3-10-970/27

3-10-970 KO H T UO T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-10-970 Haldusasi G OÜ kaebus, milles kaebaja taotleb: - Tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 11.01.2010 otsus nr 12.2-3/7306-2-1 Lääne maksu- ja tollikeskuse maksuotsuse nr 12.2-3/7306-2 muutmise kohta; Asja läbivaatamise kuupäev
2. detsember 2010 Menetlusosalised Kaebaja G OÜ Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 1: Rahuldada osaliselt G OÜ kaebus. Tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 11.01.2010 otsus nr 12.2-3/7306-2-1 kaebaja ja AS E vaheliste majandustehingute osas, millega määrati deklareerimisele käive ja sellelt arvestamisele käibemaks. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: 1 3-10-970 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
3. detsember
4. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 17.09.2009 Maksu- ja Tolliameti maksuotsusega nr 12.2-3/7306-2 kohustati G OÜ-t tasuma käibemaksu 950 722 krooni ning määrati maksuotsuse muutva tingimuse kehtivuse ajaks 60 kalendripäeva alates maksuotsuse kätte saamisest. 11.01.2010 tegi Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus otsuse nr 12.2-3/7306-2-1 Lääne maksu- ja tollikeskuse 17.09.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/7306-2 muutmise kohta, millega kohustati G OÜ-t tasuma käibemaksu 950 722 krooni ja 229 443 krooni (tl 11). 20.04.2010 määrusega lahendati esialgse õiguskaitse taotlus (tl 58-60). 13.05.2010 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 65). 10.06.2010 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 68-71). 26.10.2010 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 130-131). MENETLUSOSALISTE MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja hinnangul on otsus faktiliselt ja õiguslikult põhjendamata. Kaebaja ei nõustu vastustaja väidetega selle kohta, et ta pidi kajastama kaupade müüki ASAS-le U arve nr 621501 alusel veebruari kuu käibedeklaratsioonis. Kaebaja hinnangul ei ole maksuhaldur maksumenetluse läbiviimisel maksuotsuses tehtud järelduste põhistamiseks vajalikke tõendeid kogunud, rikkudes sellega uurimispõhimõtet. Maksuotsus rajaneb kaebaja ja U AS õigussuhte analüüsimisel tõendamata hüpoteetilistel oletustel maksumenetluses tuvastatud faktilistel asjaoludel. Maksuhaldur ei ole viidanud ühelegi tõendile, mille alusel peaks kaebaja kajastama kaupade müüki U AS veebruari kuu käibedeklaratsioonis. Samuti on maksuhaldur vääralt hinnanud kaebaja ja AS E vahelisi õigussuhteid ning andnud vale hinnangu ettevõtete majandustehingute sisule. Kuivõrd käivet ei toimunud, siis tuleb deklareeritud käivet vähendada annulleeritud arvete alusel. Kaebaja on AS-le E esitanud kaks arvet 16.02.2009 ja 28.02.
5. Kaebaja selgitas maksuhaldurile, et veebruaris tahtis AS E liisingu teel osta kaebajalt 2 3-10-970 seadmeid ning kaebaja esitas selle kohta 16.02.2009 arve. Pank keeldus liisingu andmisest ning AS E üritas seejärel saada finantseeringut mujalt ning kaebaja saatis 28.02.2009 AS-le E ka teise arve. Kuna mõlemad tehingud ebaõnnestusid, annulleeris kaebaja mõlemad arved. 16.02.2009 ja 28.02.2009 koostatud arve-saateleht, märkusega „annulleeritud“, on maksuhaldurile esitatud 20.11.
