KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht 12.august 2011 Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Tsiviilasja number 2-09-60879 Tsiviilasi I. I. lastega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks Menetlusosalised ja nende Avaldaja: I. I. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xxxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx E-post: Puudutatud isikud: M. K. xxxxxxxxxxxx xxxx x-xxx xxxxxx , xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx E-post: K. K. K. xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx x-xxx xxxxxx , xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx I. G. K. xxxxxxxxxxxx xxxx x-xxx xxxxxx , xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx Laste esindaja riigi õigusabi arvel: vandeadvokaat P. J. J. A. , x.xxxxx xx xxxxx esindajad Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1.Määrata kindlaks I. I. kord laste K. K. K. I. G. K. : 1.
- Lapsed viibivad isa I. I. (isa elukohas või isaga koos väljaspool elukohta) igal teisipäeval selliselt, et isa tuleb lastele järele nende elukohta kella 15.30-ks ja ema M. K. nad isa elukohast tagasi kell 19.
- Vanemad peavad kindlustama, et lapsed on ülalmärgitud kellaaegadel , kui teine vanem neile järele tuleb, vastavalt kas ema või isa elukohas. Lapse üleandmisest teisele vanemale võib keelduda, kui vanem on ilmsete joobetunnustega. 1.2.Lapsed viibivad koos isaga iga kuu esimesel laupäeval ajavahemikul kell 11-
- Laste üleandmine emalt isale ja vastupidi toimub vastavalt p.1.
- sätestatule. 1.3.Lisaks p.1.
- ja 1.
- märgitud regulaarsetele kohtumistele on lastel õigus koos isaga osa võtta isa ning isapoolsete lähisugulaste sünnipäevadest, ajavahemikul kell 11-19 p.1.
- sätestatud laste üleandmise korda järgides alljärgnevatel kuupäevadel: 1.3.
- 02.juunil isa I. I. . 1.3.
- 03.juulil vanaema S. I. . 1.3.
- xx.xxxxxxxx; xx.xxxxxxxxxx xx.xxxxxxx .I A. S. K. S. -S. E. S. . Kuna nimetatud isikud elavad Hiiumaal, siis sünnipäevadest osavõtuks võib I. I. koos lastega Hiiumaale ja tagasi sõidul ka sünnipäevadele eelneval või järgneval nädalavahetusel alates reede pärastlõunast kella 15-st kuni pühapäeva õhtul kella 19-ni, teatades laste emale M. K. sõidust vähemalt 2 nädalat ette. 1.3.
- xx.xxxxxxxxxx .I venna K. I lapse E. I sünnipäev. 1.3.
- Punktides 1.3.2- 1.3.
- kohtumised toimuvad ainult juhul, kui isa soovib lastega koos osa võtta nimetatud isikute sünnipäevadest, seega kui vastava lähisugulase külastamist märgitud kuupäeval ei toimu, siis ei toimu ka isa ja laste kokkusaamist (välja arvatud I. I. 02.juunil, kui isal on õigus olla koos lastega). 1.
- Alates järgnevast, s.o. 2012.a. suvest viibivad lapsed koos isaga isa elukohas lisaks p.1.
- 1.
