. Kohtumenetluses ei ole apellandid soovinud maksuotsuse järelduste ümberlükkamiseks esitada ühtegi täiendavat tõendit. Maksuotsus ei ole kaalutlusotsus, mistõttu ei saa selles esineda kaalutlusvigu.
  8. Põhjendatud pole väide, et maksu määramine on TS § 25 lg-s 2 sätestatud tähtaja möödumise tõttu aegunud. Viidatud sättes ei kehtestata maksu määramise aegumistähtaega. ÜTS art 221 lg 3 kohaselt on tollivõlast tuleneva maksukohustuse kindlaksmääramise aegumistähtaeg 3 aastat.
  9. ÜTS art 70 lubab kauba ühtset kvaliteeti ja selle representatiivsust eeldada konkreetses tollideklaratsioonis nimetatud kauba suhtes. Apellantide seisukoht, et ÜTS art 70 ei loo õiguslikku alust ühes tollideklaratsioonis nimetatud kauba kontrollitulemuste laiendamiseks teiste tollideklaratsioonidega deklareeritud kaubale, on õige ja kooskõlas kohtupraktikaga (vt Riigikohtu
  10. veebruari
  11. a otsuse nr 3-3-1-90-10 p 17). Käesolevas asjas ei ole aga tegemist olukorraga, kus maksuhaldur oleks
  12. jaanuari
  13. a tollideklaratsiooniga imporditud kauba kontrollitulemusi laiendanud vaidlustatud maksuotsuses nimetatud tollideklaratsioonidega deklareeritud kaubale. Maksuotsuse põhjendustes on tõepoolest muuhulgas osutatud asjaolule, et vaadeldavate deklaratsioonidega imporditud kauba kirjeldus ja päritolu langeb kokku
  14. jaanuari
  15. a tollideklaratsiooniga imporditud kauba omaga, millest võetud proovi analüüsi tulemuste kohaselt oli hirsi soovituslik kaubakood 1104 29 18
  16. Asjaolu on toodud välja kontekstis, et kõik edasised hirsipartiid Ukrainast on deklareeritud nimelt selle koodiga. Ilmselgelt ei ole analüüsi tulemustele viitamise puhul tegemist maksuhalduri ainsa ega ka mitte peamise argumendiga järelduse tegemisel, et vaadeldavatele deklaratsioonidele märgiti ebaõige kaubakood. Järeldus tugineb maksustamise aluseks olnud tollideklaratsioonidega imporditud kauba kvaliteedisertifikaatidest nähtuvatele üksikasjalikele andmetele kauba kohta (tl 72, 78, 84; tõlked tl 103-105) ning apellantide esindajate seletustele. Reisona OÜ esindaja V. Stepanov on maksuhalduri küsimusele „Kas imporditud hirss oli kestast vabastatud, kroovitud? (Kroovimine on viljatera puhastamine kestadest)“ vastanud: „Kestadest vabastatud“ (
  17. juuli
  18. a suuliste seletuste protokoll, küsimus ja vastus nr 10, tl 37). Mikloro OÜ esindaja O. Letunova, vastates maksuhalduri küsimusele „Kas Ukraina ettevõttest Garantagrobusiness Ltd imporditud kauba hirsiterad olid kestast vabastatud (kroovitud)?“, möönis: „Kvaliteeditõendite järgi jah“ (O. Letunova
  19. juuli
  20. a vastused, küsimus ja 9
(10)3-09-2427 vastus nr 7, tl 41). KN gruppi Jahvatustööstuse tooted; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen alagruppide 1103 Teraviljatangud, lihtjahu ja graanulid ning 1104 Muul viisil töödeldud teravili (näiteks kroovitud, valtsitud, helvestatud, kruupideks jahvatatud, lõigatud või jämejahvatusega), v.a rubriigi 1006 riis; terved, valtsitud, helvestatud või jahvatatud teraviljaidud eristamine ei ole keerukas ning ainuüksi kauba kvaliteedisertifikaatide (eeskätt sealt nähtuva purustatud tuumade pea olematu osakaalu) põhjal, jättes täielikult kõrvale maksuotsuses nimetamist leidnud analüüsi tulemused, on selge, et tegemist ei olnud KN mõttes teraviljatangu, vaid muul viisil töödeldud teraviljaga. ÜTS art 78 kohaselt võib järelkontroll tugineda ka üksnes dokumentidele. Toll võib läbi vaadata ka kaupa, kui selle esitamine on veel võimalik. Antud juhul maksuhalduril selline võimalus puudus, sest maksuhalduri küsimusele „Kas praegu on laos Ukraina ettevõttest Garantagrobusiness Ltd imporditud hirssi?“ on V. Stepanov
  1. juulil
  2. a vastanud: „Ei ole, laos on ainult 2 viimast saadetist teistest ettevõtetest“ (suuliste seletuste protokoll, küsimus ja vastus nr 16, tl 38).
  3. Väide, nagu poleks maksuhaldur saanud järelkontrolli käigus ÜTS art 78 lg 3 mõttes uut teavet, ei vasta tõele. Elektrooniliselt esitatud deklaratsioonide aktsepteerimisel olid maksuhalduri käsutuses deklaratsioonid numbrilise koodiga viidetega olemasolevale lisadokumentatsioonile. Deklaratsioonidel (tl 64-66, 73-74, 79-80) on kaupa kirjeldatud järgmiselt: „tangud-hirs“ ja „teraviljatangud-hirs“. Selline kauba kirjeldus on kooskõlas deklaratsioonil märgitud koodiga 1103 19 90 (KN kirjeldus: Teraviljatangud, lihtjahu ja graanulid – tangud ja lihtjahu – muust teraviljast – muud). Ka siis, kui tollideklaratsiooni aktsepteerimisel oleks maksuhalduri käsutuses olnud tollideklaratsioonides viidatud lisadokumendid (arved, CMR-d, päritolusertifikaadid jms), poleks olnud põhjust klassifitseerimise õigsust kahtluse alla seada, sest need dokumendid lisainfot ei anna. Kauba olemus selgus kvaliteedisertifikaatidest, millele tollideklaratsioonides ei viidata ja mille olemasolu selgus maksuotsusest ja maksuhalduri selgitustest nähtuvalt järelkontrolli käigus Reisona OÜ poolt esitatud lepingutest.
  4. Ringkonnakohus ei tee otsust kaebajate kasuks, mistõttu jääb apellantide taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata ning kulud jäävad vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 nende endi kanda. Lauri Madise Virgo Saarmets Ruth Virkus 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.