6. Kuna AS E oma vastuses maksuhaldurile väitis, et nimetatud arveid äriühingule esitatud ei ole, asus maksuhaldur seisukohale, et arved võisid olla väljastatud kolmandatele isikutele. Kaebaja hinnangul on tegemist paljasõnalise väitega. Maksuhaldur ei vähendanud maksustatavat käivet 28.02.2009 arve alusel, kuid otsuses ei täpsustata, mille alusel ei vähendata maksustatavat käivet 16.02.2009 arve alusel. Kaebaja hinnangul tuleb antud kaasuse lahendamisel lähtuda majandustehingu sisule antavast hinnangust ning tuleb selgitada, kas tegemist on üldse käibega või mitte. Arvetel märgitud seadmeid ei ole AS-le E võõrandatud, seadmete majanduslik omand ei ole üle antud ning kuni novembrini 2009 ei ole kaebaja võimaldanud seadmeid kasutada. Kuna AS-l E ei olnud võimalus seadmeid kasutada, on õigustamata maksuhalduri poolt käibe vähendamata jätmine 16.02.2009 ja 28.02.2009 arvete alusel. Asjaolu, et maksuhalduril puudub veendumus selles osas, kas deklaratsioonis kajastatud andmed on õiged ning kahtlus arvete väljastamise kohta kolmandatele isikutele, ei saa tõlgendada kaebaja kahjuks. Kuivõrd K OÜ vahelisest 27.02.2009 sõlmitud notariaalsest lepingust on taganetud notarile tehtud avaldusega 01.12.2009, siis on kaebajal õigus maha arvata arve alusel sisendkäibemaksu 2009 aasta veebruarikuu käibedeklaratsioonide alusel. Maksuhaldur ei ole põhjendanud, mille tõttu ei võetud arvesse ja ei nõustud kaebaja poolt esitatud tõenditega vaidlusaluse tehingu kohta. Peale kuut kinnistu ostu-müügitehingut teatas kaebaja, et läbirääkimised pangaga nurjusid ning esitas seetõttu lepingust taganemise avalduse. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri seisukohaga, et kaebaja on ebaõigesti mahaarvanud sisendkäibemaksu K OÜ arve alusel seostamata kinnistute eest. Kinnistute soetamine on tõendatud kehtiva lepinguga ja kinnistusraamatu väljavõttega. Lepingust 09.03.2009 lihtkirjalikku taganemisavaldust ei saa käsitleda kui avaldust, mis toob endaga kaasa õiguslikke tagajärgi. Antud avalduse eesmärgiks oli panga esindajatega läbirääkimiste alustamine ja panka oma kavatsustest teavitamine. Otsustava tähendusega on 01.12.2009 notariaalne taganemisavaldus 27.02.2009 sõlmitud kinnistute müügilepingust. Kaebaja hinnangul näitab eeltoodud asjaolude arvestamata jätmine maksuhalduri suundumust jätta põhjendamatult vähendamata
7. aasta veebruarikuu käive. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja hinnangul on antud juhul asjakohaseks tõendiks 02.02.2009 arve/saateleht nr 621501, mille kohaselt müüs kaebaja ASAS-le U kaupa. Kauba saatja ja kaebaja vahel oli 12.09.2007 sõlmitud finantseerimise limiidileping, mille kohaselt tasus kaubasaatja kaebajale 90% arvel näidatud summast ning AS-l U tekkis omakorda arvel näidatud summa tasumise kohustus kaubasaatja ees. Kaubasaatja tasus 02.02.2009 arve alusel kaebaja kontole 1 548
8. 35 krooni ning seega on arve alusel tekkinud käive. Kaebaja ei ole maksuhaldurile esitanud AS-le U esitatud arvet, seega puuduvad andmed teistsuguse käibe tekkimise aja kohta. Kuna kaebaja ei ole esitanud tõendeid käibemaksumäära vähendamiseks või mittemaksustamiseks, kuulub 02.02.2009 väljastatud 3 3-10-970 arve/saateleht kajastamisele
9. aasta veebruarikuu käibedeklaratsioonis. Maksumenetluses ei esitanud kaebaja raamatupidamisarvestust ega täitnud kaasaitamiskohustust. ASAS-lt E saadud selgituste kohaselt pole arvetel märgitud tehinguid tegelikult toimunud. Ainuüksi arve olemasolu ei ole käibe tekkimise aluseks ning seetõttu ei kuulu vaidlusalused arved