- märgitud kokkusaamistele ühe järjestikuse nädala suve jooksul (esmaspäeval kella 11-st pühapäeval kella 19-ni). Konkreetse aja peavad vanemad kokku leppima igal aastal hiljemalt 02.juuniks. 1.5.Vanemad informeerivad üksteist kohtumääruse täitmist takistavatest asjaoludest (lapse või vanema haigus või muud erakorralised asjaolud) esimesel võimalusel sellise takistuse ilmnemisel. 2.Saata kohtumäärus menetlusosalistele ning Kanepi Vallavalitsusele. 3.Määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates selle teatavakstegemisest avaldajale I. I. puudutatud isikule M. K. . Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 172 lg 1 ja 190 lg 7 alusel Jätta avalduse esitamisel tasutud riigilõiv I. I. ning alaealistele lastele riigi õigusabi arvel määratud esindaja tasu riigi kanda. Edasikaebamise kord TsMS §-de 390 lg 1 ja 2 ning 661 lg 1 ja 2 alusel Määruse peale võivad avaldaja ja puudutatud isik esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Avaldaja taotlus ja selle põhjendused 2 I. I. pöördunud kohtu poole avaldusega määrata kindlaks lastega - xx.xxxxxxxxxx xxxx.x. K. K. K. xx.xxxxxxxx xxxx.a.sündinud I. G. K. kord. I.I. on nimetatud laste isa, kuid lapsed elavad ema M. K. . Avaldaja on soovinud lastega suhelda rohkem, kui seda on seni laste ema võimaldanud. Kuni avalduse esitamiseni toimusid kohtumised lastega ühel korral nädalas, korraga tund aega. Selline kohtumiste sagedus ja kestvus ei võimaldanud avaldajal piisaval määral osaleda laste kasvatamises ning võib kaasa tuua laste võõrandumise isast. Lisaks iganädalastele kohtumistele soovib avaldaja, et oleks tagatud võimalus temal koos lastega osa võtta perekondlikest sündmustest, näiteks lähisugulaste sünnipäevadest. Üks avaldaja õdedest, kellel on kolm last, elab Hiiumaal, suhtlemise kord peaks võimaldama ka sõitmist koos lastega Hiiumaale, et külastada laste tädi ja tädilapsi. Sellist sõitu ei ole võimalik korraldada ühe päeva vältel. Avaldaja soovib koos lastega veeta osaliselt ka koolivaheaegasid ning jõulusid või aastavahetust. Asjast puudutatud isikute seisukohad M. K. nõustunud, et lapsed kohtuvad isaga igal nädalal ühe tööpäeva õhtul ning igal kuul ühel nädalavahetuse päeval (tl.8). Senist suhtlemist on takistanud I.I enda soovimatus realiseerida oma õigusi, tal ei ole alati olnud võimalik ka nendel aegadel lastega kohtuda, mis on seni kokku lepitud (teisipäeva õhtuti) (tl.26). K. K. I. G. K. tsiviilkohtumenetlusteovõimetutele isikutele kohtu poolt määratud esindaja – vandeadvokaat P. J. seisukohal, et kuna perekonnaseaduse sätetest tulenevalt on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga ja mõlemal vanemal on õigus ja kohustus suhelda lapsega isiklikult ning mingeid kvantitatiivseid piire ei ole seadusandja vanemate ja laste suhtlemisele määranud, peavad vanemad lastega suhtlema niipalju kui vaja ja võimalik. Poeglastele on isaga suhtlemine hädavajalik ning on ilmne, et senine suhtlemiskord ei rahulda enam poegade suhtlusvajadust isaga. I.I. on töövõimetuspensionär ning ei oma alalist töökohta, mistõttu on tal piisavalt aega lastega tegeleda. Lastele on vajalik võimaldada ka suhtlemine isapoolsete lähisugulastega vastavalt isa poolt esitatud nimekirjale vähemalt nende sünnipäevadest osavõtu näol. Selliste külaskäikude ajad on vajalik laste emaga eelnevalt kooskõlastada (tl.2930). Kanepi Vallavalitsus on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha (tl.19), milles toetab I.I ettepanekuid lastega suhtlemiseks. Vallavalitsuse töötaja on vestelnud ka lastega ning on välja selgitanud, et mõlemad lapsed on väga huvitatud isaga koosolemisest. Mõlema vanema korteris on normaalsed elamistingimused, lastel on M.K. kahepeale ühine tuba. Lastega suhtlemise kord kohtumenetluse ajal Kohus on 23.mail 2011.a. määranud tsiviilasjas kohtumenetluse lõppemiseni kindlaks I. I. korra alaealiste laste K. K. I. K. tegemisel võttis kohus aluseks mõlema vanema poolt aktsepteeritud tingimused, mille kohaselt isa kohtumised lastega toimuvad igal teisipäeval ajavahemikul 15.30-19.00 ja iga kuu esimesel laupäeval ajavehemikul 11-