10. aasta veebruarikuu käibedeklaratsioonis kajastamisele. Tehingute väidetav mittetoimumine ei anna alust arvetel kajastatud käibe 19.08.2010 esitatud parandusdeklaratsioonis kajastatud käibest mahaarvamiseks, sest kaebaja on 27.11.2009 selgitanud, et arvetel kajastatud seadmed olid AS E kasutuses juba 1,5 aastat. 16.11.2009 koostatud seadmete kasutusvalduse leping koostati mitte tehingu majandusliku eesmärgi sisustamise vajadusest, vaid raamatupidamise korrastamise vajadusest, et tõendada arvete esitamise ning seejärel annulleerimise õiguspärasust. Antud juhul ei ole seetõttu välistatud, et faktiliselt on toimunud võõrandamistehingud ning maksuhalduri hinnangul esitati arved maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil. Maksuhaldur on korduvalt püüdnud saada kaebajalt teavet maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude kohta. Samuti on maksumenetluses nõutud teavet kolmandatelt isikutelt. Kaebaja on jätnud esitamata raamatupidamisarvestuse. Kaebaja poolt 20.11.2009 esitatud arvetel puudub annulleerimise kohta kuupäev ning seetõttu ei ole võimalik kindlaks määrata annulleerimise aega. MKS § 57 lg 5 alusel on keelatud maksuarvestuse dokumentide muutmine viisil, mis ei võimalda muudatuste tegemise aja kindlakstegemist. 26.03.2009 esitatud deklaratsioonis ja 19.08.2009 esitatud parandusdeklaratsioonis kajastatud käive on oluliselt erinev võrreldes 20.11.2009 esitatud arvetega. Nimetatud arvete alusel tekkinud käibe mahaarvamine deklareeritud käibest võik tekitada olukorra, kus samade arvete alusel tehtud mahaarvamised tehakse mitu korda. Vastustaja hinnangul tuleb taolisel juhul lähtuda kaebaja poolt 19.08.2009 esitatud käibedeklaratsiooni andmete õigusest, kuna pole võimalik kindlaks teha, kas arveid on deklareeritud või mitte. Käive tekib päeval, mil esimesena toimus kauba lähetamine või kauba eest osaline või täielik maksmine. Seega ei ole käibe tekkimise aluseks arve koostamise kuupäev, vaid kauba üleandmise või kauba eest tasumise fakti tuvastamine. Kaebajale on K OÜ poolt 11.02.2009 koostatud arve, mille hulgas on käibemaks. Kaebaja ja K OÜ vahel 27.02.2009 sõlmitud kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingute kohaselt müüs K OÜ kaebajale 6 kinnistut. Tulenevalt lepingu p 2.2.1, 2.2.2 olid pooled kohustatud tegema tasaarvestuse avalduse ostuhinna tasumise osas. Maksumenetluses tasaarveldamise kohta avaldust esitatud ei ole. Saadud teabe kohaselt keeldus pank kohustuste ümbervormistamisest, seega ei saanud tasaarveldamist toimuda. Kuna
11. aastal oli 27.02.2009 viimaseks kuupäevaks, ei oleks veebruaris käibe tekkimine olnud võimalik. Seetõttu jõudis maksuhaldur järeldusele, et käibe tekkimist ei ole
12. aasta veebruari kuus toimunud. Lepingu p 3.1 kohaselt antakse lepingu ese kaebajale kui ostjale üle hiljemalt 02.03.2009, seega tekis üleandmisel käive. AÕS § 119 lg 2 kohaselt tekib kinnisomand vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse. Kuus kinnistut on kinnistusraamatusse kantud 09.03.
13. Seega kuulub käive maksustamisele
14. aasta märtsi kuus. Tulenevalt eeltoodust ei ole asjakohased kaebaja väited tehingust taganemise osas. 15.03.2010 vaideotsusega on täiendatud ja muudetud maksuotsust osas, millises see on kaebajale ebaselgeks jäänud. Täiendatud on maksuotsust seal sisalduva argumentatsiooni osas seoses AS-le E väljastatud arvetega ja seoses K OÜ vahelise tehinguga. Vaideotsus on jõustunud. 4 3-10-970 KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
15. Kaebus on esitatud 15.04.2010 vastustaja 17.09.2009 haldusaktile. Esitatud tõendite kohaselt on asjas läbitud vaidemenetlus. Vaideotsus koostati 15.03.2010 ja selle sai kaebaja kätte 16.03.2010 (tl 5). Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus tegi kaebajale 17.09.2009 maksuotsuse nr 12.2- 3/7306-
16. Maksuhaldur kontrollis kaebaja poolt käibedeklaratsioonis kajastava käibemaksu deklareerimise ja tasumise õigsust ajavahemikus veebruar
17. Maksuotsuse kohaselt ei esitanud kaebaja maksuotsuse koostamise ajaks kontrollimiseks nõutud teavet ning maksuotsuse koostamisel lähtus maksuhaldur kaebaja poolt esitatud käibedeklaratsioonides kajastatud andmetest. Kuna kontrollimise käigus ei esitanud kaebaja nõutud dokumente, arvestati maksuotsuse tegemisel võimalusega, et kaebaja võib esitada täiendavaid raamatupidamisdokumente ning lähtudes MKS § 93 lg 1, lg 2 määrati kaebajale nimetatud maksusumma muutva tingimusega ja anti kaebajale võimalus esitada raamatupidamisdokumente 60 päeva jooksul alates maksuotsuse saamisest. Kaebaja esitas 20.11.2009 raamatupidamisdokumendid, kuid ei esitanud raamatupidamisarvestust ega saatnud täiendavalt esitatud küsimustele vastuseid. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on kaebaja ja OÜ P L (edaspidi P) vahel 12.09.2007 sõlmitud finantseerimise limiidileping, mida on muudetud 31.10.2008 (tl 74-78). Nimetatud lepingu kohaselt oli kaebajal õigus esitada arveid Pile finantseerimiseks ning Pil oli kohustus esitatud arveid lepingu tingimuste kohaselt finantseerida kuni 11.09.2009 (tl 78). Kaebaja eelpool toodud asjaolusid vaidlustanud ega ümberlükanud ei ole. Finantseerimise limiidilepingu p 3.1 toodud mõiste kohaselt loetakse lepingu alusel ostjaks isikut, kellel on kohustus maksta kaebaja poolt müüdud kauba või teenuse eest ning kelle vastu suunatud nõuded annab kaebaja Pile lepingu alusel üle. Ostjaks on lähtudes lepingu p 1.8 AS U. Lepingu 1.4 kohaselt on tasumisosa 90% finantseerimiseks võetud arve nominaalsummast. Tasumiosaks loetakse lepingu mõistes summat, mille vastava protsendimäära alusel arvutatakse arve summast, mille P tasub kaebajale pärast arve aktsepteerimist. Arve maksmise tähtaeg on lepingu tähenduses 2 tööpäeva pikkune ajavahemik arvates arve aktsepteerimisest kaebaja poolt, mille jooksul P tasub kaebajale tasumiosale vastava summa. Lepingu p 7.2.1 kohaselt peab olema arvel tekst, milles selgitatakse, et antud arve aluseks olev nõue on loovutatud Pile ja kõik arvel toodud summad tuleb maksta Pi arvelduskontole. Samuti tuleb kogu arvega seotud info teha teatavaks Pile (tl 76). 02.02.2009 arve/saateleht nr 621501 alusel müüs kaebaja AS-le U kaupa 1 736 640 krooni eest. Arvel on toodud eelpool käsitletud lepingu p 7.2.1 toodud teave (tl 73). Kaebaja esitas arve Pile. 5 3-10-970 Maksuotsusega on tuvastatud, et P tasus kaebajale 1 548 631.35 krooni 02.02.2009 esitatud arve nr 621501 alusel (tl 79). Seega aktsepteeris P arvet ning kandis kaebajale eelpool käsitletud lepingu alusel üle vastava tasumiosa. Käibemaksuseaduse (redaktsioon 01.01.2009-31.05.2009) § 11 sätestab käibe tekkimise, kauba importimise, teenuse saamise ja kauba ühendusesisese soetamise aja momendi. Antud paragrahvi kohaselt on käive tekkinud või teenus saadud päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist: p 1) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine; 2) kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine. Esitatud tõendite kohaselt arve esitati ja tasuti 02.02.2009, mida tuleb tulenevalt eelpool käsitletud KMS sätetest lugeda käibe tekkimise ajaks. Asjaolu, et 02.02.2009 arvel on maksetähtajaks määratud 02.04.2009, ei muuda asjas tuvastatud faktilisi asjaolusid käibe tekkimise asja osas. Maksuhaldur on vaidlusaluse käibe tuvastamiseks uurinud pangakonto väljavõtet (tl 81-83), 02.02.2009 arve/saatelehte, kaebaja ja Pi vahel 12.09.2009 sõlmitud finantseerimise limiidilepingut, Pi vastust järelpärimisele. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid on maksuhaldur kohtu hinnangul kogunud piisavalt tõendid maksuotsuses toodud järelduste põhistamiseks seoses kaupade müügiga AS-le U. Kaebaja ei ole esitanud maksumenetluses ega kohtumenetluses tõendeid, mille alusel saaks tuvastada vaidlusaluse kauba müümise osas teistsuguse käibe tekkimise aega ja/või seada kahtluse alla maksuotsuses eelpool käsitletud tehingu osas tuvastatud asjaolusid. Tulenevalt eeltoodust kuulub eelpool käsitletud arve kajastamisele