- Kumbki vanem annab lapsed teisele vanemale üle oma elukohas. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused Lapsest lahus elava vanema suhtlemise korra määramisel lapsega juhindub kohus Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 116 lg 1 ja 143 lg 1, mis sätestavad, et vanematel on oma 3 laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Kohus ei pea vastavalt PKS § 123 sätestatule lastesse puutuvate abinõude rakendamisel aluseks võtma ainuüksi avaldaja poolt taotletut, vaid arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi teeb esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi. Sealjuures võib kohus muuta lapse huvidest lähtuvalt ka varem tehtud lahendit. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanema ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. K. K. K. I. G. K. (tl.4,5) on tõendatud, et K. K. sündinud xx.I. I. I. M. . Kanepi Vallavalitsus on hinnanud mõlema vanema elamistingimusi normaalseteks ning ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mis võiksid olla takistuseks isa ja laste suhtlemisele. I. I. kohtule esitanud loendi oma lähisugulaste sünnipäevadest, millistest ta soovib osa võtta koos lastega (tl.28). Hinnates kohtu poolt uuritud tõendeid ja poolte seisukohti nende kogumis ja vastastikuses seoses, samuti si pidades eelkõige laste huvisid ja asjaolu, et tulenevalt lastekaitseseaduse § 28 on ühest või mõlemast vanemast lahutatud lapsel õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, leiab kohus, et Indrek I, , kes ei ela koos oma laste K. K. I. K. õigus oma lastega suhelda. Mingeid objektiivseid asjaolusid, mille tõttu peaks isa ja lapse suhtlemist piirama, ei ole tuvastatud. Suhtlemiskorra kindlaksmääramisel arvestab kohus seni väljakujunenud tavasid suhtlemisel, sealhulgas kohtumenetluse ajal kehtinud korda, kus ühel päeval nädalas on lapsed saanud isaga koos olla mõne tunni vältel ja alates käesoleva aasta maikuust ka iga kuu esimesel laupäeval. Kohus leiab, et nimetatud kord tuleb jätta kehtima ka edaspidi. Arvestades avaldaja soovi viibida koos lastega perekondlikel üritustel, et lastel säiliksid suhted ka isa lähisugulastega, määrab kohus kindlaks täiendavalt kuupäevad, millistel I.I. võib külastada koos lastega oma lähedasi. Kohus on seisukohal, et lapsed ei pea osa võtma kõigist isa sugulaste sünnipäevadest, mistõttu on teinud I.I poolt nimetatud isikute hulgas valiku. Lapsed võivad koos isaga osa võtta isa, isapoolse vanaema ning isa õe ja venna laste sünnipäevadest. Kohus ei pea oluliseks, et lapsed võtaksid osa teiste täiskasvanud lähisugulaste (isa õed, vend ja nende abikaasad-elukaaslased) sünnipäevadest. Sünnipäevadest osavõtt peaks piirduma ajvahemikuga kella 11 -19, arvestades, et laste sünnipäevapeod peetakse reeglina päevasel ajal ning ka täiskasvanute (isa, vanaema) sünnipäevapeol ei ole laste hilisemal ajal viibimine vajalik. Laste üleandmine ühelt vanemalt teisele peaks kohtu arvates toimuma ka perekondlike ürituste puhul analoogselt laste üleandmisele tavapärastel suhtlemisaegadel, s.t. lapsi üleandva vanema elukohas, kui vanemad ei ole kokku leppinud teisiti. Seoses asjaoluga, et üks I.I õdedest – A. S. Hiiumaal ning I. I. kohtuistungil avaldanud, et ta sooviks koos lastega Hiiumaal elavat õde külastada, mis ei ole võimalik ühepäevaste kokkusaamiste raames, peab kohus vajalikuks külastused Hiiumaale eraldi reguleerida. A. S. kolm last, kes on I.I ütluste kohaselt K. K. I. eakaaslased. Nende laste sünnipäevad on xx.xxxxxxxx, xx.xxxxxxxxxx xx.xxxxxxx. Kui I. I. oma lastega neist sünnipäevadest osa 4 võtta, peab kohus otstarbekaks määrata, et see võib toimuda kas vastavale sünnipäevale eelneval või järgneval nädalavahetusel selliselt, et I.I. võib lastega sõita Hiiumaale reedel ja tagasi tulla pühapäeval, võttes lapsed M. K. reedel kell 15 ning andes üle enda elukohas pühapäeva õhtul kell