18. aasta veebruari käibemaksudeklaratsioonis. Maksuotsuses on maksuhaldur tuvastanud, et kaebaja esitas AS-le E arveid, mida ta tegelikult arvetel kajastatud ostjale esitanud ei ole (tl 13). Maksu- ja Tolliameti 15.03.2010 vaideotsuse nr 6-1/079-3 punktiga 3 täpsustati maksuotsuse punktis 1 kajastatut seoses AS-le E väljastatud arvetega (tl 29). MKS § 148 lg 1 p 2 alusel on maksuhalduril õigus vaide sisulise lahendamise korral teha asjas uus sisuline otsus. Lähtudes viidatud sättest on maksuhalduril kohtu hinnangul pädevus ka asjas osaliselt uue sisulise otsuse tegemiseks. Vaideotsus on jõustunud. Seega tuleb maksuotsuse hindamisel arvesse võtta ka vaideotsuses toodu argumentatsiooni. Kaebaja väidetel on AS E esitatud arved annulleeritud ning kaebaja on maksuhaldurile esitanud maksumenetluses AS-le E 16.02.2010 ja 28.02.2010 arved, kus on kanded maha tõmmatud ning lisatud märkus „annulleeritud“ (tl 32, 33). AS-lt E saadud selgituste kohaselt ei ole arvetel märgitud tehinguid toimunud (tl 91). Asjas on esitatud tõendid, mille kohaselt arvetel märgitud seadmed on antud kaebaja poolt AS-le E kasutamiseks (tl 91-97). Vastustaja oma vastuväidetes märgib, et eelpool nimetatud tõenditele viidates ei ole käivet tekkinud, sest ainuüksi arve olemasolu ei ole käibe tekkimise aluseks, mistõttu ei kuulu arved
19. aasta veebruarikuu käibedeklaratsioonis kajastamisele (tl 69 pöördel). Samas ei anna eelpool tuvastatu maksuhalduri hinnangul siiski alust arvetel kajastatud käibe 19.08.2009 esitatud parandusdeklaratsioonis kajastatud käibest mahaarvamiseks. 6 3-10-970 Maksuhalduri hinnangul on kaebaja rikkunud kaasaitamiskohustust jättes maksuhalduri teavitamata talle teadaolevatest asjaoludest, mis omavad tähtsust maksustamise seisukohast ning sellega takistanud maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel. Kaebaja ei ole esitanud raamatupidamisarvestust. Kaebaja poolt esitatud arvetel puudub märkus annulleerimise aja kohta. Kaebaja enda poolt esitatud deklaratsiooni ja parandusdeklaratsioonis on kajastatud käive oluliselt erinev. Seetõttu puudub maksuhalduril piisav informatsioon, et teha kindlaks, kas arved on mingil hetkel kas esialgses deklaratsioonis või deklaratsiooni muudatuses kajastatud või mitte. Kohus ei nõustu maksuhalduri väidetega. Maksustamisel tuleb lähtuda majandustehingute sisule antavast hinnangust. Käibemaksukohustuse tuvastamisel ei ole käibemaksu mahaarvamisel eelduseks müügikäibe korrektne arvestamine ja deklareerimine, samuti ei saa arvepidamise nõuete rikkumine iseenesest olla aluseks täiendava maksu määramisele. Puudused maksumaksja raamatupidamis- või maksuarvestuses võivad endaga kaasa tuua maksu juurdemääramise vaid siis, kui puudus on oluline, s.t takistab maksukohustuse aluseks oleva majandustehingu olemasolu ja selle asjaolude kontrollimist. Käesoleval juhul on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et AS-le E koostatud arvete alusel ei ole käivet toimunud, mistõttu ei kuulu arved