- Selleks, et M.K. saaks lapsed sõiduks Hiiumaale ette valmistada, peab I.I. kavandatavast sõidust laste ema informeerima vähemalt kaks nädalat enne sõitu. I.I. on soovinud lapsi enda juurde võtta ka koolivaheaegadel pikemateks ajavahemikeks. Kuna lapsed ei ole seni veel I. I. ööbinud ning koolis käib vaid üks lastest, leiab kohus, et enne seda peaks teatud aja jooksul toimima senine suhtlemiskord (kus lapsed isa juures ei ööbi) ning lisaks lähisugulaste külastamine koos isaga (muuhulgas koos ööbimisega kodust väljaspool seoses Hiiumaal elavate sugulaste külastamisega). Kohtu hinnagul võiksid lapsed isa juures hakata ööbima alates 2012.a. suvest esialgu ühe nädala jooksul, ning edaspidi, arvestades laste soove ka teistel koolivaheaegadel. Järgmise aasta suveks peaksid vanemad isa ja laste koosveedetava nädala kooskõlastama suve alguses, hiljemalt 02.juuniks
- Kohus eeldab, et vanemad käituvad isa ja laste suhtlemise korraldamisel lisaks kohtumäärusega kindlaksmääratule heas usus ja laste huvisid si pidades, suhtudes samal ajal ka teise lapsevanemasse lugupidavalt. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks reguleerida I. I. M. K. lastega suhtlemise korraldamisel ülemäära detailselt ega pikema ajaperioodi suhtes edasiulatuvalt. Kui kohtu poolt määratud suhtlemiskord hakkab toimima, võivad vanemad omavahel kokku leppida ka selle täiendamises ja muutmises. Kohtu arvates on mõistlik, et vanemad informeerivad üksteist esimesel võimalusel asjaoludest, mis takistavad suhtlemiskorra järgimist, nagu näiteks lapse või vanema haigestumine või suhtlemiskorras ettenähtud lähisugulase sünnipäevaga seotud külastuse mittetoimumine. Kohus peab vajalikuks märkida, et isa ja laste kokkusaamised seoses sünnipäevadega on ainult sellel eemärgil ja kui lähisugulase külastamist tema sünnipäeval ei toimu, siis ei toimu ka isa ja laste kohtumist. Tulenevalt TsMS § 478 lg 4 hakkab hagita menetluses tehtud määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud. Kui käesoleva määruse täitmisel tekivad vanemate vahel einevad arusaamad või kui üks vanematest rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib kohus vastavalt TsMS § 563 lg 1 vanema avalduse alusel kutsuda vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks. Kui vanemad saavutavad kokkuleppe kohtumääruses sätestatust erinevas suhtlemise korralduses ja see ei ole vastuolus lapse huvidega, protokollitakse kokkulepe osundatud paragrahvi 5.lõike kohaselt kui kohtulik kompromiss ja kohus kinnitab selle määrusega, mis asendab senist määrust. PKS § 123 lg 2 alusel võib kohus varem tehtud lahendit muuta, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluse menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. 5 Käesolevas asjas on menetluskuludeks I.I poolt avalduse esitamisel tasutud riigilõiv- 200 krooni ning alaealistele lastele riigi õigusabi arvel määratud esindajale väljamakstud tasu201,36 eurot. Kohus on seisukohal, et avaldaja poolt kantud kohtukulu – riigilõiv tuleb jätta tema enda kanda ning riigi õigusabi tasu tuleb jätta riigi kanda, arvestades, et kohtulahend on tehtud sisuliselt alaealiste laste huvides – et tagada neile õigus suhelda vanemaga, kellega nad koos ei ela. Kohus ei pea õiglaseks käesolevas asjas riigi õigusabi tasu sissenõudmist laste vanematelt- avaldajalt ja puudutatud isikult. Epp Tombak Kohtunik 6