20. aasta veebruarikuu käibedeklaratsioonis kajastamisele. Seega ei ole maksuhalduri poolt maksuotsuses kirjeldatud puudused takistanud vaidlusaluse majandustehingu sisu tuvastamist. Maksuõiguses ei ole üldjuhul lubatud seaduse tõlgendamine maksumaksja kahjuks, s.t. maksukoormust suurendavalt. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul üksnes kahtluse olemasolu korral õigustada käibemaksu mahaarvamise keeldu, kuna selle tulemuseks võib olla käibemaksu kumuleerumine. Tulenevalt eeltoodust on kaebus põhjendatud AS E vahelise majandustehingu osas ning selles osas kuulub maksuotsus tühistamisele. Kaebaja esitas maksuotsuse muutmiseks maksuhaldurile sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks oleva K OÜ 11.02.2009 arve nr 090211 (tl 34). Kaebaja hinnangul ei oma tema poolt K AS-le 09.03.2009 esitatud lihtkirjalikul tahteavaldusel ostu-müügilepingust taganemiseks õiguslikke tagajärgi (tl 9). Kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldustega osas, et kaebaja on ebaõigesti maha arvanud sisendkäibemaksu K OÜ arve alusel, sest antud juhul on otsustava õigusliku tähenduse ja tagajärgedega asjas 01.12.2009 notarile esitatud taganemisavaldus 27.02.2009 müügilepingust (tl 3537). Kaebaja ja K OÜ vahelise 27.02.2009 sõlmitud notariaalse kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingu p 2 .2.1, 2.2.2 kohaselt toimub kinnistute eest ostuhinna tasumine K OÜ nõude tasaarvestamisega kaebaja nõudega müüja vastu, mis tuleneb AS E ees oleva ja Lepingu eset koormavate hüpoteeki tagavate K kohustuse üle võtmisest kaebaja poolt. Avaldus tasaarvestuse tegemiseks tuleb esitada hiljemalt 3 tööpäeva jooksul (tl 102). K OÜ esitas kaebajale 11.02.2009 arve nr 090211 (tl 34). Maksuotsusega on tuvastatud, et Krediidipank keeldus kohustuste ümbervormistamisest ning K OÜ esitas 09.03.2009 koostatud arve nr 090309 kreeditarve arvele nr 090211 (tl 16). 7 3-10-970 Kaebaja ei ole vaidlustanud maksuotsuses tuvastatud asjaolusid Krediidipanga keeldumise kohta kohustuste ümbervormistamisest seoses eelpool käsitletud lepinguga ega K OÜ poolt kreeditarve esitamise kohta arvele nr
21. Kaebaja on kaebuses kinnitanud 09.03.2009 lihtkirjalikult esitatud tahteavaldust ostu-müügilepingust taganemiseks. KMS § 11 lg 1 kohaselt tekib käive kauba (ka kinnisasja) ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemisega (kinnisasja puhul üleandmisega) või kauba eest tasumisega sõltumatult kauba kättesaamisest. Kauba kättesaadavaks tegemine (üleandmine) tähendab asja valduse üleandmist, mis tähendab õigusliku ja faktilise võimaluse loomist vara kasutamiseks sarnaselt omanikuga. Tulenevalt esitatud tõenditest ei toimunud kinnistute eest tasumist ning kaebaja taganes tehingust, seega ei saanud kinnistud olla kohtu hinnangul ka kaebajale kättesaadavaks tehtud. Kuna antud juhul esitatud arvet ei tasutud ja kinnistute müüki faktiliselt ei toimunud, ei oma kohtu hinnangul maksustamise seisukohalt olulist tähtsus tehingust loobumise vormiline külg, sest käive tekib kauba võõrandamisel ning käibe maksustatava väärtuse moodustab kauba või teenuse müügihind, mis iseenesest ei ole seotud tehingute vormilise küljega. Arvestades seda, et kaebaja ei saanud lepingu eseme omanikuks 27.02.2009 lepingu sõlmimisega, samuti lepingu sõlmimise kuupäeva ja lepingu 2.2 sätteid ostuhinna tasumise tähtaegade kohta ning seda, et arve nr 090211 alusel ei toimunud maksmist, ei saanud vaidlusaluse lepingu alusel käive tekkida veebruaris
22. Tulenevalt eeltoodust ei ole eelpool käsitletud lepingu alusel käivet
23. aasta veebruarikuus toimunud. Tulenevalt eeltoodust ning hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetlusosalised taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud ei ole, seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Annika Vendik Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu otsuse 07.06.2011 resolutsioon: RESOLUTSIOON Rahuldada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 10.12.2010 otsus haldusasjas nr 3-10-970 osas, milles kohus rahuldas G OÜ kaebuse. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta G OÜ kaebus terves ulatuses rahuldamata ning menetluskulud jätta tema enda kanda. 8 3-10-970 9